Eesti keel: - prindi
 |
Autor: Stevelin Tamm klassiõpetaja Kontakt: Stevelin.Tamm@nooruse.edu.ee |
Loodud: 15. jaanuar 2019. a. kell 14.22
Muudetud: 21. jaanuar 2019. a. kell 08.25
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta
Kestvus: 6 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Keel on rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi kandja ning tema valdamine kõnes ja kirjas on inimese mõtlemisvõime kujunemise, vaimse arengu ning sotsialiseerumise alus ja eeldusi. Eesti keele hea valdamine on eduka õppimise eeldus kõigis õppeaineis. Ainevaldkonna õppeained toetavad eeskätt õpilase emakeele- ja kirjanduspädevuse ning kommunikatiivsete
oskuste arengut. Ainevaldkonna õppeainetes omandatakse keele- ja kirjandusteadmisi ning erinevaid lugemise, kirjutamise ja suhtlemise kogemusi. Teadmiste ning kogemuste alusel kujuneb õpilasest teadlik, aktiivne ja vastutustundlik lugeja, kirjutaja ning suhtleja. Ainevaldkonna õppeained toetavad ka õpilase identiteedi ja enesetunnetuse kujunemist ning kultuurilist ja sotsiaalset arengut. 1.–4. klassini on eesti keel õppeaine, mille õppimine arendab kõiki keelelisi osaoskusi (kõnelemine, kuulamine, lugemine, kirjutamine, õigekeelsus) nii teabe- ja tarbetekstide kui ka kirjandustekstide lugemise, reflekteerimise ja kirjutamise toel.
Põhikooli eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1. väärtustab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit, suhtub lugupidamisega teiste rahvaste keeltesse ja kultuuridesse;
2. tajub keeleoskust õpioskuste alusena ja oma identiteedi olulise osana, kujuneb teadlikuks keelekasutajaks;
3. omandab põhiteadmised keelest ja õigekirjaoskuse, tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasiõppimisel;
4. arendab keeleoskust kui eneseväljendus- ja suhtlusvahendit, arvestades kultuuris väljakujunenud keelekasutustavasid;
5. õpib asjakohaselt kasutama eri suhtluskanaleid; arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis
pakutavat teavet;
6. õpib tundma eri tekstiliike, nende seoseid ja kasutamisvõimalusi, arendab oma tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana;
7. arendab kriitilist mõtlemist ning analüüsi-, järeldus- ja põhjendusoskust;
8. harjub oma kirjakeeleoskuse täiendamiseks kasutama sõna- ja käsiraamatuid ning veebiallikaid;
9. suhtub tolerantselt eesti keele kui võõrkeele kasutamisse ja toetab muu emakeelega kaaslaste eesti keele omandamist.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
14.01-18.01
Head uut aastat, kallid sõbrad! Soovid, soovid ... Vestlused vaheajast, pühadest, soovide täitumisest. Minu vaheaeg - jutuke. Tuisutaadi kotti sobivad sõnad. Piltjutuke. Tv lk 3
Meie suur soov. Teksti lugemine. Küsimustele vastamine. Silbitamine. Pereliikmete nimed. Tv lk 4
Meie perre tuli kutsikas. Ristsõna. Üks ja mitu. Tv lk 5
Mis me talle nimeks paneme? Koerale sobivad omadussõnad. Lünkharjutus. Tv lk 6
Kasvatustöö algab. Kuidas? Kuhu? Lausete lõpetamine. Tv lk 7
Iga algus on raske. Lausete laiendamine. Tv lk 8
21.01-25.01
Henn ja leevike . Linnuke. Luuletuse lugemine dialoogina. Kahe luuletuse võrdlemine. Täishäälikud.Täishäälikuühend. Tv lk 9
Rahvapärimusi lindudest. Vestlus: kuidas mina olen lindudega käitunud? Koma sidesõnade et, sest, aga, kuid ees. Tv lk 10
Linnu keel 1. osa Jutustamine. Sünonüümid. Harjutus teksti mõistmise kohta. Tv lk 11
Linnu keel 2. osa Vestlus: miks juhtus toapoisiga õnnetus? Käsklause lõpumärk. Tv lk 12
Marta ja Karl peavad linnupäevikut. Arutelu: kas on hea või halb, et inimene ei oska linnu keelt? Sama tähendusega sõnad. Tv lk 13
Talvine tihane. Küsimustele vastamine. Arutelu: mida võiks mõelda linnuke toas istuvat inimest vaadates. Liitsõnad. Tv lk 14.
