Loodusõpetus: 6a, 6b, 6c prindi
 |
Autor: Ruth Rist klassiõpetaja Kontakt: Ruth.Rist@nooruse.edu.ee |
Loodud: 21. detsember 2018. a. kell 14.09
Muudetud: 9. mai 2019. a. kell 07.45
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta
Kestvus: 3 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Loodusõpetus kujundab alusteadmised ja -oskused teiste loodusteaduslike ainete (bioloogia, füüsika, geograafia ja keemia) õppimiseks ning loob aluse teadusliku mõtlemisviisi kujunemisele. Loodusõpetus aitab õpilastel omandada üldised alused looduskeskkonna terviklikuks tajumiseks ning esmaste seoste mõistmiseks inimese ja tema elukeskkonna vahel. Õpilane õpib märkama ning eesmärgistatult vaatlema elus- ja eluta looduse objekte ning nähtusi, andmeid koguma ja analüüsima ning nende põhjal järeldusi tegema. Praktiliste tegevuste kaudu õpitakse leidma probleemidele erinevaid lahendusi ja analüüsima nende võimalikke tagajärgi.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
Päästeameti tagasiside
https://app.recommy.com/SI/SI.aspx?td=9+udP9R90hw=&tg=9f+r+gbkA10=&TL=5U3QQE93T/0=&si=1&st=1
21.-25.jaan
1) Metsa teema kordamine TV lk 14–17
2) Kontrolltöö ( 24.jaan)
3) Selgrootud ja linnud metsas Kes on kuklased? Kus elab kuuse-kooreürask? Milliseid linde kohtab metsas? Õ lk 28–29 TV lk 18–19
28.jaan – 1.veeb
1) Viktoriin, internetti nõudvate ülesannete lahendamine
2) Imetajad metsas Milliseid imetajad Eesti metsades leidub? Kes on meie metsade tippkiskja? Milline on loomade elu talvel? jahiuluk, sõraline, kisklus, konkurents, tippkiskja Õ lk 30–33 TV lk 20–21
3) Metsade tähtsus ja kasutamine Milleks kasutavad inimesed metsi?Õ lk 34–37 TV lk 22–23
4.-8.veeb
1) Esitlused. Metsloomad Eesti metsades.
2) Kuidas metsi säästlikult kasutada? Mis ohustab metsi? kordamine kontrolltööks.
3) Kordamine TV lk 24–27
11.-15.veeb
1) Kontrolltöö ( 13.veeb)
2) SOO Elutingimused soos Mis on soo? Kuidas tekib turvas? Milline on taimede kasvukeskkond soos? turvas, soo Õ lk 40–43 TV lk 28
3) Kuidas soo tekib? Kus võib tekkida soo? Kui kaua võtab soo tekkimine aega? Miks mõni järv kinni kasvab? Õ lk 44–45 TV lk 29
17.-22.veeb
1) Soo areng. Madalsoo, siirdesoo ja raba Millised on soo kolm arenguastet? Millised taimed kasvavad madalsoos, siirdesoos ja rabas? Mis on älved ja laukad? madalsoo, siirdesoo, raba, älves, laugas Õ lk 46–49 TV lk 30–31
2) Rabataimed Miks on rabataimestik liigivaene? Millised on rabataimede kohastumused? Mis puud kasvavad rabas? turbasammal Õ lk 50–53 TV lk 32–33
3) Ettekanded rabataimedest http://rabivere.kohila.edu.ee/taimestik/#
vaheaeg
4.-8.märts
1) Ettekanded rabataimedest
2) Raba loomastik Miks leidub rabas palju sääski? Millised linnud pesitsevad rabas? Miks elab rabas vähe imetajaid? Õ lk 54–57 TV lk 34–35
3) Ettekanded raba loomadest
11.- 15.märts
1) Ettekanded raba loomadest
2) Soode tähtsus ja kasutamine Miks on sood olulised? Milleks kasutab inimene turvast? Mis ohustab soid? Õ lk 58–61 TV lk 36–37
3) Sood ja sookaitsealad Eestis Miks on Eestis palju soid? Kus asuvad suurimad sookaitsealad? Kuidas soos liikuda? Õ lk 62–65 TV lk 38–39
16.-22.märts
1) Kordamine TV lk 40–43
2) Kontrolltöö 21.märts
3) Praktilised tööd/õppekäik
25.-28.märts
1) EESTI LOODUSVARAD: Taastuvad ja taastumatud loodusvarad Mis on loodusvarad? Miks kõik loodusvarad ei taastu? Kuidas säästa taastumatuid loodusvarasid? loodusvara, taastuv loodusvara, taastumatu loodusvara Õ lk 68–71 TV lk 44–45
