Kirjandus: 10b prindi
 |
Autor: Marit Tarkin eesti keele ja kirjanduse õpetaja |
Loodud: 29. oktoober 2018. a. kell 20.30
Muudetud: 29. oktoober 2018. a. kell 20.30
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, I kursus
Kestvus: 35 tundi
Miks me seda ainet õpime?
Kümnenda klassi I kirjandusperiood keskendub kirjanduse olemuse avastamisele Üle korratakse erinevad kirjandus˛anrid, luule, draama, novell, romaan, samuti toimuvad draamatunnid ja osaletakse Suurel Teatriõhtul.Kursus annab õpilastele vajalikud teadmised edasiste gümnaasiumikursuste läbimiseks.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
Nädalas on 5 ainetundi.
I nädal
Kirjanduse olemus, alaliigid. Sissejuhatus perioodi.
II nädal
Suur Teatriõhtu KGs Eesmärgid, areng läbi aastate. Parimate palade vaatamine.
Teatrinädal- draamatunnid.
III nädal
Teatrinädal - proov, analüüs, lavakõne, lavaliikumine.
IV nädal
Teatrinädal - peaproov, analüüs. Retsensiooni nõuded.
V nädal
Teatriõhtu etenduste arvamused.
Kirjanduse põhi˛anrid, draama
Shakespeare elu ja looming. Lühiülevaade renessansi hilisperioodist
VI nädal
Shakespeare "Hamlet"
Grupitöö „Hamleti“ probleemide analüüs.
Shakespeare „Hamlet“ kirjalik analüüs.
VII nädal
Töö monoloogiga, esitamine, monoloogi dramatiseerimine. Dramatiseeringute kirjutamine.
Monoloogide lavastuste etteasted. Etteastete analüüs
Õpimappide kordapanek, perioodi kokkuvõtted
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilased õpivad arutlema loetu üle, väitlema, tegema grupitööd ja kirjutama loomingulist tööd
Hindamine
Õpilane saab perioodi jooksul järgmised hinded:
1. Teatrietenduses osalemise hinne (kes ei osale, retsensioonihinne)
2. Shakespeare vastamise hinne ja monoloogihinne
3. Kirjandihinne
4. Näitemängu kirjutamise hinne
Kõik hinded on võrdse osakaaluga. Kui õpilane on pikemalt haige, siis on võimalik õpetajaga kokkuleppel mõni töö asendada.
Hinde kriteeriumid loomingulise töö( essee, kirjand, arutlev teose analüüs) hindamisel:
1) vastavus teemale, teema avatus;
2) sisukus;
3) põhjendamis- ja järeldamisoskus;
4) oskus kasutada oma teadmisi ja valida teemakohaseid näiteid;
5) ülesehitus;
6) teksti sidusus, lausestus;
7) sõnavara ja stiil;
8) õigekeelsus ja interpunktsioon;
9) isikupära;
10)töö välimus.
10–9 palli – hinne 5
¤ töö vastab teemale ja teema on avatud;
¤ töös ilmneb kirjutaja analüüsioskus ja üldistusvõime, eruditsioon ning lugemus;
¤ esitatud faktid on tõesed, väited põhjendatud, järeldused tulenevad analüüsist;
¤ töö ülesehitus vastab üldnõuetele;
¤ tekst on sidus, lausestus selge, loogiline ja vaheldusrikas;
¤ sõnavara on rikas ning arvestab kirjandi stiili;
¤ töös ei ole üle 4 keelevea.
8–6 palli- hinne 4
¤ töö vastab teemale ja teema on piisavalt avatud;
¤ kirjutaja suudab üldistada ja analüüsida;
¤ esitatud faktid on tõesed, väited põhjendatud, järeldused tulenevad analüüsist;
¤ töö ülesehitus vastab üldnõuetele;
¤ tekst on sidus, lausestus selge ja loogiline;
¤ sõnavara arvestab kirjandi stiili, kuid esineb kergemaid stiilivigu;
¤ töös ei ole üle 8 keelevea.
5–2 palli - hinne 3
¤ töö vastab teemale, kuid teemaarendus on pealiskaudne;
¤ analüüs on pinnaline, üldistusi on vähe või need on esitatud faktidega vähe seotud;
¤ väiteid ei põhjendata või põhjendatakse sobimatute näidetega;
¤ töö ülesehituses esineb vastuolusid;
¤ teksti sidusus pole järjekindel, esineb mõtete ebaselgust ja lausestusraskusi;
¤ sõnavara on ühekülgne, stiil kohati sobimatu;
¤ töös ei ole üle 15 keelevea.
15–1 palli – hinne 2
¤ töö ei vasta teemale või teema on avatud lihtsustatult;
¤ töö ei ole arutlev;
¤ õpilane ei suuda oma väiteid põhjendada ega järeldusi teha;
¤ töö ülesehitus ei vasta nõuetele, puudub tekstiline tervik: sissejuhatus ja/või
lõppsõna on ebaproportsionaalselt pikad või puuduvad; teemaarendus on lünklik;
¤ tekst pole sidus, lausestus on ühekülgne ja primitiivne, mõtted on väljendatud
ebaselgelt, esineb lauseehituse, sõnajärje-, rektsiooni-, kõrvallause paigutuse vigu;
¤ sõnavara on piiratud või stiililt sobimatu (põhjendamatu kantseliit, släng);
¤ töös on 16 või enam keeleviga.
Kirjandit hinnates arvestatakse eelkõige teemaarenduse loogilisust, analüüsi- ja
sõnastusoskust, seejärel õigekeelsust ja interpunktsiooni. Silmapaistva sisuga tööle võib
panna kõrgema hindepalli, kui õigekeelsusvigade arv seda võimaldab.
Kirjandi hinnet ei mõjuta autori tõekspidamised, kui need ei lähe vastuollu humanismi ja
demokraatia põhiprintsiipidega, ning maitseerinevused.
Vigade arvestamine
Kõik õigekirjavead loetakse täisvigadeks, kuid nende kaal on erinev (nt kergemad
stiilivead, selged hooletusvead on kergema kaaluga).
Üheks veaks arvestatakse samas sõnas või morfoloogilises vormis korduvad vead (nt
tegematta ja lugematta; läind ja teind; kirjutus laud ja tarvitamis juhend), lause
lõpumärgi korduv ärajätmine, ütte või järellisandi koma(de) korduv ärajätmine jms; sama
lausetarindi puhul (üte, lisand, kiil, otsekõne jms) korduvalt ära jäetud või ülearune
märgipaar.