Eesti keel: 5a prindi
 |
Autor: Kristel Paju klassiõpetaja Kontakt: Kristel.Paju@nooruse.edu.ee |
Loodud: 21. jaanuar 2019. a. kell 12.23
Muudetud: 30. jaanuar 2019. a. kell 11.53
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta
Kestvus: 3 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Põhikooli aineõpetus taotleb, et õpilane:
•austab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat;
•arendab kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust;
•väärtustab head keeleoskust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina;
•arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust, omandab õigekirjaoskuse;
•õpib mõtestatult lugema ja kirjutama eri liiki tekste;
•loeb eakohast väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi, rikastab oma mõttemaailma;
•arendab kirjanduse mõistmist, kujutlusvõimet, loovust ja kunstimaitset;
•huvitub ilukirjandusest ja paikkonna kultuurist;
•õpib hankima teavet erinevatest allikatest; harjub kasutama sõnaraamatuid ja käsiraamatuid.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
21. - 25. jaanuar
1) Kirjeldamine. Lühijutu kirjutamine õ lk 82–87
2) Asjalik ja elamuslik kirjeldus tv h 16–21
3) Kordamine ja harjutamine kontrolltööks tv lk 14-15
28. jaan - 1. veebr
1) Kordamine ja harjutamine kontrolltööks
2) KONTROLLTÖÖ Eneseanalüüsitabel „Sõnaliigid. Kirjeldamine” tv lk 60
3) Käänamine. Ainsus ja mitmus õ lk 88–91, tv h 22–28
4. - 8. veebruar
1) Käänamine. Ainsus ja mitmus
2) Nimetav, omastav, osastav õ lk 92–95, tv h 29–38. Saatetutvustuse kirjutamine: õ ül 179
3) Nimetav, omastav, osastav
11. - 15. veebruar
1) Kohakäänded õ lk 96–99, tv h 39–46. ÕS-i kohanimevalimikust õige vormi leidmine, kohanimede käänamine.
https://www.taskutark.ee/m/kohakaanded/
Sisekohakäänded - http://kaanded.weebly.com/sisekohakaumlaumlnded.html
Väliskohakäänded - http://kaanded.weebly.com/vaumlliskohakaumlaumlnded.html
2) Kohakäänded
3) Saav, rajav, olev, ilma- ja kaasaütlev õ lk 100–105, tv h 47–52
18. - 22. veebruar
1) Saav, rajav, olev, ilma- ja kaasaütlev õ lk 100–105, tv h 47–52
2) Kokkuvõte õ ül 194 ja lk 106. Info leidmine sõiduplaanist. Kordamine ja harjutamine kontrolltööks tv lk 28–29
3) Kordamine ja harjutamine kontrolltööks tv lk 28–29
25. veebr - 3. märts - KOOLIVAHEAEG
4. - 8. märts
1) Kordamine ja harjutamine
2) KONTROLLTÖÖ
3) Harjutav etteütlus.
11. - 15. märts
1) ETTEÜTLUS. Eneseanalüüsitabel tv lk 60
2) V LAUSEST ARUTLUSENI. Suhtlemiseks kasutame lauseid õ lk 107, 108, tv h 53–56
3) Suhtlemiseks kasutame lauseid õ lk 107, 108, tv h 53–56
18. - 22. märts
1) Mida väljendame lausega? õ lk 109–113, tv h 57–60. Teksti liigendamine lauseteks, õige lõpumärk.
2) Küsitluse korraldamine, järelduste tegemine vastuste põhjal. Oma töö tutvustamine. Suulise suhtlemise tavad õ ül 207, kuulamisülesanne nr 8
3) Millest koosneb lause? õ lk 114–115, tv h 61–64
25. - 29. märts
1) Alus ja öeldis õ lk 114–115, tv h 61–64. Jaatav, eitav kõne
2) Alus ja öeldis õ lk 114–115, tv h 61–64. Jaatav, eitav kõne
3) Alus ja öeldis õ lk 114–115, tv h 61–64. Jaatav, eitav kõne
1. - 5. aprill
1) ETTEÜTLUS Laiendame lauset õ lk 116-117
2) Laiendame lauset tv lk 39-41
3) Laiendame lauset
8. - 12. aprill
1) Lausete liigid õ lk 118-119
2) Lausete liigid tv lk 42-41
3) Koondlause õ lk 120-121
15. - 19. aprill
1) Koondlause tv lk 44-45
2) Liitlause õ lk 122-123
3) Liitlause õ lk 124-125
22. aprill - 28. aprill- KOOLIVAHEAEG
29. aprill - 3. mai
1) Liitlause tv lk 46-48
2) Õpime arutlema õ lk 126-127
3) Õpime arutlema tv lk 49-50
6. - 10. mai
1) Kuidas kirjutada arutlust? õ lk 128-131
2) Kuidas kirjutada arutlust? tv lk 51-53
3) Kordamine kontrolltööks tv lk 56-57
13. - 17. mai
1) Kordamine kontrolltööks
2) KONTROLLTÖÖ
3) Arutleme rühmas õ lk 132-134
20. - 24. mai
Loov/duslaager
27. mai - 31. juuni
1) Arutleme rühmas tv lk 54-55
2) Eneseanalüüs tv lk 60-61
3) Õpimapi analüüs ja tagasiside
3. - 10. juuni
1) Õuetund 1
2) Õuetund 2
3) Sõnavaramängud
Praktikanädal
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Lisamaterjalid:
Käänamine http://eestikeel.eu/kaanamine/index.html
Alus ja öeldis http://eestikeel.eu/lauseliikmed/index.html
Eesti keele süntesaator: http://www.filosoft.ee/gene_et/
Milliseid oskusi õpilased saavad? üles
Õpitulemused
* Oskab seletada kõnekäändude ja vanasõnade tähendust, eristab fakti arvamusest.