2) Loodusvarad energiaallikatena Mis on energia? Millest toodetakse elektrienergiat? Kuidas mõjub elektri tootmine keskkonnale? energia, soojusenergia, elektrienergia, taastuvenergia Õ lk 72–75 TV lk 46–47
3) õppekäik Saaremaa Muuseumisse. Vaatame Saaremaa sisse
1.- 5.apr
1) Energiatarbe uurimuste analüüs
2) Eesti loodusvarad, nende kasutamine ja kaitse Millised on Eesti olulisimad loodusvarad? Milline tähtsus on inimese jaoks maal? Kust saadakse Eestis joogivesi? Õ lk 76–79 TV lk 48–49
3) Oma kodumaakonna loodusvaradest ülevaate koostamine
8.-12.apr
1) Eesti maavarad Millised on Eesti kõige olulisemad maavarad? Kus paiknevad Eesti maavarad? Milleks Eesti maavara-sid kasutatakse? maavara, põlevkivi, maa-alune kaevandus, karjäär Õ lk 80–83 TV lk 50–51
2) Esitlused setteliste maavarade kohta
3) Esitlused setteliste maavarade kohta
15.-19.apr
1) Kordamine TV lk 52–55
2) Kontrolltöö lk 33–36 (18.apr)
3) LOODUS JA KESKONNAKAITSE EESTIS Inimese mõju keskkonnale Kuidas mõjutab inimese igapäevane elu keskkonda? Mida toob kaasa maailma rahvastiku suurenemine? Kuidas saab keskkonda kaitsta? bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus, jäätmed, ökomärgis Õ lk 86–89 TV lk 56–57
vaheaeg
20.apr. - 3.mai
1) Rollimäng ja tehiskeskkondade rühmatöö
2) Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis Mis eristab loodus- ja keskkonna-kaitset? Mis on rahvuspark? Milliseid kaitsealasid leidub Eestis? keskkonnakaitse, looduskaitse, kaitseala, rahvuspark, loodus-kaitseala, maastiku-kaitseala, kaitsealune üksikobjekt Õ lk 90–93 TV lk 58–59
6.-10.mai http://www.tlu.ee/~emeier/IVA/Niidud.ppt
https://www.youtube.com/watch?v=AO6ZcQWCr6w
1) Õppekäik kaitsealale . Taimed Viidumäe metsas ja puisniidul (4. mai)
2) Eesti rahvuspargid Mis oli Eesti esimene rahvuspark? Kus loodi Eestis esimene loodus-kaitseala? Miks on rahvuspargid tähtsad? Õ lk 94–97 TV lk 60–61
3) Niit kui Eesti kõige liigirikkam kooslus Kuidas on seotud niit ja niitmine? Mis taimed kasvavad niidul? Milline on niidu loomastik? niit, looduslik niit, kultuurniit, puisniit Õ lk 98–101 TV lk 62–63
13.-17.mai
1) Pärandkooslused ja nende kaitse Mis on pärandkooslus? Miks on paljud niidud looduskaitse all? Kuidas niite hooldatakse? pärandkooslus Õ lk 102–105 TV lk 64–65
2) Kordamine TV lk 66–69
3) Kordamine
20.-24.mai
1) Teemakohase filmi/klippide vaatamine vmt
2) Kontrolltöö KT lk 37–40
3) Õppekäik parki/haljasalale
27. - 31.mai
Aasta jooksul õpitu kordamine. Õuesõpe
3..juuni
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane
1) väärtustab metsa, selle elurikkust ning säästva metsanduse põhimõtteid; käitub metsas keskkonnateadlikult ja -hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid;
2) märkab muutusi metsas, mõistab, et tingimuste muutmine inimese poolt häirib metsa looduslikku tasakaalu ning seda, et metsad vajavad kaitset; on motiveeritud osalema eakohastel metsaga kaitsega seotud üritustel;
3) kirjeldab metsa kui ökosüsteemi, sh keskkonnatingimusi metsas;
4) võrdleb männi ja kuuse kohastumusi;
5) iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe kasvutingimuste järgi;
6) võrdleb metsatüüpide erinevates rinnetes kasvavaid taimi;
7) koostab metsakooslust iseloomustavaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;
8) selgitab, kuidas kaitsta elurikkust metsas;
9) selgitab loodus- ja majandusmetsade kujunemist, nimetab säästva metsanduse põhimõtteid;
10) teab nimetada metsa kui elukoosluse tüüpilisi liike, metsarindeid;
11) toob näiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta erinevatel aastaaegadel metsas.
