Matemaatika: - prindi
 |
Autor: Stevelin Tamm klassiõpetaja Kontakt: Stevelin.Tamm@nooruse.edu.ee |
Loodud: 15. jaanuar 2019. a. kell 14.23
Muudetud: 21. jaanuar 2019. a. kell 13.21
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta
Kestvus: 3 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Matemaatika õpetamise eesmärgiks on kujundada põhikooliõpilastes eakohane matemaatikapädevus, see tähendab suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ja meetodeid erinevates ülesannetes nii matemaatikas kui ka teistes õppeainetes ja eluvaldkondades ning mõista matemaatika sotsiaalset, kultuurilist ja personaalset tähendust; oskus püstitada probleeme, leida sobivaid lahendusstrateegiaid ja neid rakendada, analüüsida lahendusideed ja kontrollida tulemuse tõesust, loogiliselt arutleda, põhjendada ja tõestada ning selleks erinevaid esitusviise kasutada ja neist aru saada.
Matemaatika õpetamise kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
1) väärtustab matemaatikat ning tunneb rõõmu matemaatikaga tegelemisest;
2) tunneb matemaatilisi mõisteid ja seoseid;
3) arutleb, põhjendab ja tõestab loogiliselt;
4) kasutab tüüpülesannete lahendusstrateegiaid ja lahendab probleemülesandeid;
5) oskab infot esitada teksti, graafiku, tabeli, diagrammi ja valemina;
6) kasutab õppides info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid;
7) oskab analüüsida ja jõuab olemasolevate faktide põhjal arutluse kaudu järeldusteni;
8) rakendab matemaatikateadmisi teistes õppeainetes ja igapäevaelus;
9) teab ainevaldkonnaga seotud erialasid ja ameteid ning hindab oma võimeid ja huvi siduda tulevased
õpingud matemaatikaga seotud valdkondadega.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
21.01-25.01
*Iseseisvad tööd- tööleht 8
*Liidame lk 16-17
*Harjutame lk 18-19
28.01-1.02
*Lahutamine 100 piires
*Lahutamine lk 22-23
*Harjutame lk 24-25
4.02-08.02
*Kordamine lk 26-27
*Iseseisvad tööd- tööleht 9
*Temperatuuri mõõtmine lk 28-29
11.02-15.02
* Temperatuuri mõõtmine lk 30-31. Iseseisvad tööd- tööleht 10
*Ringjoon lk 32-33
*Ring lk 34-35
18.02-22.02
*Kera, silinder, koonus lk 36, 37
*Kolmnurkne ja nelinurkne püramiid lk 38-39
*Kordamine lk 40-41
VAHEAEG
4.03-8.03
*Iseseisvad tööd- tööleht 11
*Kirjalik liitmine lk 42- 45
*Kirjalik lahutamine lk 46-49
11.03-15.03
*Kordamine. Nuputa lk 50-51
*Harjutamine lk 52-55
*Harjutamine lk 56-57 Iseseisev töö- tööleht 12
18.03-22.03
*Iseseisev töö- tööleht 13
*Korrutamine lk 58
*Harjutame lk 62-63
25.03-29.03
Tutvumine korrutamisega. Lk 58-61
Tekstülesanded korrutamisel. Lk 4-5
Korrutamine arvuga 2. Lk 6-9
1.04-5.04
Korrutamine arvuga 3. Lk 10-13
Harjutame. Lk 14-15
Korrutamine arvuga 4. Lk 16-19
8.04-12.04
Korrutamine arvuga 5. Lk 20-23
Kordamine. Lk 24-25
Jagamine. Lk 26-29
15.04-19.04
Jagamine arvuga 2. Lk 30-31
Jagamine arvuga 3. Lk 32- 33
Jagamine arvuga 4. Lk 34-35
VAHEAEG
29.04-3.05
Jagamine arvuga 5. Lk 36-37
Kordamine. Lk 38-39
Tööleht 14. Taskuraha. Lk 40-41
6.05-10.05
Arvud 1000-ni. Lk 42-43
Sajalised, kümnelised, ühelised. Harjutamine. Lk 46-49
Tööleht 15. Järjestamine ja võrdlemine. Lk 50-51
13.05-17.05
Harjutame. Lk 52-53. Tööleht 16
Kilomeeter. Lk 54-57
Gramm ja kilogramm. Lk 58-61
20.05-24.05
Tööleht 17
Liiter. Lk 62-63
Geomeetriliste kujundite kordamine. Lk 64-65.
