Kehaline kasvatus: 10b T prindi
 |
Autor: Inge Jalakas Inspira juhataja / kehalise kasvatuse õpetaja Kontakt: Inge.Jalakas@nooruse.edu.ee |
Loodud: 29. september 2018. a. kell 16.29
Muudetud: 29. september 2018. a. kell 17.03
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, I kursus
Kestvus: 2 tundi
Miks me seda ainet õpime?
Gümnaasiumi kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane on aktiivse eluhoiaku ja tervislike eluviisidega; omandab regulaarse teadliku kehakultuuriharrastuse harjumuse; käsitab kehakultuuri ja sporti kui osa ühiskonna kultuurist; õpib tundma ja kasutama sportliku treeningu põhimõtteid ja valitud spordiala harjutamismetoodikat.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
1. nädal
1) Sissejuhatus kursusesse. Nõuded riietusele ujumise ja kehalise kasvatuse tundides, hindamise alused.
Odaviske erialased soojendusharjutused.
2) Odaviske erialased tehnikaharjutused. Odaviske õppimine paigalt ja ristsammuga hoojooksult Esimene katse parimale tulemusele.
2. nädal
1) Pendelteatejooksu harjutamine. Sprintjooksu tehnikaharjutused. 100 m jooks parimale tulemusele.
2) Pesapall
3. nädal
1) 2 x 2000 m kepikõnd või 2 x 2000 m jooks ühtlases tempos.
2) Jalgpall
4. nädal
1) 1000 m jooks + 1000 m kõnd
2) Tomkinsi test
5. nädal
1) 1000 m jooks. Pesapall lihtsustatud reeglitega.
2) Õpilaste ujumisoskusega tutvumine. Kontrollujumine "lemmikstiilis". Veepall.
6. nädal
1) Jalgpalli sööduharjutused, kaug- ja lähilöögid, penaltite löömine.
2) Selili krooli tehnika harjutamine. Start ja pööre. 50 m selili krooli parimale tulemusele.
7. nädal
1) Pesapall.
2) Aquazumba tutvustus. Kokkuvõte kursuse esimesest poolest.
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane oskab:
1) tegeleda regulaarselt kehaliste harjutustega; on teadlik tervise ja kehalise aktiivsuse seosest ning
kehalise koormuse mõjust organismis toimuvatele muutustele; leiab seoseid isikliku tervisliku seisundi ja kehalise aktiivsuse vahel;
2)kergejõustiku alade (odavise, jooksud erinevatel distantsidel) tehnikat, suudab hinnata oma oskuste taset ja teab, kuidas seda täiustada ning uusi oskusi omandada;
3) järgida liikumisel/sportimisel ohutus- ja hügieeninõudeid; teab, kuidas toimida sagedamini tekkida võivate õnnetusjuhtumite ja traumade korral;
4) oskab analüüsida oma kehaliste võimete taset; leiab endale sobiva liikumisharrastuse ja tegutseb kehalise vormisoleku nimel.
Hindamine
POOLAASTA HINNE KUJUNEB VASTUPIDAVUSALADE, UJUMISE JA VÕIMLEMISE KOONDHINNETEST. KÕIK PEAVAD OLEMA VÄHEMALT RAHULDAVAD. Poolaastahinde saamiseks peab õpilane olema osalenud vähemalt 50% iga ala tundidest ja sooritanud hindelised tegevused.
Koondhinde kujunemisel on kõik hinded ühesuguse tähtsusega.
VASTUPIDAVUSALADE KOONDHINNE:
1. 100 m jooks
2. 1000 m jooks
3. Tomkinsi test
UJUMISE KOONDHINNE:
Kelle ujumisoskus vajab lihvimist, nendel hinnatakse tunnis osalemise aktiivsust ja edasijõudmist.
Ujumise esimene hinne kujuneb tundides osalemise eest.
Teine hinne tuleb testalade sooritamise eest: 50 m selili ja 50 m vabalt
Preemiahinne "5" õpilastele, kes pole puudunud ühtegi tundi.
Preemiahinde saavad ka õpilased, kes esindavad klassi, kooli või maakonda spordivõistlustel.
Õpilaste tunnist vabastamine haiguse tõttu:
Pikemaajaliselt (enam kui kaks nädalat) arsti tõendiga kehalisest kasvatusest või ainult ujumisest vabastatud õpilased määratakse füsioterapeudi rühma spordiosakonna juhi poolse esildisega iga veerandi esimesel nädalal.
Vabastust taotlev õpilane esitab arstitõendi oma kehalise kasvatuse õpetajale. Nimekirja kinnitab direktor.
Füsioterapeut teeb märkmeid kinnitatud nimekirjast puuduvate õpilaste kohta eKooli. Kehalist kasvatust hindab füsioterapeut hinnetega arvestatud/mittearvestatud. 9. ja 12.klassi lõputunnistusele teisendatakse arvestatud/mittearvestatud hinne numbriliseks hindeks. Hindamisel juhindutakse kooli õppekavast ja kehalise kasvatuse ainekavast.
Lühiajaliselt (1-2 nädalat) kehalisest kasvatusest lapsevanema või arsti poolt vabastatud õpilane esitab tõendi/kirja enne tunni algust (vahetunnis) oma kehalise kasvatuse õpetajale, kes saadab õpilase osalema tunnitööks füsioterapeudi juurde või annab õpilasele teoreetilise hindelise ülesande iseseisvaks täitmiseks. Aineõpetaja lepib enne tunni algust kokku füsioterapeudiga tema tunnis osalevad õpilased. Õpilase kohalviibimise tunnis fikseerib füsioterapeut e-koolis „F“ tähega ja võimalusel hindab õpilase tunnitööd. Veerandi kokkuvõtva hinde paneb õpilasele kehalise kasvatuse õpetaja.
Kehalisest kasvatusest vabastatud õpilane on iga keh.-kasv. tund aineõpetaja või füsioterapeudi poolt juhendatud (s.t. ei puudu/ei lahku omavoliliselt tunnist).
Kui õpilane puudub tunnis muul põjusel, tuleb tal tund järgi teha iseseisvalt:
1 tund = 9 km rattasõitu, 6 km jooksmist või kõndimist (kasutades Endomondot), rühmatreening (osalemine tõestatud treeneri allkirjaga, kohtunikuks olemine võisltustel, spordivõistlusel osalemine.
Kehalise kasvatuse tunnis on õpilase riietus sportlik. Spordiriietuse puudumisel tunnis osaleda ei saa ja tund tuleb järele teha õpetajaga kokkuleppel 10 päeva jooksul
Puudumise (k.a. haiguse) tõttu hindamata tegevused tuleb järgi teha 10 päeva jooksul peale vabastuse lõppemist. Tegemata jätmisel on tunnitöö hinne "1"
Hinnet saab parandada kuni veerandi lõpuni õpetajaga kokkuleppel konsultatsiooni ajal.
Konsultatsiooniaeg: T kell 15.00, ruumis 024