28.01-1.02
Laanerahva talvemured 1. osa. Loomade elu talvel? Lünkharjutus: d ja t sõnas. Tv lk 15
Laanerahva talvemured 2. osa. Dialooge, lavastusi, lugeda teksti osatäitjatega. Põdra kirjeldamine. Ristsõna. Tv lk 16
Laanerahva talvemured 3 .osa. Pildi ja väite ühendamine. Riimuvad sõnad. Tv lk 17
Laanerahva talvemured 4. osa. Laanerahva lugude muinasjutulisus. Koma nõudvad sidesõnad. Tv lk 18
Lumelapsed. Luuletuse lugemine. Jutukese kirjutamine piltide järgi. Millesse? Kuhu? Tv lk 19
„Tähtis töö” Küsimustele vastamine. Jutustamine: mis on lipu töö? Luuletuse sisu kokkuvõte. Täishäälikuühend. Loovülesanne. Tv lk 20
4.02-08.02
Lipupäevad. Jutustame Eesti riigi lipust. Vestlus: millisest lipupäevast oskan rääkida? Harjutused teksti mõistmise kohta. Häälikurühmad. Tv lk 21
Miks peetakse sõdu? Vestlus: mida toob sõda endaga kaasa? Lausete lõpumärgid. Küsimustele vastamine. Tv lk 22
Afrim. Vestlus: kes on pagulased? Suluta kaashäälikute pikkused. Silbitamine.Tv lk 23
Õnnetu koolipäev. Vestlus: miks on kodus hea olla; mille poolest on Eestis hea elada? Ma, sa, ta ... õigekiri.
Lause moodustamine õigesti kirjutatud sõnadest. Tv lk 24
Õnnelik õnnetus. Vestlus: milline õnnetus on õnnelik õnnetus? Sidesõnad sest, kuid, et, aga ees. Tv lk 25
Maailm, kus elan, on parem, kui sul on sõber. Sõbrapäeva kiri. Heade mõtete postkontor. Lapsed kirjutavad sõpradele midagi toredat. Jalgratta vastuse kirjutamine kirjana. Missugune võib olla jalgratas? Tv lk 26
11.02-15.02
Vennad Grimmid Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi 1.osa Vestlus vendadest Grimmidest. Kellesse? Mitmus. Tv lk 27
Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi 2.osa Arutelu: kuidas päkapiku nimi teda iseloomustab? Silbid sõnadeks. Tv lk 28
Laanerahva sõbrapäev Vestlus: kes mida sööb?Kuidas inimene saab loomi talvel aidata? Tv lk 29
Marta ja Karl valmistuvad sõbrapäevaks 1.osa Vestlus sõprusest ja sõpradest. Missugune on tõeline sõber? Riimuvad sõnad. Tv lk 30
Marta ja Karl valmistuvad sõbrapäevaks 2.osa Lugeda dialoogina. Klassikaaslasele kirjutamine. Kellega? Millega? Tv lk 31
Uisutajad. Väljas. Luuletuste lugemine, analüüs, esitamine. I ja j-i õigekiri. Tv lk 32
Talverõõmud (pildiseeria). Piltide järgi jutustamine. Riimuvad sõnad. Liitsõnade moodustamine. Piltide liitmine. Tv lk 33
18.02-22.02
Üheteistkümnes peatükk, mis räägib sellest, kuidas meil ohtu satutakse 1. osa. Vestlus: mis annab meile turvatunde. Harjutused teksti mõistmise kohta. Mõistekaart. Jutustava lause lõpumärk. Tv lk 35
Üheteistkümnes peatükk, mis räägib sellest, kuidas meil ohtu satutakse 2. osa. Kavapunktide järgi jutustamine. Kava koostamine. Häälikupikkused. Sama tähendusega sõnad. Tv lk 36
Üheteistkümnes peatükk, mis räägib sellest, kuidas meil ohtu satutakse 3. osa. Küsimustele vastamine. Oma loo lõpu lugemine klassikaaslastele. Loole lõpu kirjutamine. Mida teen? Mida teeb? Mida teevad? Tv lk 37
LUGEMISKONTROLL
Tulemas on Eesti Vabariigi sünnipäev 1. osa. Vestlusi Eestist, oma elukoha tutvustamine. Harjutus teksti mõistmise kohta. Kuidas muuta eestlaste elu paremaks. Tv lk 38
Tulemas on Eesti Vabariigi sünnipäev 2. osa. Mida teha selleks, et elu meie riigis oleks parem? Riimuvad sõnad. Tv lk 39.