27.05-31.05
Tööleht 18
Kordamine. Lk 66-67
Kordamine. Lk 68-69
3.06-07.06
Kogu materjali kordamine.
II poolaasta kokkuvõttev töö.
10.06-12.06
Projektipäevad
VAHEAEG
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane:
Teab ajaühikute tund, minut, sekund nimetusi ja nende lühendeid; oskab neid ajaühikuid liita, lahutada ning teisendada. Oskab leida mõõtühikutevahelisi seoseid
Oskab liita kahekohalisele arvule ühekohalist arvu üleminekuga ühest kümnest teise.
Oskab lahutada kahekohalisest arvust ühekohalist arvu üleminekuga ühest kümnest teise.
Teab, et temperatuuri mõõdetakse kraadides. Teab et temperatuuri mõõdetakse termomeetriga. Oskab lugeda termomeetrinäitu.
Oskab leida internetist otsitavat lehekülge ja sealt soovitud andmeid.
Tunneb geomeetrilisi kujundeid: kuup, risttahukas, silinder, koonus, kera, püramiid, nelinurkne püramiid.
Oskab sirkliga joonestada soovitud suurusega ringjoont.
Oskab pinnalaotusest meisterdada silindrit.
Oskab pinnalaotusest meisterdada kolmnurkset ja nelinurkset püramiidi.
Oskab kahekohalisele arvule ühekohalist arvu kirjalikult liita.
Oskab kahekohalisest arvust ühekohalist arvu kirjalikult lahutada.
Oskab leida puuduvat arvu liitmis- ja lahutamisülesannetes.
Oskab lahendada kahetehtelist tekstülesannet.
Teab et korrutamine on võrdsete liidetavate liitmine, oskab võrdsete liidetavate liitmist asendada vastava korrutamistehetega.
Oskab korrutada ja jagada kuni arvuga 5.
Oskab toimetada taskurahaga.
Tunneb arve 1000-ni.
Oskab liita ja lahutada täissadasid.
Tunneb sajalisi, kümnelisi, ühelisi.
Oskab arve järjestada ja võrrelda 1000-ni.
Tunneb ja oskab lahendada ülesandeid: kilomeeter, gramm ja kilogramm
Tunneb ja oskab lahendada ülesandeid mahumõõduga liiter.
Hindamine
2. klassi õpilaste teadmistele ja oskustele antakse sõnalisi hinnanguid. Hinnangud kajastuvad õpilaspäevikus, kirjalikul tööl või eKoolis. Sõnaliste hinnangute andmisel toetutakse kujundava hindamise põhimõtetele. Hinnang on õpilase positiivse enesehinnangu kujunemise aluseks.
E-kooli tunnistusele kantakse igas õppeaines osaoskuste saavutatus poolaasta lõppedes.
Osaoskused 2. poolaastal:
1. Oskad peast liita ja lahutada 100 piires.
2. Oskad kirjalikult liita ja lahutada 100 piires.
3. Oskad korrutada ja jagada arvuga 2, 3, 4, 5.
4. Oskad lahendada kahetehtelist tekstülesannet.
5. Oskad lugeda termomeetri näitu.
6. Tead õpitud geomeetrilisi kujundeid.
Osaoskuste hindamisel on kasutusel tähed:
T - tead ja oskad
P - pead veel harjutama
O - oskus omandamata
Lisaks on:
* e- koolis kasutusel tähed KH (kujundav hindamine), millele järgneb selgitus, milline on osaoskuse saavutus.
* E-koolis on kasutusel ka kirjaliku töö puhul saavutatud punktide arv , mille puhul selgitusse on lisatud maksimumpunktid ja viide osaoskustele.
Konsultatsioon toimub teisipäeviti kell 13.00 ruumis 109.