Kirjandus: 7a prindi
 |
Autor: Merle Rekaya eesti keele ja kirjanduse õpetaja |
Loodud: 3. september 2018. a. kell 13.41
Muudetud: 1. november 2018. a. kell 12.56
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta
Kestvus: 2 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Eesmärk on, et õpilane
1) kasutab kõnet ja kirja vastavalt olukorrale ja eesmärgile ning kirjutab õigesti ja suhtub oma keelekasutusse kriitiliselt.
2) arendab isikustiili, kujundab selget ja arusaadavat kõnet ja kirja;
3) oskab lugeda ja kuulata aktiivselt ja kontsentreeritult;
4) loeb eesmärgipäraselt ja mõistab loetut; orienteerub tekstiliikides;
5) huvitub kirjandusest, oskab näha seoseid kirjanduse ja teiste kunstiliikide (muusika, filmi jms) vahel;
6) tunneb oma rahvuskirjandust ja mõistab rahvaluule tähtsust meie kirjanduse allikana.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
5.09 Poolaasta plaanid.
7.09 Tutvumine klassiga
12.09 Kirjanduse jagunemine ja olulised mõisted lk 55
14.09 Tekstide tõlgendamise võimalused. Tegelaste minapilt. Kirjanduse kaudu avanevad noorte suhted vanemate, õpetajate ja eakaaslastega.
19.09 Kuidas mõista tegelast? lk 26
21.09 Inimene on saladus, katkend "Kevadest" lk 20
26.09 Filmi "Kevade" vaatamine
28.09 Filmi "Kevade" vaatamine
3.10 Arutelu filmi üle. Kirjanduse ja filmi seosed
5.10 Õpetajate päev - erinevad tegelased filmis "Kevade"
10.10 Erinevad tegelased. Mis on noortekirjandus? Romaani tunnused
12.10 Valitud teose vastamine
17.10 Arutelu loetud teoste üle - tutvustus klassikaaslastele
19.10 Projektipäev
VAHEAEG
31.10 Romaan versus näidend - millised on põhilised erinevused?
2.11 Dramaatika mõisted
7.11 Ettevalmistus Väikeseks Teatriõhtuks
9.11 Ettevalmistus Väikeseks Teatriõhtuks
14.11 Teatriõhtu analüüs, põnevamad tegelased
16.11 Dramaatika kokkuvõtted
21.11 Kujundid tekstis - kuidas need toimivad? lk 33
23.11 Luule vs rahvaluule - millised on nende erinevused?
28.11 Rahvaluule liigid ja tunnused
30.11 Rahvaluule väikeliigid
5.12 Rahvaluule väikeliigid
7.12 Vabalt valitud teose analüüs
12.12 Vabalt valitud teoste tutvustamine klassile
14.12 Peamised luulekujundid
19.12 Kuidas luulet esitada? lk 90
21.12 Õdus luuletund
VAHEAEG
9.01 EV 100 - kuidas kirjandusest meie rahvus tärkas? Ettekannete teemade jagamine
11.01 Eesti kirjanduse ja rahva sünd ning areng
16.01 Tähtsamad ärkamisaegsed autorid - ettekanded
18.01 Poolaasta kokkuvõtted, õpimapi korrastamine, eneseanalüüs
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane
1) tunneb kirjanduse põhi˛anre ja nende tunnuseid;
2) oskab kirjandustekste tõlgendada ja näha kirjanduse seoseid eluga, teiste kunstidega (filmiga);
3) oskab kuulata ja lugeda (s.h luuletuse ilmekas esitamine);
4) oskab teksti liigendada, märkab olulist, eristab peamõtet, tajub lihtsamat allteksti, tabab teksti eesmärki jne;
5) oskab oma tööd analüüsida ning anda hinnanguid klassikaaslaste tööle.
Õpilane arendab kirjandustunnis oma kuulamis- ja esinemis- ning funktsionaalse lugemise oskust.