Tulemas on Eesti Vabariigi sünnipäev 3. osa. Otsida luuletusi Eestimaast või kirjutada ise mõni luuletus. Silpidest sõnade moodustamine. Millega? Liiklusvahendite nimetused. Tv lk 40
VAHEAEG
4.03-8.03
Sinimustvalge. Luuletuse lugemine, esitamine. Analüüs. Eestimaa linnad, puud ... Tv lk 41
Pipi peab sünnipäeva 1.osa. Vestlusi sünnipäevadest. Keda? Kes? Üldnimetused. Tv lk 42
Pipi peab sünnipäeva 2.osa. Suluta kaashääliku pikkus. Tv lk 43
Hõissa, vastlad! Vestlus vastlapäeva kommetest. Küsimustele vastamine. Nuputamisülesanded. Tv lk 34
Taavi Tõnisson on nukunäitleja. Kirja lugemine. Vestlus nukunäitleja tööst. Sõnade silbitamine. Poolitamine. Tv lk 44
Palun saage tuttavaks – Kelly Sildaru! Jutustamine: Millega tegeleb Kelly Sildaru? Mis spordiala on freestyle? Poolitamine.
Tv lk 45
11.03-15.03
Mina olen tantsuõpetaja. Jutustamine teemal „Minu hobid”. Liitsõnad. Liitsõnade moodustamine. Tv lk 46
Meie tegime oma bändi. Vestlus: mida nõuab oma hobiga tegelemine? Silpidest sõnade moodustamine. Mõistatused. Tv lk 47
Korstnapühkija toob õnne. Arutelu: kuidas saab korstnapühkija tuua inimestele õnne? Riimuvad sõnad. Häälikurühmad.
Tv lk 48
Noorkotkad armastavad ja hoiavad oma kodumaad. Arutelu: mille poolest on noorkotkaste organisatsioon oluline? Harjutused teksti mõistmise kohta. Tv lk 49
Sõnade tähendused 1.osa. Vestlusi: Mis rikub tuju? Kuidas tusatuju eemale peletada? Sarnase tähendusega sõnad. Uute sõnade moodustamine.Tv lk 50
Sõnde tähendused 2.osa. Sõnade ühendamine. Lausete moodustamine. Tv lk 51
18.03-22.03
Sõnade tähendused 3. osa. Loomade rahvapärased nimetused. Tv lk 52
Kass Tirka avastused. Kohtumine rotiga, 1.osa. Uus mõiste: referaat. Mis see on? Kuidas seda koostada? Kust leida materjali? Roti kirjeldamine. Piltide järgi jutukese koostamine. Tv lk 53
Kass Tirka avastused. Kohtumine rotiga 2.osa. Koostada referaat. Teema: Kassid. Loomade nimetused. Mõistatused. Tv lk 54
Kass Tirka unenägu. Vestlus: kuidas inimene saab talvel linde aidata? Tirka unenägu. Luuletuse kirjutamine jutuks. Tv lk 55
Emakeelepäev Kristjan Jaak Peterson. Arutelu: miks peame hoidma oma emakeelt? Emakeele viktoriin.Tv lk 56
Emakeelne tere. Vestlus reisimisest, selle tähtsusest. Arutelu: miks on kodus hea olla? Piltlikud väljendid. Suluta kaashäälik. Isikulised asesõnad- ma, sa, ta... õigekiri. Tv lk 57
25.03-29.03
Lugemine Alar Pikkorainen. Küsimustele vastamine. Vestlus: mis tähendab läheb elus nii ja naa? Täishäälikuühend. Sulghäälikud. Riimuvad sõnad. Tv lk 58
Keelesäuts. Küsimustele vastamine. Vestlus: milliseid abivahendeid saame kasutada, kui vajame keeleabi? Õpitud reeglite kordamina. Sünonüümid. Tv lk 59
Mina vää? Arutelu: mis on Sirli juures valesti ja miks? Rahvapärased väljendid. Suluta kääshäälikud. Kaashäälikuühend.
