Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Kirjandus: 7c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Jaana Puksa

eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Kontakt: Jaana.Puksa@nooruse.edu.ee

Loodud: 20. detsember 2018. a. kell 13.42
Muudetud: 20. detsember 2018. a. kell 15.28

Õppeaasta: 2018/2019

Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Põhikooli kirjandusõpetusega taotletakse, et õpilane:
* loeb eakohast ilukirjandust, väärtkirjandust, arendab lugemisoskust ning omandab püsiva lugemisharjumuse kui maailma ja enda mõistmise vahendi;
* õpib väärtustama kirjandust oma rahvuskultuuri olulise osana ning tutvub eri rahvaste kirjanduse ja kultuuriga;
* õpib mõtestama tekste;
* mõistab ilukirjanduse kujundlikku keelt, rikastab oma sõnavara ning arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust...
* arendab oma loomevõimeid;
* kujundab kirjanduse kaudu oma esteetilisi ja eetilisi väärtushinnanguid;
* laiendab silmaringi ning mõtte- ja tundemaailma;
* annab iseseisvaid hinnanguid ning sõnastab ja esitab oma mõtteid;
* hindab kriitiliselt ja kasutab otstarbekalt erinevaid infoallikaid.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

21.-25. jaanuar
* Rahvaluule – autorita looming. Jakob Hurt; õp lk 93–102
* Mõisted: rahvaluule, folkloor, rahvalaul, kiigelaul, vanasõna, keerdküsimus, anekdoot, naljand, linnalegend, netifolkloor

28. jaan-1. veeb
* Folkloor kui telefonimäng. Netifolkloor; õp lk 93–102; http://www.folklore.ee/ebaas
* Kordamine. TUNNIKONTROLL - rahvaluule (rahvaluule, folkloor, rahvalaul, kiigelaul, vanasõna, keerdküsimus, anekdoot, naljand, linnalegend, netifolkoor)

4.-8. veebruar
KIRJANIK TEEB AJALUGU
* Carl Robert Jakobson „Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg“; õp lk 104–110
* Kuidas pidada kõnet? https://vp1992-2001.president.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=4066

11.-15. veebruar
* Kõne esitamine
* Kõne esitamine

18.-22. veebruar
* K. A. Hindrey „Urmas ja Merike“
* Kirjandus trikitab ajalooga; õp lk 114–121

VAHEAEG

4.-8. märts
* Kirjandus trikitab ajalooga; õp lk 114–121
* Lugemiskonrtoll: üks ulme-, õudus-, fantaasia- või kriminaalromaan omal valikul;

11.-15. märts
* Film
* Film

18.-22. märts
* A. Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu“; õp lk 122–132.
* Kas eesti keelel on tulevikku? - arutlus

25.-29. märts
* Ballaad, proosaluuletus; õp lk 133–137
* Ballaad, proosaluuletus; õp lk 133–137

1.-5. aprill
* J. Liiv „Eile nägin ma Eestimaad!“., Jürgen Rooste, „eile näen ma eestimaad...“; õp lk 138–143
* J. Liiv „Eile nägin ma Eestimaad!“., Jürgen Rooste, „eile näen ma eestimaad...“; õp lk 138–143

8.-12. aprill
* Kuidas kirjutada arutlust?
* Kuidas kirjutada arutlust?

15.-18. aprill
POEET NÄITAB KEELT
* A. Ehin „Kimbuke sinilolli...“, Jaan Pehk „Kossuajad“; õp lk 148–153
* H. Runnel „Usu mu musu“, Wimberg „ralli läbib külateed“, P.-E. Rummo „Mäng“; õp lk 154–159

VAHEAEG

29. aprill-3. mai
* Andrus Rõuk „Silmades taevas ja meri“, Aapo Ilves „paleosavi...“; Õpik lk 162–163
* Akrostihhon, anagramm

6. -10. mai
* J. Üdi „Autoportree selgituseks“. Kuidas luua kirjaniku portreed? õp lk 167–169
* Kas võõras või oma keel? Õigekiri ja „valekiri“; õp lk 170–172

13.-17. mai
* Tviteratuur; õp lk 173–174
* Tviteratuur - kirjutamine

20.-24. mai
* Vabalt valitud teose tutvustamine
* Vabalt valitud teose tutvustamine

27.-31. mai
* Vabalt valitud teose tutvustamine
* Vabalt valitud teose tutvustamine

