Matemaatika: 4b prindi
 |
Autor: Liivi Erlenbach õpetaja Kontakt: Liivi.Erlenbach@nooruse.edu.ee |
Loodud: 10. jaanuar 2019. a. kell 07.10
Muudetud: 6. veebruar 2019. a. kell 13.30
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta
Kestvus: 4 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Põhikooli matemaatikaõpetus annab õppijale valmisoleku mõista ning kirjeldada maailmas valitsevaid loogilisi, kvantitatiivseid ja ruumilisi seoseid.
Põhikooli matemaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane
1) arutleb loogiliselt, põhjendab ja tõestab;
2) modelleerib looduses ja ühiskonnas toimuvaid protsesse;
3) püstitab ja sõnastab hüpoteese ning põhjendab neid matemaatiliselt;
4) töötab välja lahendusstrateegiaid ja lahendab erinevaid probleemülesandeid;
5) omandab erinevaid info esitamise meetodeid;
6) kasutab õppides IKT-vahendeid;
7) väärtustab matemaatikat ning tunneb rõõmu matemaatikaga tegelemisest;
8) rakendab matemaatikateadmisi teistes õppeainetes ja igapäevaelus.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
21. - 25.01
1) Ristküliku ja ruudu pindala. Mõõtühikute teisendamine. Õ lk 136-139
2) Ristküliku ja ruudu pindala. Mõõtühikute teisendamine. Õ lk 140-144
3) Mitmesuguseid ülesandeid. Õ lk 145-147
4) KONTROLLTÖÖ 5
28. 01 - 01.02
1) Ajaühikud Õ lk 158-161
2) Kiirus, aeg, teepikkus Õ lk 162-165
3) Kiirus, aeg, teepikkus Õ lk 166-167
4) Temperatuuri mõõtmine Õ lk 168-175
04. - 08.02
Kordamisülesanded
KONTROLLTÖÖ nr 7
Arvud miljonini õ.lk. 8 - 11, tv lk. 4- 6
Arvud miljonini õ.lk. 12 - 13, tv lk. 6 - 7
11. - 15.02
Arvud miljonini õ.lk. 14 - 15, tv lk. 8
.Arvud miljonini õ.lk. 16 - 17, tv lk. 9
Järkarvu korrutamine õ.lk. 18 - 21, tv lk. 10 - 11
Järkarvu korrutamine õ.lk. 22 - 23, tv lk. 12
18. - 22.02
Järkarvu korrutamine õ.lk. 24 -26 , tv lk. 13
Järkarvu korrutamine õ.lk. 27 - 29
Järkarvu jagamine õ.lk. 30 - 33, tv lk. 14
Järkarvu jagamine õ.lk. 34 - 35, tv lk. 15, 16
Vaheaeg
04. - 08.03
Järkarvu jagamine õ.lk. 36 - 37, tv lk. 18 - 19
Järkarvu jagamine õ.lk. 38 - 39, tv lk. 20 - 24
Ülesannete lahendamine õ.lk. 40 - 41, tk nr. 13
Ülesannetelahendamine õ.lk 42-43
11. - 15.03
Korrutamine kahekohalise arvuga õ.lk. 44 - 45, tv lk. 26
Korrutamine kahekohalise arvuga õ.lk. 46 - 47, tv lk. 27
Korrutamine kahekohalise arvuga õ.lk. õ.lk. 48 - 49
Korrutamine kahekohalise arvuga õ.lk. 50 - 51, tk nr. 14
18. - 22.03
Puuduva teguri, jagatava ja jagaja leidmine õ.lk. 52 - 54, tv lk. 32 - 33
Puuduva teguri, jagatava ja jagaja leidmine õ.lk. 55 - 56, tv lk. 34 - 35
Puuduva teguri, jagatava ja jagaja leidmine õ.lk. 57 - 59, tv lk. 36
Tunnikontroll nr. 15
25. - 29.03
Ülesannete lahendamine õ.lk. 60 - 61
Ülesannete lahendamine õ.lk. 62 - 63,,tv lk. 39 - 41
Kordamine
KONTROLLTÖÖ nr. 8
01. - 05.04
Jagamine kahekohalise arvuga Õ lk 64-65, tv lk 42
Jagamine kahekohalise arvuga ö lk 66-67 tv lk 43
Jagamine kahekohalise arvuga õ lk 68-69, tv lk 44
Jagamine kahekohalise arvuga õ lk 70-71, tv lk 45
08. - 12.04
Jagamine kahekohalise arvuga. õ lk 72-73, tv lk 46
Jagamine kahekohalise arvuga. õ lk 74-75, tv lk 47
Jagamine kahekohalise arvuga. õ lk 76-77, tv lk 48-49
KONTROLLTÖÖ nr 9
15. - 18.04
Mitmesuguseid ülesandeid. õ lk 78, tv lk 50
Mitmesuguseid ülesandeid. õ lk 79-80
Kordamine õ lk 81-82, tv lk 52
Kordamine õ lk 83, tv lk 53
Vaheaeg
29.04 - 03.05
Jagamine kahekohalise arvuga õ.lk. 64, ül. 986 - 1006, tv lk. 43
Jagamine kahekohalise arvuga õ.ül. 1010 - 1027, tv lk. 44 - 45
Jagamine kahekohalise arvuga õ.ül. 1029 - 1030, tv lk. 46 -49