Tv lk 60
Teise kana lugu. Vestlus: miks on hea osata teisi keeli? Silbitamine. Mõistatuse lahendamine. Tv lk 61
Anekdoodid. Naljapäevaks valmistumine. Naljalugude jutustamine. Anekdootide esitamine dialoogina. Milleta? Piltide ja luuletuste täiendamine. Riimuvad sõnad. Tv lk 3
"Pipi Pikksukk Humlegardenis", 1.osa.Tähestik. Nimed tähestikulises järjekorras. Tv lk 4
1.04-5.04
"Pipi Pikksukk Humlegardenis", 2.osa. Vestlus Astrid Lindgrenist. A Lindgreni raamatutega tutvumine. Raamatunäituse korraldamine. Lapsed tutvustavad mõnda loetud raamatut. Omadussõnad. Lausete lõpetamine. Tv lk 5
"Pipi Humlegardenis", 3.osa. G, b, d sõna alguses. Sõnade järjekord lauses. Tähestik. Tv lk 6
"Pipi Humlegardenis", 4.osa. Häälikurühmad. Riimuvad sõnad. Tv lk 7
"Pipi Humlegardenis", 5.osa. Harjutus teksti mõistmise kohta. Silbitamine. Riimuvad sõnad. Tv lk 8
"Rõõmus perekond", Ira Lember. Riimuvad sõnad. Tv lk 9
"Nutu-Leenu", H Vilep 1. osa. Küsimustele vastamine. Teksti lugemine osalistega. Lausete lõpetamine. Täishääliku pikkus. Tv lk 10
8.04-12.04
"Nutu-Leenu", H Vilep 2. osa. Häälikupikkused. Sünonüümid. Mõistatused. Tv lk 11
"Kõige õnnelikum päev". Jutustamine. Vestlus: minu kõige õnnelikum päev. Lausete lõpumärgid. Mida teeb? Tv lk 12
"Laul kurbusest", Astrid Reinla. Luuletuse lugemine. Analüüs. Mõistekaart. Tv lk 13
"Marta ja Karl läksid tülli". Lünkharjutus. Häälikupikkus. Tv lk 14
Marta ja Karl uurivad koeraraamatut, 1.osa Vestlus: koerad, meie truud sõbrad. Kus ja milleks koeri kasutatakse? Koerast jutukese kirjutamine. Mitmus. Täishääliku pikkus.Tv lk 15
Marta ja Karl uurivad koeraraamatut, 2.osa Arutelu: Missuguseid koeratõuge teame? Nuputamine: nimed koertele.
Silbitamine. I ja j. Tv lk 16
15.04-19.04
Marta ja Karl uurivad koeraraamatut, 3.osa Koostada referaat. Teema: Koerad. Õige või vale väide? Tv lk 17
Tikk – kas sõber või vaenlane? Tulekahju. Kuidas teatada tulekahjust? Lünkharjutus.
Liitsõnad. Tv lk 18.
Iseäralik jutt. Vestlus: Mida sina täna koolis tegid? Mida võib metsas teha? Sõnade kirjutamine.
