Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


12170 ainekaarti
63 õppeainet
119 õpetajat

Bioloogia: 9a, 9b, 9c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Gerta Nurk

bioloogiaõpetaja

Kontakt: gerta@oesel.edu.ee

Loodud: 14. september 2018. a. kell 15.06
Muudetud: 14. september 2018. a. kell 15.06

Õppeaasta: 2018/2019

Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 
1) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest ja seostest igapäevaelus ning inimühiskonna ja tehnoloogia arengus; 
2) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustades bioloogilist mitmekesisust, jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid; 
3) on omandanud ülevaate elusloodusest, selle olulisematest protsessidest, organismide omavahelistest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga ning kasutab korrektset bioloogiaalast sõnavara; 
4) lahendab probleeme, rakendades selleks muu hulgas loodusteaduslikku meetodit, ning langetab otsuseid, tuginedes teaduslikele, sotsiaalsetele, majanduslikele, eetilis-moraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele; 
5) planeerib, teeb ja analüüsib loodusteaduslikke uuringuid ning esitab saadud tulemusi; 
6) kasutab erinevaid infoallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet; 
7) kasutab bioloogiat õppides tehnoloogiavahendeid, sh IKT võimalusi; 
8) saab ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkusest erinevates töövaldkondades; 
9) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

1. Sissejuhatus ainesse. Kasutatavad õppevahendid. Inimese keha üldehitus( rakk, kude, organ, organsüsteem) Põhilised koetüübid – epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude. Elundid ja elundkonnad. Ristsõna eelteadmiste kontrollimiseks.
2. Katteelundkond. Naha ülesanded. Naha ehitus.

3. Tunnikontroll (naha ülesanded, ehitus). Praktilised tööd.
4. Naha tervishoid. Nahahaigused. Tugielundkond. Luude koostis.

5. Luude ehitus – luuümbris, plinkollus, käsnollus, luuüdi. Luude tervishoid. Luustikuhaigused . Liigese ehitus. Liigesed – keraliiges, plokkliiges, silinderliiges. Liikumatud luudevahelised ühendused.
6. Õppereis.

7. Luustik. Luustiku ülesanded. Inimese luustiku põhiosad. Luustiku vigastused.
8. Skeleti suuline vastamine. Lihased. Lihaste ülesanded. Vöötlihased, südamelihased, silelihased. Inimese lihastik

9. Lihaste kokkutõmbumine. Praktilised tööd : lihasväsimuse uurimine, lihaste mõõtmete muutumine nende lõdvestumisel ja kokkutõmbel, lihaste pingutamine liigutuste ajal. Millised lihased teevad tööd erinevate tegevuste juures.
10. Tunnikontroll ( Inimese lihastik ja lihaste töö.)

11. Kordamine
12. Vereringeelundkond. Millest koosneb ringeelundkond ja selle ülesanded. Südame ehitus ja talitlus. Elektrokardiogramm.

13 . Veresooned. . Suur- ja väike vereringe.
14. Veri. Vere koostis – vereplasma, erütrotsüüdid, leukotsüüdid, trombotsüüdid, hemoglobiin. Vere hüübimine. Vererühmad.

15. Vereringeelundkonna haigused.
16. Immuunsüsteem. Antikehad. Omandatud immuunsus. Vaktsineerimine. Allergia.

17. Kordamine
18. KONTROLLTÖÖ (Vereringeelundkond. Immuunsüsteem)

19. Toitained ja ensüümid.
20. Tervislik toitumine. Dieet. Söömishäired.

21. Seedeelundkonna ehitus. Seedekulgla. Seedenäärmed.
22. Õppefilm „Söömise masinavärk“ Kordamine

23. Erituselundkond. Jääkainete eemaldamine. Uriini moodustumine.
24. Kordamine

25. KONTROLLTÖÖ (Seedeelundkond. Erituselundkond)
26. Hingamiselundkond. Rakuhingamine, hingamisteed, hingamiselundid ja nende ülesanded, hingamissagedus.

