Loodusõpetus: 5c, 5d prindi
 |
Autor: Lelet Aavik-Part klassiõpetaja |
Loodud: 20. jaanuar 2019. a. kell 21.21
Muudetud: 24. jaanuar 2019. a. kell 10.50
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta
Kestvus: 2 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Loodusõpetus on integreeritud õppeaine, mis kujundab baasteadmised ja -oskused teiste loodusteadusainete (bioloogia, füüsika, loodusgeograafia, keemia) õppimiseks.
Loodusõpetuse õppimise kaudu kujuneb õpilastel arusaam loodusest kui tervikust. Õppes on peamised tunnetusobjektid looduse objektid, nähtused ja protsessid ning nendevahelised seosed. Õpitakse märkama seoseid looduses, mõistma looduse toimimise seaduspärasusi, inimese sõltuvust looduskeskkonnast ning inimtegevuse mõju looduskeskkonnale. Loodusõpetust õppides kujuneb arusaam, et igal nähtusel on põhjus ja igasugune muutus looduses kutsub esile teisi muutusi, mis võivad olla soovitud või soovimatud. Omandatakse positiivne hoiak kõige elava suhtes. Arendatakse tahet ja valmisolekut kaitsta looduskeskkonda ning kujundatakse säästvaid väärtushinnanguid ja hoiakuid.
Loodusõpetus arendab kriitilist ja loovat mõtlemist – õpilane õpib eesmärgistatult märkama ning vaatlema, küsimusi esitama, andmeid koguma ja süstematiseerima, analüüsima ning järeldusi ja üldistusi tegema; õpilane õpib leidma probleemidele alternatiivseid lahendusi ning prognoosima erinevate lahendusviiside ja otsuste tagajärgi.
(Allikas: https://oppekava.innove.ee/pohiharidus/loodusained-2/loodusopetus)
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
21.– 25. jaanuar
Sissejuhatus uude peatükki: õhk ja õhu koostis.
Videod. Katse.
28. jaanuar – 1. veebruar
Õhu omadused, Õ lk 88–89
Kuldvillak: https://jeopardylabs.com/play/hk-5-klass-looduspetus
4.– 8. veebruar
Õhu omadused Õ lk 90–91
Tuul on õhu liikumine Õ lk 92–93
11.– 15. veebruar
Hapnik Õ lk 94–97
Õhk ja taimed Õ lk 98–99
18.– 25. veebruar
Õhk ja loomad Õ lk 100–103
Õhu saastamine ja kaitse Õ lk 104–107
25. veebruar – 1. märts
KOOLIVAHEAEG
4.– 8. märts
Kordamine, teadmistekontroll
Õhu koostis ja omadused, hapnik ja elutingimused õhus
11.– 15. märts
Ilm Õ lk 108–111
Ilmaelemendid ja õhutemperatuur
18.– 22. märts
Ilmaelemendid. Tuule suund ja kiirus Õ lk 112
Pilved
25.– 29. märts
Ilmaelemendid. Sademed Õ lk 115
Ilmastik
1.– 5. aprill
Kordamine
Teadmistekontroll: ilm ja ilmastik, Õ lk 116
8.– 12. aprill
Läänemeri Õ lk 119
Vesi Läänemeres
15.–19. aprill
Läänemere mõju ilmastikule Õ lk 121-122
Mere mõju inimtegevusele
22. – 26. aprill
KOOLIVAHEAEG
29. aprill – 3. mai
Läänemere taimed ja vetikad
Kalad Läänemeres
6. – 10. mai
Läänemere selgrootud ja imetajad
Merelinnud
13.– 17. mai
Saarte ja ranniku taimestik
Läänemere reostus ja kaitse
20.– 24. mai
5. klasside loov/duslaager Pärnumaal Jõulumäel.
27.– 31. mai
Kordamine
Teadmistekontroll: Läänemeri
3.– 11. juuni
Praktikapäevad
Hinded pannakse välja 3. juunil
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane:
* kirjeldab vee olekuid;
* nimetab jää sulamis-, vee külmumis- ja keemistemperatuuri;
* teeb juhendi järgi vee omaduste uurimise ja vee puhastamise katseid;
* selgitab põhjavee kujunemist ja võrdleb katsega erinevate pinnaste vee läbilaskvust;
* kirjeldab joogivee saamise võimalusi ning põhjendab vee säästliku tarbimise vajadust;
* toob näiteid inimtegevuse mõju ja reostumise tagajärgede kohta veekogudele;
* kirjeldab loodusteadusliku meetodi rakendamist veekogu uurimisel;
* oskab korraldada loodusteaduslikku uurimust veekogu kohta ja esitada uurimistulemusi;
* nimetab ning näitab kaardil Eesti suuremaid jõgesid ja järvi;
* iseloomustab ja võrdleb kaardi ning piltide järgi etteantud jõgesid (paiknemine, lähe ja suue, lisajõed, languse ja voolukiiruse seostamine);
* iseloomustab vett kui elukeskkonda, kirjeldab elutingimuste erinevusi jõgedes ja järvedes ning selgitab vee ringlemise tähtsust järves;
* kirjeldab jõe ja järve elukooslust, nimetab jõgede ja järvede tüüpilisemaid liike;
* toob näiteid taimede ja loomade kohastumise kohta eluks vees ja veekogude ääres;
* koostab uuritud veekogu toiduahelaid/toiduvõrgustikke.
Hindamine
Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid kujundava hindamise ja kokkuvõtva hindamise meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis (kajastuvad eKoolis). Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt ka suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet.
Loodusõpetuse kokkuvõttev hinne tunnistusele kujuneb I poolaasta (3. sept - 18. jaanuar) ja II poolaasta (21. jaanuar - 10. juuni) lõppedes õppeprotsessi käigus saadud hinnetest. Õpilane saab hindeid viiepallisüsteemis töövihiku ülesannete, töölehtede, iseseisvate/praktiliste tööde, rühmatööde, tunnikontrollide ja kontrolltööde eest. Kui poolaasta kokkuvõtva hinde või aastahinde välja panemisel on õpilasel hinne kahe hinde vahel, siis jäävad otsustavaks kontrolltööde/arvestuslikud hinded. Kui õpilasel on aastahinde välja panemisel hinne kahe hinde vahel, siis jäävad otsustavaks kogu õppeaasta vältel (I + II poolaasta) saadud hinded ja/või arvestuslikud hinded.
Hindamisskaala:
,,5" 90 - 100%
,,4" 75 - 89%
,,3" 50 - 74%
,,2" 20 - 49%
,,1" alla 20%
Õpilasel on kohustus ebaõnnestunud töö järele vastata 10 päeva jooksul. Õpilasele ja lapsevanemale meeldetuletuseks kajastub esitamata töö või sooritamata kontrolltöö eKoolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist/ esitamist või "1"-ga, kui 10 päeva jooksul ei ole tööd järele vastatud.
Kui õpilasel on kodutöö tegemata, siis on tal samal päeval võimalus oma tegemata töö ära teha peale tunde õpitugis (graafik klassis seinal). Kui õpilane seda võimalust ei kasuta, on kodutöö hinne "1" ja seda enam parandada ei saa.
Konsultatsioonid ja järelvastamine teisipäeviti alates kell 14.00 ruumis 309 või muul ajal kokkuleppel õpetajaga.