Eesti keel: 9c prindi
 |
Autor: Merle Rekaya eesti keele ja kirjanduse õpetaja |
Loodud: 21. jaanuar 2019. a. kell 09.35
Muudetud: 5. veebruar 2019. a. kell 11.53
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta
Kestvus: 2 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Viimane poolaasta on eksamiks ettevalmistus.
Kirjandiõpetuse eesmärk on, et õpilane
* arendab kirjalikku väljendusoskust;
* õpib mõtestatult kirjutama;
* oskab teksti, lühikirjandit (üks A4), kirjandit eesmärgistada;
* oskab kavandada, ainestikku süstematiseerida;
* oskab kirjandit üles ehitada (sissejuhatus, arendus, lõppsõna);
* oskab teksti sõnastada, liigendada lauseteks ja lõikudeks;
* oskab teksti viimistleda, kirjutab sidusalt;
* oskab leida sünonüüme ja neid tekstis kasutada;
* oskab kasutada võõrsõnu ja neid omasõnadega sobivalt asendada;
* teab tähtsamaid lausekujundeid ja oskab neid kasutada;
* oskab koostada arvamust, kirjeldavat, jutustavat ja arutlevat kirjandit.
Eesti keele eesmärk on, et õpilane:
1) kasutab kõnet ja kirja vastavalt olukorrale ja eesmärgile ning kirjutab õigesti;
2) suhtub oma keelekasutusse kriitiliselt, on valmis seda täiustama;
3) oskab kasutada keelekäsiraamatuid ning tunneb selleks vajalikke mõisteid;
4) omandab põhiarusaamad emakeelest ja keelest üldse;
5) arendab isikustiili, kujundab selget ja arusaadavat kõnet ja kirja;
6) oskab lugeda ja kuulata aktiivselt ja kontsentreeritult;
7) loeb eesmärgipäraselt ja mõistab loetut;
8) orienteerub tekstiliikides, sealhulgas massiteabetekstides.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
1. nädal
Kirjavahemärkide kordamine
Harjutused
2. nädal
Lugemisülesanne nr 1
Tekstitüübid Opiqus
3. nädal
Tekstitüübid Opiqus.
Lugemisülesande õigekirja analüüs ja vigade parandus.
4. nädal
Klassikirjandi kirjutamine. Eksamiülesanne nr 45 "Miks on Eestis hea elada"
Teksti ülesehitus. Opiqust. Eksamivihikust ülesanne 16, 17 ja 18 eksamivihikust.
5. nädal
Klassikirjandi analüüs. Kirjavahemärkide harjutamine ül 19 ja 20 eksamivihikust. Teksti liigendamine Opiqust.
Ülesanne 21 eksamivihikust hindele.
VAHEAEG
6. nädal
Eksamivihikust kirjavahemärkide töö analüüs (ül 21). Lõigu ülesehitus Opiqust.
Ül 22, 23 ja 24 harjutamiseks. Tekstisidusus Opiqust.
7. nädal
Tammsaare teose vastamine
Teksti ülesehitus ja sidusus – kokkuvõte Opiqust
8. nädal
Klassikirjand ülesanne 46 eksamivihikust.
Kirjandi analüüs.
9. nädal
Sõnade stiilivärving Opiqust 2 tundi harjutamiseks.
10. nädal
Eksamivihikust ülesanded 25, 26, 27. Opiqust teema "Kujundlikkus"
Eksamivihikust ülesanded 28, 29, 30
11. nädal
Vabalt valitud teose vastamine
Stiilivääratused Opiqust
12. nädal
Lugemisülesanne nr 7
Teksti stiil ja sõnastus - kokkuvõte Opiqust
VAHEAEG
13. nädal
Klassikirjand nr 3
14. nädal
Lugemisülesanne nr 8
15. nädal
Proovieksam?
16. nädal
Proovieksami analüüs?
17. nädal
Proovieksami analüüs?
18. nädala esmaspäeval toimub põhikooli eesti keele LÕPUEKSAM
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane:
1) tunneb lause sisu- ja vormiomadusi;
2) oskab seostada sõnu väljenditeks, väljendeid lauseks, lauseid tekstiks;
3) tuleb toime erinevates suhtlusolukordades, tunneb ja järgib eesti keele etiketti;
4) osaleb vestluses: oskab neid juhtida, teha kokkuvõtet, sõna võtta.
Hindamine
Aasta jooksul peab iga õpilane tegema ühe korra nädala esimeses tunnis maakonnalehe uudiste ülevaate. See aitab arendada suulise väljenduse oskust, esinemisjulgust, samas avardab silmaringi ning õigekirjaoskust selle kõige laiemas tähenduses. Uudiste ülevaadet ei hinnata, küll aga peab see poolaastahinde saamiseks tehtud olema.
Kirjandi eest on võimalik saada 40 punkti, aluseks on põhikooli lõpueksami hindamisjuhend. http://www.innove.ee/UserFiles/L%C3%B5pueksamid%20PK/2017/P%C3%B5hikooli%202017.%20aasta%20eesti%20keele%20l%C3%B5pueksami%20hindamisjuhend%20ja%20vastavustabel.pdf
KIRJANDIÕPETUS
Esimesel poolaastal, kui kirjandi kirjutamist alles õpime, on hindamissüsteem järgmine:
30-40 punkti - hinne "5"
20-29 punkti - hinne "4"
10-19 punkti - hinne "3"
Poolaasta hinne ei ole hinnete keskmine, vaid oluline on lõpptulemus, s.t see, kuhu õpilane välja jõuab.
Tekstide õigekirjahinne pannakse eesti keele tunni alla, sisuhinne kirjanduse tunni alla.
Lühikirjandi õigekeelsusvigadeks loetakse ortograafiavead (täheortograafia, algustäheortograafia, kokku- ja lahkukirjutamine, lühendamine, kirjavahemärgistus jne) ja vormimoodustusvead (v.a õigekeelsussõnaraamatus toodud argikeelsed vormid). Kõik vead on täisvead. Õigekirja eest on võimalik anda 10, 8, 6, 3 või 1 punkt. Vahepealseid punkte (näiteks 7, 4 jms) ei ole lubatud kasutada. Teksti ümberkirjutamisest tulenevaid hooletusvigu õigekeelsuse hindamisel ei arvestata. Kirjandis arvestatakse üheks veaks
1) samas sõnas või morfoloogilises vormis korduvad vead;
2) ühes sõnas koos esinevad eri tüüpi õigekeelsusvead;
3) sama lausetarindi puhul korduvalt ära jäetud või ülearune kirjavahemärk või kahepoolne vahemärk (jutumärgid, sulud);
4) sama lausetüübi puhul korduvalt ära jäetud lõpumärk.
0-2 õigekirjaviga - hinne "5"
3-4 õigekirjaviga - hinne "4"
5-8 õigekirjaviga - hinne "3"
9-11 õigekirjaviga - hinne "2"
Tunnikontrolli hindamisel on aluseks punktisüsteem:
90-100% hinne "5"
75-89% hinne "4"
50-74% hinne "3"
20-49% hinne "2"
... 19% hinne "1"
Konsultatsioon toimub neljapäeviti kell 15-15.45 ruumis 301.
Järelvastamine toimub kokkuleppel õpetajaga, järele saab vastata 10 õppepäeva jooksul pärast töö kättesaamist. Enne järelvastamist peab õpilane esitama ebaõnnestunud töö kohta nõuetekohase vigade paranduse. Samad reeglid kehtivad ka sel juhul, kui õpilane soovib parandada tööd, mis on sooritatud hindele "3" või "4".