Tv lk 19
LUGEMISKONTROLL
* Olla või polla? Joel Sang. Vestlus: mis on meie elus toredat? Mis on meie elus ebameeldiv? Kas on toredam olla või mitte olla? Vastandsõnad. Lausete moodustamine. Loovharjutus. Tv lk 20
Vanaisa haigus, Ivar Soopan. Vestlus: miks jäid vanaisa kopsud haigeks? Kuidas saame hoiduda haigustest? Küsimustele vastamine. Lünkharjutus teksti mõistmise kohta. Tv lk 21
VAHEAEG
29.04-3.05
Saunalugu, O Saar. Luuletuse lugemine. Vestlus: miks peab saunas käima? Loovülesanne. Küsimustele vastamine. Tv lk 22
Varesele valu. Mis on loitsud. Loitsu lugemine koos tegevusega, pähe õppimine. Täishäälikuühendid. Tv lk 23
Meie koeral on depressioon. Jutu lõpetamine piltide järgi. Vestlus: kuidas tuleb lemmiklooma hoida, et ta haigeks ei jääks. Koer jutustab: „Minu elulugu”. Tv lk 24
Naer on terviseks. Vestlus: milline tähendus on vanasõnal „Naer on terviseks”? Naljalugude, - luuletuste lugemine. Vigade parandamine. Tv lk 25
Hiir Salesaba plaanib ballile minna. Arutelu: Kas jutt on tõepärane või muinasjutuline? Mis seda väidet kinnitab? G, b, d sõna algul. Koma nõudvad sidesõnad aga, sest, et, kuid. Tv lk 26
Konngi läheb ballile. Kevadballi pildid tahvlile, igaüks tutvustab lühidalt oma lugu. Kes on ballil? Mis tujus? Mida teeb? jne Hääliku pikkus. Valikharjutus. Nimede kirjutamine. Lausete moodustamine. Tv lk 27
6.05-10.05
Nukitsamees, 1.osa. Teksti lugemine, küsimustele vastamine, jutustamine. H sõna algul. K, p, t s-i kõrval. Tv lk 28
Nukitsamees, 2.osa. Teksti lugemine, küsimustele vastamine, jutustamine. Mis on pildil? K, p, t s-i kõrval. Koma lauses.
Tv lk 29
Nukitsamees, 3.osa. Teksti lugemine, küsimustele vastamine, jutustamine. H sõna algul. Mida teeb? Tv lk 30
Nukitsamees, 4. osa. Teksti lugemine, küsimustele vastamine, jutustamine. Tegelaste iseloomustamine. Salakirja lahendamine.
k, p, t s-i kõrval. Tv lk 31
Senna. Teksti lugemine osalistena. Vestlus: mis on vargus? Kuidas me sellesse suhtume? Milline on varga saatus? Küsimuste moodustamine. Ristsõna lahendamine. Tv lk 32
Pasatskil on halvad kombed Küsimustele vastamine. Arutelu: milline koer on Pasatski? Loomanimede kirjutamine.
Tv lk 33
13.05-17.05
Lugu Keegi Eikellegitütre isast, Kätlin Kaldmaa. Arutelu: mis teeb meile haiget; kuidas hoiduda teistele haiget tegemisest? Lünkharjutus tekstist arusaamise ning häälikupikkuste kohta.Tv lk 34
Laul Pätust, kes pahandusi teeb, A Reinla. Vestlus oma pere Pätust. Lünkadesse pildi joonistamine teksti põhjal. „Minu pätutembud”. Tv lk 35
Valel on lühikesed jalad. Arutelu: kuidas mõista vanasõna valel on lühikesed jalad? Sünonüümid. Vanasõnad valetamise kohta.
Tv lk 36
Kustas on tulevane kunstnik. Vestlus: mis läks Kustasel halvasti? Miks? Küsimustele vastamine. Suluta kaashäälikud. Loovharjutus. Tv lk 37
Vanaema pajatab 1.osa Vestlusi vanaemadest. Oma vanaema iseloomustamine. Sidesõnad. Lausete lõpetamine. Koma lauses. Tv lk 38
Vanaema pajatab 2.osa. Tõepärased laused. Muinasjutulised laused. Kes? Mida teeb? Kus? Tv lk 39
20.05-24.05
Üksinda kodus. Minu pere. Vestlusi emadest. Oma ema iseloomustamine. Omadussõnad, mis sobivad emade kohta. Riimuvad sõnad. Silpidest sõnade moodustamine. Tv lk 40
Meie pere reis Helsingisse, 1. osa. Arutelu reisiteemal. Mida on reisile minekuks peale hea soovi vaja? Lausete lõpetamine.