12) väärtustab soo bioloogilist mitmekesisust; suhtub vastutustundlikult soo elukeskkonda;
13) väärtustab uurimuslikku tegevust;
14) iseloomustab kaardi järgi soode paiknemist Eestis ja oma kodumaakonnas; oskab põhjendada Eesti sooderohkust;
15) selgitab soode kujunemist ja arengut;
16) seostab raba kui elukeskkonna eripära turbasambla ehituse ja omadustega;
17) võrdleb taimede kasvutingimusi madalsoos ja rabas;
18) koostab soo kooslust iseloomustavaid toiduahelaid;
19) selgitab soode tähtsust ja kaitse vajadust;
20) teab soo kui elukoosluse tüüpilisi liike;
21) teab turbasambla ehituse iseärasusi;
22) teab soo arenguetappe.
23) väärtustab uurimistegevust loodusvarade tundmaõppimisel; suhtub loodusesse säästvalt, toimib keskkonnateadliku tarbijana;
24) mõistab, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub looduslikest ressurssidest;
25) märkab kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme ning on motiveeritud osalema eakohastes keskkonnakaitseüritustes;
26) nimetab Eesti taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid ning toob nende kasutamise kohta näiteid;
27) oskab eristada graniiti, paekivi, põlevkivi, liiva, kruusa, savi ja turvast;
28) toob näiteid taastuvenergia tootmise ja kasutamise võimaluste kohta oma kodukohas;
29) selgitab mõistliku tarbimise vajadust, lähtudes seosest loodusvarad – tarbimine – jäätmed;
30) teab Eesti loodusressursse, mida igapäevaelus kasutatakse, ning nende tavalisemaid allikaid (nt vesi, muld, puit, mineraalid, kütus, toit)
31) märkab kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme ning on motiveeritud osalema eakohastel keskkonnakaitseüritustel;
32) selgitab looduskaitse vajalikkust, toob näiteid kaitsealade, kaitsealuste liikide ja üksikobjektide kohta;
33) iseloomustab kaardi järgi kaitsealade paiknemist Eestis, sh oma kodukohas;
34) põhjendab niidu kui Eesti liigirikkaima koosluse elurikkust ja kaitsmise vajalikkust;
35) selgitab keskkonnakaitse vajalikkust;
36) põhjendab olmeprügi sortimise ja töötlemise vajadust ning sordib olmeprügi;
37) analüüsib enda ja oma pere tarbimist ning hindab selle mõju keskkonnale;
38) toob näiteid kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleemide kohta ning pakub nende lahendamise võimalusi;
39) teab organismide kaitsmise vajadust ja erinevate liikide kaitsemeetmeid Eestis;
40) nimetab Eesti tähtsamaid pärandkooslusi;
41) teab niidu liigirikkuse kujunemise põhjuseid;
42) eristab liigikaitset ja keskkonnakaitset.
Hindamine
Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid kujundava hindamise ja kokkuvõtva hindamise meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis (kajastuvad eKoolis). Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt ka suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet.
SUULINE VASTAMINE JA PRAKTILISED TÖÖD:
Hinne "5": õpilane vastab iseseisvalt, õigesti ja täpselt kogu õppematerjali, oskab praktiliste tööde tegemisel iseseisvalt kasutada omandatud teadmisi.
Hinne "4". vastuses esineb 1-2 ebatäpsust faktides, õpilane vastab küsimustele suuremate raskusteta.
Hinne "3": esitab õigesti põhilise materjali õpetaja suunavate küsimuste abil, teadmiste praktilisel rakendamisel vajab õpetaja abi.
Hinne "2": õpilane ei suuda vastata suuremat ja olulisemat osa õppematerjalist, ei tule toime praktiliste ülesannete lahendamisega, teeb rohkesti sisulisi vigu.
Hinne "1": läbivõetud materjal on täielikult omandamata, õpilasel puuduvad rakenduslikud oskused, õpilane keeldub vastamast, õpilane ei esita nõutud materjali arvestatava põhjuseta.
KIRJALIKUD TÖÖD:
Töö hinne tuletatakse punktide koguarvust.
Hinne "5" - 90-100% tööst on õige
Hinne "4" - 75-89 %
Hinne "3" - 50-74 %
hinne "2" - 20-44 %
hinne "1" - 0-19 %
Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see eKoolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist.
Poolaasta hinde kujunemisel võetakse arvesse nii arvestuslikke hindeid, jooksvaid hindeid, kui ka töövihiku eest saadud hindeid, mis kokku moodustavad poolaasta hinde.
Järelvastamine .
Järele saab vastata 10 õppepäeva jooksul pärast töö kättesaamist.
Konsultatsioonid ja järelvastamine teisipäeviti kell 14.00 ruumis 306 või muul aja kokkuleppel õpetajaga.