Loodusõpetus: 4a, 4c prindi
 |
Autor: Sirje Mehik klassiõpetaja Kontakt: Sirje.Mehik@nooruse.edu.ee |
Loodud: 20. jaanuar 2019. a. kell 21.31
Muudetud: 20. jaanuar 2019. a. kell 21.55
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta
Kestvus: 2 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Loodusõpetuse eesmärk on tekitada ja hoida huvi enda ümber oleva ja toimuva suhtes. Oluline on õpilasel kujundada algteadmised ja -oskused teiste loodusteaduslike ainete (bioloogia, füüsika, geograafia ja keemia) õppimiseks ning luua alus teadusliku mõtlemisviisi kujunemisele. Aitan õpilasel omandada üldised alused looduskeskkonna terviklikuks tajumiseks ning esmaste seoste mõistmiseks inimese ja tema elukeskkonna vahel. Suunan õpilast märkama ning eesmärgistatult vaatlema elus- ja eluta looduse objekte ning nähtusi, andmeid koguma ning analüüsima ning nende põhjal järeldusi tegema.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
21.-25.01
Organismide mitmekesisus
Elu erinevates keskkonnatingimustes
28.01-01.02
Elu vihmametsas
Elu kõrbes
04.-08.02
Elu tundras
Kontrolltöö
11.-15.02
Inimese kehaehitus
Elundkondade ülesanded
18.-22.02
Elundid :silmad, kõrvad, kel, nina
Meeleelundid. Nahk. Kordamine
VAHEAEG
4.-8.03
Kontrolltöö
Tugi- ja liikumiselundid
11.-15.03
Hingamiselundid
Vereringe
18.-22.03
Kordamine kontrolltööks
Kontrolltöö
25.-29.03
Suguelundid
Närvisüsteem
01.-05.04
Näärmed
Inimene on imetaja
08.-12.04
Inimesed ja ahvid
Inimese põlvnemine
15.-18.04
Filmi vaatamine
Kordamine
VAHEAEG
29.04-03.05
Kontrolltöö
Taimed inimese elus
06.-10.05
Loomad inimese elus
Õuesõpe
13.-17.05
Seened inimese elus
Bakterid inimese elus
20.-24.05
Kordamine kontrolltööks
Kontrolltöö
27.-31.05
Kordamine
Kokkuvõte õppeaastast
3.-10.06
Praktikapäevad
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane
1) tunneb huvi loodusteaduste õppimise vastu;
2) märkab looduse ilu ja erilisust, väärtustab bioloogilist mitmekesisust;
3) märkab elusolendite eluavaldusi ja arvestab neid oma igapäevaelus;
4) oskab kasutada valgusmikroskoopi;
5) selgitab ühe- ja hulkraksete erinevust;
6) nimetab bakterite eluavaldusi ning tähtsust looduses ja inimese elus;
7) võrdleb taimede, loomade, seente ja bakterite eluavaldusi;
8) toob näiteid taimede ja loomade kohastumise kohta kõrbes, vihmametsas, mäestikes ning jäävööndis;
9) teab, et kõik organismid koosnevad rakkudest;
10) teab, et keskkonnatingimused erinevad Maal;
11) nimetab organismide eluavaldused
.12) väärtustab inimest ja tema vajadusi ning tervislikke eluviise;
13) mõistab, et inimene on looduse osa ning tema elu sõltub loodusest;
14) toimib keskkonnateadliku tarbijana ning väärtustab tervislikku toitu;
15) kirjeldab inimese elundkondade ülesandeid ja talitluse üldisi põhimõtteid ning vastastikuseid seoseid;
16) seostab inimese ja teiste organismide elundeid nende funktsioonidega;
17) võrdleb inimest selgroogsete loomadega;
18) analüüsib lihtsa katse või mudeli järgi inimese elundi või elundkonna talitus.
Õpilane
väärtustab inimest ja tema vajadusi ning tervislikke eluviise;
mõistab, et inimene on looduse osa ning tema elu sõltub loodusest;
toimib keskkonnateadliku tarbijana ning väärtustab tervislikku toitu;
kirjeldab inimese elundkondade ülesandeid ja talitluse üldisi põhimõtteid ning vastastikuseid seoseid;
seostab inimese ja teiste organismide elundeid nende funktsioonidega;
võrdleb inimest selgroogsete loomadega;
analüüsib lihtsa katse või mudeli järgi inimese elundi või elundkonna talitust;
toob näiteid taimede, loomade, seente ja bakterite tähtsuse kohta inimese elus;
põhjendab tervisliku eluviisi põhimõtteid ning koostab tervisliku päevamenüü;
nimetab inimese elundkondade tähtsamaid elundeid;
teab, et inimene ja tema eellased kuuluvad loomariiki;
teab, et paljude loomade ja inimese ehituses on sarnaseid jooni;
teab erinevate elusorganismide tähtsust inimese elus.
Hindamine
Hindamisel kasutatakse nii kujundavat hindamist (sh sõnalisi ja kirjalikke hinnanguid) kui ka kokkuvõtvat hindamist. Kujundava hindamise puhul keskendutakse eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Praktiliste tööde ja ülesannete puhul ei hinnata mitte ainult töö tulemust, vaid ka protsessi.
Kasutatakse ka kokkuvõtvat hindamist (tunnikontrollid, kontrolltööd, iseseisvad- ja rühmatööd) .
Kokkuvõtva hindamise korral võrreldakse õpilase arengut õppekavas taotletatavate õpitulemustega, kasutades numbrilist hindamist viie palli süsteemis.
Hinne "5": õpilane vastab iseseisvalt, õigesti ja täpselt kogu õppematerjali, oskab praktiliste tööde tegemisel iseseisvalt kasutada omandatud teadmisi
Hinne "4". vastuses esineb 1-2 ebatäpsust faktides, õpilane vastab küsimustele suuremate raskusteta
Hinne "3": esitab õigesti põhilise materjali õpetaja suunavate küsimuste abil, teadmiste praktilisel rakendamisel vajab õpetaja abi
Hinne "2": õpilane ei suuda vastata suuremat ja olulisemat osa õppematerjalist, ei tule toime praktiliste ülesannete lahendamisega, teeb rohkesti sisulisi vigu
Hinne "1": läbivõetud materjal on täielikult omandamata, õpilasel puuduvad rakenduslikud oskused, õpilane keeldub vastamast, õpilane ei esita nõutud materjali arvestatava põhjuseta
Hindelistes töödes arvestatakse punkte ja hinne tuletatakse alljärgnevalt:
Hinne "5" 90- 100% punktide arvust
Hinne "4" 75- 89% punktide arvust
Hinne "3" 50- 74% punktide arvust
Hinne "2" - 20-49% punktide arvust
Hinne "1" - 0-19% punktide arvust
Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see e-Koolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist või "1"-ga, kui 10 päev jooksul tööd järele ei vastata.
Veerandihinde kujunemisel võetakse arvesse nii arvestuslikke hindeid kui ka jooksvaid hindeid.
Loodusõpetust hinnatakse koondhindega kaks korda õppeaastas.
Konsultatsioon teisipäeviti kell 14-14.45 ruumis 307.