Soomekeelse sõna eestikeelne tähendus.Tv lk 41
Meie pere reis Helsingisse 2. osa. Teksti lugemine. Analüüs. Lünkharjutus. Lausete moodustamine. Tv lk 42
Meie pere reis Helsingisse 3. osa. Teksti lugemine. Jutustamine. Vastandsõnad. Ristsõna. Lünkharjutus.Tv lk 43
Jalgpall, kes ei tahtnud peksa saada, K Hinrikus Vestlus: kes on need inimesed, kes teisi peksavad? Mida tunned, kui sulle tehakse haiget? Lausete lõpetamine teksti põhjal. Liitsõnad. Tv lk 44
Mereröövel lusikas, 1. osa. Vestlus: kas see on hea või halb, et lusikas teeb tõelises elus mereröövli tempe? Aga muinasjutus? Küsimustele õige vastuse leidmine. Muinasjututegelaste joonistamine. Tv lk 45
Mereröövel lusikas, 2. osa. Vestlus: kas võis juhtuda, et mõni laps jäi söömata? Täishäälikuühend. Sama tähendusega sõnad, sõnapaarid. Tv lk 46
27.05-31.05
Kosmoseuurijad 1. osa, A Karukäpp. Vestlus: mille poolest on Pukanuta lugu eriline. Lugemine osalistena. Häälikupikkused. Teksti järgi pildi joonistamine. Tv lk 47
Kosmoseuurijad 2. osa, A Karukäpp. Arutelu: kas Kuu peal saaks elada; mida teame Kuust. Tegelaste iseloomustamine. Jutukese kirjutamine. Küsilaused. Loovülesanne: näoilmed. Tv lk 48
„Pukanuta kollasest majast” M Ahwazian. Fantaseerimine: milline oli elu Veenusel. Arutelu: kas mõnel teisel planeedil on elu. Lausete moodustamine loo tegelaste kohta. Pukanuta salapärase asja joonistamine. Tv lk 49
Pöial-Liisi, 1.osa. H. Ch. Anderseni tutvustus. Milliseid tema muinasjutte lapsed on lugenud? Raamatute näitus. Kaashäälikuühend.
Mis või kes nii teeb? Tv lk 50
Pöial-Liisi, 2.osa. Õppekäik raamatukokku. Missuguseid Anderseni raamatuid on kooliraamatukogus? Lillejutu kirjutamine.
Muinasjututegelaste iseloomustamine. Tv lk 51
3.06-07.06
Mida vähem magustoitu, seda ilusam on tädi, Ilmar Trull. Meie köök, Viivi Luik. Arutelu: mis võib olla kooli köögis teistmoodi kui koduköögis ja miks? Päevamenüü koostamine. Millised toidud on hapud, magusad, soolased. Tv lk 52
Ema apelsinid, Ellen Niit. Isikulised asesõnad. Lünkharjutus: ma- maa, me- mee lauses. Tv lk 53
Tobist, meie armsast koerast. Vestlus: koer peres – mure või rõõm? Oma arvamuse põhjendamine. Kes mida teeb? Tv lk 54
Juss sõidab Veenusele, 1. osa. Agur Karukäpp. Fantaseerime „Kas mõnel planeedil võib olla elu. Millised tegelased seal võiksid elada”. Lünkharjutus teksti mõistmise kohta. Loovharjutus. Tv lk 55
Juss sõidab Veenusele, 2. osa. Agur Karukäpp Fantaasiajutt „Milline võiks olla elu aastal 2100”. Poolitamine. Sama tähendusega sõnad. Täis- ja kaashäälikuühendid. Tv lk 56
Mõte, A Pervik„ Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid”. Arutelu „Millal saame aru, et mõte on väga hea. Mida teha väga hea mõttega”. K, p, t s-i kõrval. Suveplaanid. Tv lk 57
10.06-12.06
Takjanuppudest loomaaed. Vestlus „Minu suveplaanid”. Lausete lõpetamine teksti põhjal. Nuputamisharjutused. Tv lk 58