27. Tavalisemad hingamisteede haigused.
28. Inimese sisenõrenäärmed. Iseloomulikud tunnused. Hormoonid. Hormoonide omadused

29. Õppefilm „Kehakell“. Endokriinsüsteemi häired.
30. Tunnikontroll (sisenõrenäärmed). Kordamine.

31. Närvisüsteemi ülesanne. Närviraku ehitus. Närvisüsteemi ehitus ja talitlus. Kesk- ja piirdenärvisüsteem. Hallaine ja valgeaine. Peaaju ehitus. Ajuosade ülesanded.
32. Suuraju koor ja keskused. Mälu. Seljaaju ehitus ja ülesanded. Närvid. Närviimpulss

33. Tingitud ja tingimatud refleksid. Refleksikaar. Somaatiline ja autonoomne närvisüsteem.
34. Kordamine

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane: 
1) seostab inimese elundkondi nende põhiülesannetega; 
2) selgitab naha ülesandeid; 
3) analüüsib naha ehituse ja talitluse kooskõla kompimis-, kaitse-, termoregulatsiooni- ja eritusfunktsiooni täites; 
4) väärtustab naha tervishoiuga seotud tervislikku eluviisi. 
5) eristab joonisel või mudelil inimese skeleti peamisi luid ning lihaseid; 
6) võrdleb imetaja, linnu, kahepaikse, roomaja ja kala luustikku; 
7) seostab luude ja lihaste ehitust ning talitlust; 
8) selgitab luudevaheliste ühenduste tüüpe ja toob nende kohta näiteid; 
9) võrdleb sile-, vööt- ja südamelihaste ehitust ning talitlust; 
10) analüüsib treeningu mõju tugi- ja liikumiselundkonnale; 
11) peab oluliseks enda tervislikku treenimist. 
12) analüüsib inimese vereringeelundkonna jooniseid ja skeeme ning selgitab nende alusel elundkonna talitlust; 
13) väärtustab südant, vereringeelundkonda ja immuunsüsteemi tugevdavat ning säästvat eluviisi.
14) peab oluliseks enda tervislikku treenimist. 
15) selgitab hingamiselundite levinumate haiguste tekkepõhjusi ja haiguste vältimise võimalusi; 
16) suhtub vastutustundlikult oma hingamiselundkonna tervisesse. 
17) seostab erinevaid sisenõrenäärmeid nende toodetavate hormoonidega; 
18) kirjeldab hormoonide ülesandeid ja toob nende kohta näiteid; 
19) selgitab närvisüsteemi ja hormoonide osa elundkondade talitluste regulatsioonis; 
20) selgitab kesk- ja piirdenärvisüsteemi põhiülesandeid; 
21) seostab närviraku ehitust selle talitlusega; 
22) koostab ja analüüsib refleksikaare skeeme ning selgitab nende alusel selle talitlust; 
23) suhtub kriitiliselt närvisüsteemi kahjustavate ainete tarbimisse.

Hindamine üles

Poolaastas hinnatakse kontrolltöid, koduseid töid, iseseisvaid töid klassis, tunnikontrolle, praktilisi töid jms. 
Poolaasta hinne on kõigi hinnatud tööde keskmine. Juhul, kui hinne jääb kahe erineva hinde vahele, siis saavad määravaks kontrolltööde hinded. 

Tegemata (e-koolis märgitud "0") või mitterahuldavalt hinnatud (e-koolis märgitud "1" või "2") tööd tuleb järgi vastata vastavalt kooli järelvastamiskorrale https://www.oesel.ee/kg/m/reg/jarelvastamine.php 
või õpetajaga kokkulepitud ajal. 

Kõiki töid on võimalik järgi vastata 1 kord esimesel võimalusel peale hinde teadasaamist. 

Konsultatsiooniaeg neljapäeviti 15.00-17.00 ruumis 105