Jagamine kahekohalise arvuga õ.ül. õ.ül. 1048, 1049, 1054, 1061, tv lk. 50
06. - 10.05
Ülesannete lahendamine õ.ül. 1074, 1080, 1083; tv lk. 52
Ülesannete lahendamine õ.ül. 1086 - 1090,tv lk. 53
KONTROLLTÖÖ
Murrud õ.lk. 84, õl. 1096 - 1110
13. - 17.05
Murrud õ.ül. 1113 - 1122, tv lk. 54 -56
Murrud õ.ül. 1140 - 1154, tv lk. 58 - 61
Ülesannete lahendamine õ.ül. 1156, 1157, 1167, 1171, tv lk. 62, 64
KONTROLLTÖÖ
20. - 24.05
Kolmnurk. Kolmnurga ümbermõõt õ.ül. 1187 - 1192, tv lk. 67
Isekülgse kolmnurga joonestamine tv lk. 70 - 71
Ristküliku ja ruudu joonestamine õ.lk. 104 - 105, tv lk. 72 - 73
Ristküliku ja ruudu joonestamine õ.ül. 1209 - 1211
27. - 31.05
Ülesannete lahendamine õ.ül. 1231 , 1235, 1238
KONTROLLTÖÖ
Kordamine õ.ül. 1246 - 1252
Kordamine õ.ül. 1255 - 1265, tv lk. 76 - 77
03. - 11.06
Klassijuhataja praktika, viimane koolipäev
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilased oskavad:
- oskab nimetada joonise abil geomeetrilisi kujundeid; teab ümbermõõdu mõistet; oskab leida ruudu ja ristküliku ümbermõõtu;
- tunneb pindalaühikuid ja nendevahelisi seoseid; oskab teisendada pindalaühikuid;
- teab massiühikuid;
- teab Eestis käibel olevaid rahaühikuid ja oskab neid teisendada;
- oskab nimetada ajaühikuid ja sooritada nendega tehteid;
- teab, kuidas leitakse aega, kiirust ja teepikkust; teab nende mõõtmiseks vajalikke ühikuid.
- teostada tehteid massi-, aja- ja rahaühikutega
- leida kiirust, aega, teepikkust
- liita, lahutada, korrutada , jagada miljoni piires
- järkarvu korrutada ja järkarvuga jagada
- korrutada kahekohalise arvuga
- leida puuduvat tegurit, jagatavat ja jagajat
- jagada kahekohalise arvuga
- kirjalikult jagada kahekohalise arvuga
- teostada tehteid murdudega
- arvutada kolmnurga ümbermõõtu
- joonestada isekülgset kolnurka, ruutu ja ristkülikut sirkli ja joonlaua abil
- kirjalikult liita, lahutada, korrutada, jagad
Hindamine
Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid kujundava hindamise ja kokkuvõtva hindamise meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis (kajastuvad eKoolis). Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt ka suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet.
Õppeprotsessi käigus saab õpilane hindeid tunnitöö, õpiku/töövihiku ülesannete, tunnikontrollide, kontrolltööde jms eest. Kokkuvõttev poolaastahinne arvestab kõiki II poolaasta (4. sept - 19. jaan) jooksul saadud hindeid, sealjuures on kontrolltööde hinded suurema kaaluga. Kui poolaasta kokkuvõtva hinde välja panemisel on õpilasel hinne kahe hinde vahel, siis jäävad otsustavaks kontrolltööde hinded. Matemaatika hinnete hulka kuuluvad ka valikaine, arvuti matemaatikas, saadud hinded. KH (kujundav hindamine) märgiga hinded näitavad, et õpilane on omandanud vajaliku õppematerjali, MA (mitte arvestatud) aga seda, et õpitud materjal on omandamata ja tuleb järele vastata.
Hindenormid:
Hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust,
hindega „4” 75–89%,
hindega „3” 50–74%,
hindega „2” 20–49%,
hindega „1” 0–19%.
Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see e-Koolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist.
Kui õpilasel on kodutöö tegemata, siis on kodutöö hinne "1" ja see kajastub ekoolis. Samal päeval on tal võimalus oma tegemata töö ära teha . Kui õpilane seda võimalust ei kasuta, siis seda hinnet enam parandada ei saa.
Konsultatsioon toimub kolmapäeviti kell 14.00 ruumis 303 või muul ajal kokkuleppel õpetajaga. Järelvastamine kokkuleppel õpetajaga. Järele saab vastata 10 õppepäeva jooksul pärast töö kättesaamist.