Pilveke ja Päikseke. Arutelu „Mis juhtuks, kui Pilveke saaks oma tahtmise ja vastupidi”. Vigade parandamine. Loovharjutused. Mõistatuste lahendamine. Tv lk 59
Viimane koolikell, H Mänd. Luuletuse lugemine. Küsimustele vastamine. Kirjutamine- mis oli koolis sel õppeaastal toredat. Tv lk 60
VAHEAEG
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Suuline keelekasutus:
eristab täis- ja suluta kaashääliku pikkusi;
teab, et sulghäälikutel on kolm pikkust;
kasutab kõnes terviklauseid;
teab ja leiab vastandtähendusega ja sama tähendusega sõnu;
väljendab arusaadavalt oma mõtteid loetust;
annab küsimuste abil edasi lugemispala sisu;
mõtleb jutule alguse või lõpu;
vaatleb ja kirjeldab nähtut, märkab erinevusi ja sarnasusi õpetaja abiga;
esitab luuletust peast.
Lugemine:
loeb õpitud teksti vigadeta, õige intonatsiooniga;
mõistab loetu sisu;
leiab teksti põhjal vastuseid küsimustele;
saab aru tööjuhenditest;
tunneb ära jutu, luuletuse, mõistatuse ja vanasõna;
tutvub lihtsamate piltlike väljenditega;
leiab tundmata sõnade tähendust õpiku sõnastikust õpetaja abiga;
loeb jõukohaseid lasteraamatuid.
Kirjutamine:
oskab teha ärakirja, kirjutab kirjatähtedega, seostab sõnu õigesti;
oskab iseseisvalt täita õpilaspäevikut;
kirjutab vihikusse (töövihikusse...) korrektse käekirjaga, oskab oma tööd vormistada;
oskab kasutada õpitud reegleid (lause algab suure algustähega; inimeste, loomade ja kohtade nimed kirjutatakse suure algustähega; eestikeelsed sõnad algavad k, p, t-ga;
tunneb kõiki häälikurühmi, teab häälikut ja tähte, silpi, sõna, lauset, täishäälikuühendit;
teab peast tähestikku;
oskab määrata täishääliku ja suluta kaashääliku pikkusi.
Hindamine
2.klassi õpilaste teadmistele ja oskustele antakse sõnalisi hinnanguid. Hinnangud kajastuvad eKoolis ja/või kirjalikul tööl (eKoolis märge KH). Sõnaliste hinnangute andmisel toetutakse kujundava hindamise põhimõtetele. Hinnang on õpilase objektiivse enesehinnangu kujunemise aluseks. Õpetajal on õigus kasutada kas lühemaid või pikemaid kirjalikke/suulisi sõnalisi hinnanguid.
E-kooli tunnistusele kantakse igas õppeaines osaoskuste saavutatus poolaasta lõppedes.
Osaoskused 2. poolaastal:
1. Loed teksti ladusalt, veatult.
2. Mõistad loetu sisu, saad aru tööjuhendist.
3. Loed jõukohaseid lasteraamatuid.
4. Esitad luuletust peast.
5. Oskad õigesti kirjutada häälikute pikkusi.
6. Kirjutad sidesõnade aga, et, sest, kuid ette koma.
7. Oskad leida sõnades täis- ja kaashäälikuühendit.
8. Oskad silbitada ja poolitada.
9. Kirjutad puhtalt ja loetavalt, seostad õigesti kirjatähti.
Tunnistusel kasutatakse tähti ehk lühendeid:
T – teab, oskab, rakendab, teeb, sooritab, mõistab
P – peab harjutama, treenima (midagi on veel vajaka)
O – omandamata
Konsultatsioon teisipäeviti ruumis 109.