Eesti keel: 9c prindi
 |
Autor: Merle Rekaya eesti keele ja kirjanduse õpetaja |
Loodud: 3. september 2018. a. kell 13.42
Muudetud: 29. oktoober 2018. a. kell 09.47
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta
Kestvus: 2 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Eesmärk on, et õpilane:
1) kasutab kõnet ja kirja vastavalt olukorrale ja eesmärgile ning kirjutab õigesti;
2) suhtub oma keelekasutusse kriitiliselt, on valmis seda täiustama;
3) oskab kasutada keelekäsiraamatuid ning tunneb selleks vajalikke mõisteid;
4) omandab põhiarusaamad emakeelest ja keelest üldse;
5) arendab isikustiili, kujundab selget ja arusaadavat kõnet ja kirja;
6) oskab lugeda ja kuulata aktiivselt ja kontsentreeritult;
7) loeb eesmärgipäraselt ja mõistab loetut;
8) orienteerub tekstiliikides, sealhulgas massiteabetekstides.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
4.09 Tere, kool!
7.09 Poolaasta planeerimine: eesmärkide ja hindamisnormide kokkuleppimine. Maakonna uudiste tutvustus - graafiku kokkuleppimine.
11.09 Eelhindamistöö - mida õpilased õigekirjareeglitest teavad ja mäletavad?
14.09 Eelhindamistöö analüüs
18.09 Eesti keele ortograafia põhireeglid, häälikute liigitamine; töö reeglite vihikuga
21.09 Kordame kirjavahemärke
25.09 Etteütlus
28.09 Etteütluse analüüs
2.10 Maakonnalehe uudiste ülevaade. Silbitamine ja poolitamine. Lühendamine
5.10 Õpetajate päev. Tunnikontroll. Töö erinevate tekstidega, tekstitüübid ja teksti liigid
9.10 Maakonnalehe uudiste ülevaade. Töö erinevate tekstidega
12.10 Töö tekstiga
16.10 Maakonnalehe uudiste ülevaade. Tekstide analüüs
19.10 Projektipäev
VAHEAEG
30.10 Kordame üle täheortograafia põhitõed (hrj 51 ja 52 lk 49)
2.11 Liitsõnad ja tuletised
6.11 Nimetuletised
9.11 TK - tuletised; Võõrsõnad ja võõrnimed; tsitaatsõnad
13.11 Harjutustund
16.11 Etteütluse koostamine kaaslasele
20.11 Väike algustäht
23.11 Etteütlus
27.11 Etteütluse analüüs; läbiv suurtäht
30.11 Esisuurtäht
4.12 Harjutustund
7.12 Õigekirjatest
11.12 Õigekirjatesti analüüs
14.12 Loovkirjutamine - mõtisklus (õ lk 71 hrj 87)
18.12 Mõtiskluste ettelugemine
21.12 Jõulud on ukse ees
8.01 Õigekirjaharjutused
11.01 Õigekirjaharjutused
15.01 Oma hetkeseisu kaardistamine
18.01 Poolaasta kokkuvõtted.
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane:
1) tunneb lause sisu- ja vormiomadusi;
2) oskab seostada sõnu väljenditeks, väljendeid lauseks, lauseid tekstiks;
3) tuleb toime erinevates suhtlusolukordades, tunneb ja järgib eesti keele etiketti;
4) osaleb vestluses: oskab neid juhtida, teha kokkuvõtet, sõna võtta.
Hindamine
Õpilane saab poolaasta jooksul vähemalt seitse hinnet, mis kõik on kokkuvõtva poolaastahinde väljapanekul võrdse kaaluga:
1) 28.09 etteütlus;
2) 23.11 etteütlus;
3) 7.12 õigekirjatest;
4) reeglivihiku ja õpimapi korrashoid;
5-7) kirjandi õigekirjahinne (3.10; 14.11; 12.12);
... tunnikontrollid.
Igal õpilasel peab olema nõuetekohane reeglite vihik, mis on korrektselt vormistatud ja mis sisaldab KÕIKI tunnis läbi võetud reegleid. Kõik sooritatud tööd peavad olema õpimapis.
Aasta jooksul peab iga õpilane tegema ühe korra nädala esimeses tunnis maakonnalehe uudiste ülevaate. See aitab arendada suulise väljenduse oskust, esinemisjulgust, samas avardab silmaringi ning õigekirjaoskust selle kõige laiemas tähenduses. Uudiste ülevaadet ei hinnata, küll aga peab see poolaastahinde saamiseks tehtud olema.
Lühikirjandi õigekeelsusvigadeks loetakse ortograafiavead (täheortograafia, algustäheortograafia, kokku- ja lahkukirjutamine, lühendamine, kirjavahemärgistus jne) ja vormimoodustusvead (v.a õigekeelsussõnaraamatus toodud argikeelsed vormid). Kõik vead on täisvead. Õigekirja eest on võimalik anda 10, 8, 6, 3 või 1 punkt. Vahepealseid punkte (näiteks 7, 4 jms) ei ole lubatud kasutada. Teksti ümberkirjutamisest tulenevaid hooletusvigu õigekeelsuse hindamisel ei arvestata. Kirjandis arvestatakse üheks veaks
1) samas sõnas või morfoloogilises vormis korduvad vead;
2) ühes sõnas koos esinevad eri tüüpi õigekeelsusvead;
3) sama lausetarindi puhul korduvalt ära jäetud või ülearune kirjavahemärk või kahepoolne vahemärk (jutumärgid, sulud);
4) sama lausetüübi puhul korduvalt ära jäetud lõpumärk.
0-2 õigekirjaviga - hinne "5"
3-4 õigekirjaviga - hinne "4"
5-8 õigekirjaviga - hinne "3"
9-11 õigekirjaviga - hinne "2"
Tunnikontrolli hindamisel on aluseks punktisüsteem:
90-100% hinne "5"
75-89% hinne "4"
50-74% hinne "3"
20-49% hinne "2"
... 19% hinne "1"
Konsultatsioon toimub teisipäeviti kell 14-14.45 ruumis 301.
Järelvastamine toimub kokkuleppel õpetajaga, järele saab vastata 10 õppepäeva jooksul pärast töö kättesaamist. Enne järelvastamist peab õpilane esitama ebaõnnestunud töö kohta nõuetekohase vigade paranduse. Samad reeglid kehtivad ka sel juhul, kui õpilane soovib parandada tööd, mis on sooritatud hindele "3" või "4".