Hindamine
Õpilane saab poolaasta jooksul vähemalt neli hinnet:
1. Vali järgmise 15 teose hulgast lugemiseks septembris, oktoobris, novembris, detsembris. Vastamine on alati järgmise kuu alguses.
1. Leigh Bardugo „Vareste kuus”
2. Sarah Crossan „Üks”
3. Tamsyn Murray „Teise ringi süda”
4. Kathleen Glasgow „Katkine tüdruk”
5. Reeli Reinaus „Mõõkade äss”
6. Maria Turtschaninoff „Punase kloostri kroonikad” I raamat
7. Becky Albertalli „Simon vs. homo sapiensi vandenõu”
8. Reeli Reinaus „Verikambi”
9. Jenny Han „Kõigile poistele, keda olen kunagi armastanud”
10. Sarah Moore Fitzgerald „Lootuse õunakook”
11. E. Lockhart „Me olime valetajad”
12. Anthony Horowitz „Horowitzi õudus” 1. või 2. raamat
13. Leslye Walton „Ava Lavenderi iseäralikud ja kaunid kannatused”
14. Ina Bruhn „Minu faking perekond”
15. John Green „Süü on tähtedel”
2) detsember - luuletuse esitamine peast
3) jaanuar ettekanne ärkamisaja tähtsa tegelase kohta.
Kõik hinded on poolaastahinde panemisel võrdse kaaluga.
Iga töö puhul lepitakse hindamispõhimõtted õpilastega eelnevalt kokku, kui tutvustatakse tööülesannet ja nõudeid tööle. Üldises plaanis lähtuvad hindamispõhimõtted sellest, kas töö on suuline või kirjalik. Tunnitöös pikemas projektitöös hinnatakse A/MA, see annab ülevaate õpilase protsessis kaasatöötamise kohta.
Suulisel esitlusel on hindamise aluseks järgmised kriteeriumid:
Hinne"5" - esitlus on ladus, loogiline ja sõnavaralt ning stiililt õige.
Hinne"4" - esitluses esineb mõningaid ebatäpsusi pala edasiandmisel.
Hinne"3" - esitlusel takerdutakse, sõnum on lünklik ja sõnavara vaene.
Hinne"2" - esitlusel ei suudeta edasi anda pala sisu.
Suulist esitlust hindavad lisaks õpetajale ka klassikaaslased.
Luuletuse esitamise eel lepitakse kokku hindamismudel koos klassiga, mida seejärel hindamisel rakendatakse.
Kirjaliku töö hindamisel lähtutakse põhikooli lõpueksami hindamisjuhendist, mida kohandatakse vastavalt töö laadile (s.h pikkusele)
"5" Tekst vastab teemale, on üldistusjõuline ja isikupärane, sõnavara ulatuslik ja mitmekülgne, on liigendatud tervik, ülesehitus loogiline.
"4" Tekst vastab teemale, mõtted on esitatud selgelt, sõnavara ja lausestus ühekülgsed, ülesehitus on loogiline, kuid esineb liigendusvigu.
"3" Tekst vastab teemale, kuid on üldsõnaline, mõtted esitatud arusaadavalt, sõnavara ühekülgne, esineb lausestusraskusi, ülesehituses vastuolud.
"2" Tekst vastab üldjoontes teemale, kuid mõtted on kohati seosetud ja ebaselged, sõnavara ja lausestus on algelised, teksti ülesehituses on vastuolud, puudub mõni tekstiosa.
"1" Tekst ei vasta teemale.
Konsultatsioon toimub teisipäeviti kell 14-14.45 ruumis 301.
Järelvastamine toimub kokkuleppel õpetajaga, järele saab vastata 10 õppepäeva jooksul pärast töö kättesaamist. Enne järelvastamist peab õpilane esitama ebaõnnestunud töö kohta nõuetekohase vigade paranduse. Samad reeglid kehtivad ka sel juhul, kui õpilane soovib parandada tööd, mis on sooritatud hindele "3" või "4".