3.-7. juuni
* Praktikanädal
* Praktikanädal

10.-11. juuni
* Õppeaasta lõpetamine
* Õppeaasta lõpetamine

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Klassi lõpetamisel õpilane
* on läbi lugenud vähemalt neli eakohast ja eri˛anrilist väärtkirjanduse hulka kuuluvat tervikteost (raamatut);
* loeb eakohast eri˛anrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab lugemist;
* tutvustab loetud raamatu autorit, sisu, tegelasi, probleeme ja sõnumit;
* jutustab kokkuvõtlikult loetud teosest, järgides teksti sisu ja kompositsiooni;
* vastab teksti põhjal fakti- ja järeldamis- ja analüüsiküsimustele;
* kasutab esitatud väidete tõestamiseks tekstinäiteid ja tsitaate;
* kirjeldab teoses kujutatud tegevusaega ja -kohta, määratleb teose olulisemad sündmused;
* kirjeldab teksti põhjal tegelase välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib tegelaste omavahelisi suhteid, võrdleb tegelasi;
* arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide üle;
* leiab teksti kesksed mõtted, sõnastab loetud teose teema ja peamõtte, kirjutab teksti põhjal kokkuvõtte;
* otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse;
* tunneb ära ja kasutab enda loodud tekstides epiteete, metafoore, isikustamist, ja võrdlusi;
* selgitab õpitud vanasõnade, kõnekäändude ja mõistatuste kujundlikkust ja tähendust;
* mõtestab luuletuse tähenduse iseenda elamustele, kogemustele ja väärtustele tuginedes;
* eristab tekstinäidete põhjal rahvaluule lühivorme (kõnekäänd, vanasõna, mõistatus), rahvalaulu (regilaul ja riimiline rahvalaul) ja rahvajutu (muinasjutt, muistend) liike, nimetab nende tunnuseid;
* seletab oma sõnadega eepose ja jutustuse, valmi ja ballaadi ning komöödia olemust;
* esitab peast luule- või proosateksti, jälgides esituse ladusust, selgust ja tekstitäpsust;
* kirjutab tervikliku sisu ja ladusa sõnastusega kirjeldava (tegelase iseloomustus või miljöö kirjeldus) või jutustava (muinasjutu või muistendi) teksti;
* kirjutab kirjandusteose põhjal arutluselementidega kirjandi, väljendades oma seisukohti alusteksti näidete ja oma arvamuse abil ning jälgides teksti sisu arusaadavust, stiili sobivust, korrektset vormistust ja õigekirja.

Hindamine üles

* Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta.
* Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine.
* Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele.
* Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid kujundava hindamise ja kokkuvõtva hindamise meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise.
* Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis (kajastuvad eKoolis).
* Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt ka suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet.

* Kirjanduse II poolaasta kokkuvõttev hinne kujuneb kõigi õppeprotsessis saadud hinnete põhjal. Iga õpilane saab vähemalt 4 hinnet järgmiste tööde eest:
1) lugemiskontroll: üks ulme-, õudus-, fantaasia- või kriminaalromaan omal valikul;
2) lugemiskontroll: vabalt valitud teos;
3) kõne koostamine ja esitamine;
4) tunnikontroll - rahvaluule (rahvaluule, folkloor, rahvalaul, kiigelaul, vanasõna, keerdküsimus, anekdoot, naljand, linnalegend, netifolkoor).

* Valikuliselt hinnatakse tunnitööd ja koduste ülesannete täitmist.
* Kui poolaastahinde väljapanemisel jääb hinne kahe hinde vahele, saab määravaks lugemiskontrolli hinne.
* Rühmatöös hinnatakse koos nii panust rühmatöö protsessi kui ka lõpptulemust.
* Kõne esitamisel hinnatakse nii suulise esinemise oskust kui kõne sisu.

*Töö ebaõnnestumise või koolist puudumise korral on õpilasel kohustus hindeline töö (kontrolltöö, etteütlus, tunnikontroll vm) järele vastata 10 koolipäeva jooksul.

*Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see eKoolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist/esitamist või "1"-ga, kui tööd 10 koolipäeva jooksul järele ei vastata.


Vajalikud õppevahendid:
* kirjanduse õpik;
* korrektne kirjanduse vihik;
* õpimapp (sama, mis eesti keeles);
* kirjutusvahend (sinine või must pastapliiats või tinten-pen). NB! Kasutada võib läbivalt ainult üht värvi - kas sinist või musta.

Õppekomplekt:
* Priit Kruus "Kahekõne. 7. klassi kirjanduse õpik"