* Oskab liigitada sõnu muutmisviisi ja tähenduse järgi.
* Tunneb käändsõna liike.
* Oskab pildi põhjal teha järeldusi, koostada teksti.
* Tunneb kirjelduse ülesehitust, oskab kirjeldada eset, olendit, inimest.
* Teab, mille poolest erinevad asjalik ja elamuslik kirjeldus.
* Teab eesti keele käändeid ja nende küsimusi.
* Eristab ainsust ja mitmust.
* Oskab nimetavat, omastavat ja osastavat käänet moodustada ning tekstis kasutada.
* Oskab põhikäände järgi moodustada teisi käändevorme, kontrollida käändevormi ÕS-ist.
* Arutleb ja annab hinnanguid teleri vaatamise kohta.
* Teab kohakäändeid ja nende tähendusi. Oskab ÕS-i kohanimevalimikust leida õige vormi. * Oskab valida lausesse õige käändevormi.
* Oskab kaardi põhjal teha järeldusi ja koostada teksti.
* Oskab leida sõiduplaanist infot ning teha selle põhjal järeldusi.
* Oskab vestlust edendada, väljenduda olukohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult.
* Teab, mis on lause. Oskab liigendada teksti lauseteks, panna õige lõpumärgi.
* Oskab korraldada küsitlust, teha vastuste põhjal järeldusi ning oma tööd tutvustada.
* Tunneb lauses ära aluse ja öeldise.
* Oskab küsimustele vastates lauset laiendada, käändsõnu täpsustada.
* Oskab pildi põhjal teksti koostada.
* Oskab lauses kasutada tavalisemaid sidesõnu nende õiges tähenduses.
* Oskab lihtlauseid, sh koondlauseid moodustada ja kirjavahemärgistada.
* Oskab moodustada liitlauseid.
* Oskab kirjavahemärgistada lihtsamaid liitlauseid.
* Teab arutlemise põhimõtteid, mõistab põhjuse ja tagajärje seoseid.
* Oskab kirjutada eakohast arutlust.
* Tunneb rühmaarutelu reegleid.
Hindamine
Hindamine üles
Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid kujundava hindamise ja kokkuvõtva hindamise meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis (kajastuvad eKoolis). Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt ka suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet.
KEELEÕPETUS
Kontrolletteütlustel hinne:
"5" - 1 viga
"4" - 2-3 ortograafia viga
"3" - 4-6 viga
"2" - 7-9 viga
"1" - vigu 10 või rohkem
Keelelistel kontrollharjutustel ja kontrolltöödel hinne:
"5" - 90-100% punktide üldarvust
"4" - 75-89%
"3" - 50-74%
"2" - 20-49%
"1" - 0-19%
KIRJATEHNIKA hindamisel võetakse arvesse
* õigete tähevormide kasutamist
* tähtede õiget seostamist
* teksti paigutust lehele (ridade täiskirjutamine, ühtlane kirjarida ja kallak, pealkirja paigutus ja esiletõstmine, kuupäeva kirjutamine, äärte jätmine, taandridade kasutamine jne.)
* kirjutatu puhtust
* ärakirja puhul õigekirja
* päeviku puhtus, vormistus ja käekiri
Eesti keele kokkuvõttev hinne tunnistusele kujuneb I poolaasta ja II poolaasta lõpus + koondhinne õppeaasta lõppedes. Kõik osaoskused kajastuvad ühes poolaastahindes (ei ole eraldi lugemise, keeleõpetuse ja kirjatehnika hinnet). Protsessihindeid saab õpilane tunnitöö, töövihiku ja õpiku ülesanded, tunnikontrollid, jms eest. Kui poolaasta kokkuvõttev hinne või aastahinne on kahe hinde vahel, siis jäävad otsustavaks kontrolltööde hinded. Kui õpilasel on aastahinde välja panemisel hinne kahe hinde vahel, siis jäävad otsustavaks kogu õppeaasta vältel (I + II poolaasta) saadud hinded ja/või kontrolltööde hinded.
Õpilasel on kohustus ebaõnnestunud töö, mida on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» järele vastata 10 päeva jooksul alates töö toimumise päevast. Kui õpilane puudub kohustusliku hindelise töö tunnist vm arvestuslikust õppeülesandest märgitakse eKooli päevikusse märk „0“. Hindelise töö järeletegemine on kohustuslik. Märk "0" asendub hindega pärast töö tegemist/ esitamist või "1"-ga, kui 10 päeva jooksul ei ole tööd järele vastatud.
Kui õpilasel on kodutöö tegemata, siis on tal samal päeval võimalus oma tegemata töö ära teha peale tunde õpitugis (graafik klassis seinal). Kui õpilane seda võimalust ei kasuta, on kodutöö hinne "1" ja seda enam parandada ei saa.
Kui õpilasel on kodutöö tegemata, siis on tal samal päeval võimalus oma tegemata töö ära teha peale tunde õpitugis (graafik klassis seinal). Kui õpilane seda võimalust ei kasuta, on kodutöö hinne "1" ja seda enam parandada ei saa.
Konsultatsioon ja järelvastamine neljapäeviti kell 14.00 - 14.45 ruumis 407 või muul ajal kokkuleppel õpetajaga. Enne järelvastamist peab õpilane esitama ebaõnnestunud töö kohta nõuetekohase vigade paranduse.