Loodusõpetus: - prindi
 |
Autor: Stevelin Tamm klassiõpetaja Kontakt: Stevelin.Tamm@nooruse.edu.ee |
Loodud: 15. jaanuar 2019. a. kell 14.25
Muudetud: 28. jaanuar 2019. a. kell 08.15
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta
Kestvus: 1 tund nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus, st suutlikkus väärtustada looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat
eluviisi; oskus vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehis- ja sotsiaalkeskkonnas eksisteerivaid objekte, nähtusi ning protsesse, märgata ja määratleda elukeskkonnas esinevaid probleeme, neid loovalt lahendada, kasutades loodusteaduslikku meetodit; väärtustada looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi; hinnata looduses viibimist.
Loodusainete õpetamise kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
1) tunneb huvi ümbritseva elukeskkonna, selle uurimise ning loodusteaduste ja tehnoloogia saavutuste vastu ning on motiveeritud edasisteks õpinguteks;
2) vaatleb, analüüsib ning selgitab elukeskkonna objekte, nähtusi ja elukeskkonnas toimuvaid protsesse, leiab nendevahelisi seoseid ning teeb järeldusi, rakendades loodusainetes omandatud teadmisi ja oskusi;
3) oskab märgata, sõnastada ja lahendada loodusteaduslikke probleeme, kasutades loodusteaduslikku meetodit ning loodusteaduslikku terminoloogiat suulises ja kirjalikus
kõnes;
4) oskab esitada uurimisküsimusi, plaanida ja korraldada eksperimenti ning teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi;
5) kasutab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase info hankimiseks erinevaid allikaid, sh veebimaterjale, analüüsib ning hindab neis sisalduva info tõepärasust;
6) oskab teha igapäevaelulisi elukeskkonnaga seotud otsuseid ja neid põhjendada, kasutades loodus- ning sotsiaalainetes omandatud teadmisi ja oskusi ning arvestades kujundatud
väärtushinnanguid;
7) mõistab loodusteaduste tähtsust teaduse ja tehnoloogia arengus ning teab valdkonnaga seotud elukutseid;
8) väärtustab elukeskkonda kui tervikut, sellega seotud vastutustundlikku ja säästvat käitumist ning järgib tervislikke eluviise.
Loodusõpetus kujundab alusteadmised ja -oskused teiste loodusteaduslike ainete (bioloogia, füüsika, geograafia ja keemia) õppimiseks ning loob aluse teadusliku mõtlemisviisi kujunemisele. Õpilane õpib märkama ning eesmärgistatult vaatlema elus- ja eluta looduse objekte ning nähtusi, andmeid koguma ja analüüsima ning nende põhjal järeldusi tegema. Praktiliste tegevuste kaudu õpitakse leidma probleemidele erinevaid lahendusi ning analüüsima nende võimalikke tagajärgi.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
21.01-25.01
Tuul, ilmastikunähtused lk 10-13
28.01-1.02
Põhiteadmised ilma kohta lk 14- 15
4.02-08.02
Inimese välisehitus lk 16-17
11.02-15.02
Kere, pea lk 18-20
18.02-22.02
Käsi, jalg lk 21-23
VAHEAEG
4.03-8.03
Kehamõõtmed lk 24-25
11.03-15.03
Pikkuste võrdlemine ja mõõtmine lk 26-27
18.03-22.03
Kordamine
25.03-29.03
Toit ja toiduained lk 28-29
1.04-5.04
Kaalumine, toidupakendid lk 30-31
8.04-12.04
Tervislik toitumine lk 32-34
15.04-19.04
Toidukorrad. Käitumine söögilauas. lk 35-36
VAHEAEG
29.04-3.05
Pesemine. Puhkamine lk 37-38. Kodus lk 39.
6.05-10.05
Kehatemperatuuri mõõtmine lk 40-41
13.05-17.05
Inimese ja looduse seosed lk 42-43
20.05-24.05
Projekti ettekanded lk 44-45
27.05-31.05
Linnaelu ja maaelu erinevused lk 46-49
3.06-07.06
Teema "Inimene" kordamine lk 50-52
10.06-12.06
Projektipäevad. Vaatluskaardi täitmine lk 54-56
VAHEAEG
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane:
oskab kirjeldada ilma nelja põhitunnuse (õhutemperatuur, pilvisus, sademed, tuul) kaudu.
oskab näidata ja nimetada inimese kehaosasid.
teab, et toitu valmistatakse toiduainetest.
oskab lugeda olulist teavet kauba kohta toidupakenditelt.
teab tervisliku toitumise põhimõtteid.
teab, kuidas söögilauas käituda.
oskab koostada oma päevaplaani.
oskab lugeda termomeetri näitu.
oskab mõõta oma kehatemperatuuri.
teab, kuidas on inimene ja loodus omavahel seotud.
teab prügi sorteerimise põhimõtteid.
oskab kirjeldada linnaelu ja maaelu erinevusi.
Hindamine
2. klassi õpilaste teadmistele ja oskustele antakse sõnalisi hinnanguid. Hinnangud kajastuvad õpilaspäevikus ja/või kirjalikul tööl. Sõnaliste hinnangute andmisel toetutakse kujundava hindamise põhimõtetele. Hinnang on õpilase positiivse enesehinnangu kujunemise aluseks.
II poolaastal tulevad hindamisele järgmised osaoskused:
1. Tead ja oskad nimetada ilmastikunähtusi.
2. Tead ja oskad nimetada inimese kehaosasid.
3. Tead tervisliku toitumise põhimõtteid.
4. Oskad hoida keskkonda.
Tunnistusel kasutatakse tähti ehk lühendeid:
T – teab, oskab, rakendab, teeb, sooritab, mõistab
P – peab harjutama, treenima (midagi on veel vajaka)
O – oskus omandamata
Lisaks on:
* e- koolis kasutusel tähed KH (kujundav hindamine), millele järgneb selgitus, milline on osaoskuse saavutus.
* E-koolis on kasutusel ka kirjaliku töö puhul saavutatud punktide arv , mille puhul selgitusse on lisatud maksimumpunktid ja viide osaoskustele.
Konsultatsioon teisipäeviti kell 13.00 ruumis 109.