0 kaarti!
Autor: Inge Jalakas Inspira juhataja / kehalise kasvatuse õpetaja Kontakt: Inge.Jalakas@nooruse.edu.ee |
Loodud: 29. september 2018. a. kell 16.25
Muudetud: 29. september 2018. a. kell 17.25
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta
Kestvus: 1 tund nädalas
Ujumisoskus on teistest oskustest olulisem, sest sellest võib sõltuda vees ellujäämine.
Vesi võib olla laste jaoks huvitav, köitev ja lõbus keskkond või vastupidi - hirmuäratav, külm, ebameeldiv, märg ja ohtlik.
Esimese poolaasta eesmärgiks on ujula eeskirjadega tutvumine, nende kinnistamine ja järgimine.
Distsipliini tagamine seab selged piirid ja loob eelduse edukaks koostööks ja aluse edukaks õppimiseks. On turvaline.
Alustame põhifunktsioonide tutvumisega:
1. „sukeldumisel“ on eesmärk lapse suutlikkus vette välja hingata – veepinnale tõusta – sisse hingata.
Hingamisharjutuste sooritamine paigal püsides, liikumisel;
2. horisontaalse asendi võtmine vees. See on eelduseks oskusele seada keha tasakaalu, et see veepinnal paremini hõljuks.
Hõljumine – vee üleslükkejõu kogemine ja mõjutamine. Teadlik kogemine, et vesi „kannab“ keha.
3. libisemine - vee all või pinnal hõljumine;
4. edasiliikumine – veetakistuse kogemine ja ärakasutamine;
5. koordinatsioon - käte ja jalgade töö kooskõlastamine;
5. veemängud- ja teatevõistlused.
Ujuda oskab inimene, kes suudab vees tõhusate ujumisliigutuste abil kindlalt edasi liikuda, tunneb end vees hästi ning valdab vee peal ja vee all erinevaid oskusi
Alusoskuste loomisega kaotatakse hirmud vee ees. Vee tunnetuse tekitamiseks ja sinasõbraks saamiseks on õppeprotsess mänguline.
Ujumisoskuste hindamisel kasutatakse 1. klassi õpilaste puhul suulisi kirjalikke sõnalisi hinnanguid, rakendades kujundava hindamise põhimõtteid (õpilase arengu toetamine).
MÄRKUSED:
Ujumistunniks on vajalik nimega varustatud: trikoo, ujumismüts, pesemisvahendid (svamm+dusigeel /seep, lapse suurust arvestav saunalina)