Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


11675 ainekaarti
69 õppeainet
117 õpetajat

Ajalugu: 10a, 10b, 10c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Madli-Maria Naulainen

ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja / haridustehnoloog

Kontakt: madlimaria@oesel.edu.ee

Loodud: 2. september 2018. a. kell 23.26
Muudetud: 2. september 2018. a. kell 23.26

Õppeaasta: 2018/2019

Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, I kursus

Kestvus: 2 tundi

Miks me seda ainet õpime? üles

Ajalooõpetus aitab õpilasel omandada kultuuriruumis ja ajaloolises keskkonnas orienteerumiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning teadvustada ja analüüsida minevikunähtuste muutlikkust, tõlgendatavust, omavahelisi seoseid ning seoseid tänapäevaga. Käsitletakse inimeste igapäevaelu ja maailmapilti, ühiskonna, kultuuri ja mõtteviisi, sh väärtushinnangute muutumist ning ajaloolisi isikuid ja sündmusi nii enda kui ka teiste vaatenurgast lähtuvalt.
Gümnaasiumi ajalooõpetuse kursuste järjekord on kronoloogilis-temaatiline, st ajaloolisi probleeme käsitletakse kronoloogilist järgnevust silmas pidades. Gümnaasiumi ajalooõpetuses tähtsustatakse probleemikeskset käsitlust, analüüsides hinnanguid ja tõlgendusi erinevast seisukohast lähtuvalt. Ajalooõpetuses väärtustatakse kultuurilist mitmekesisust ning kujundatakse mõistmist, et mitmekesisus on ühiskonna rikkus ja arengu tingimus. Ajalooõpetus toetab õppija enesemääratluse kujunemist ja võimet asetada end kellegi teise olukorda, vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes.
Ajalooprobleemide analüüsimise kaudu rikastub väärtussüsteem, kujuneb rahvuslik ja kultuuriline identiteet, sallivus ja pooldav suhtumine demokraatlikesse väärtustesse, areneb õpilase ajalooline mõtlemine ning rikastub ajalooteadvus.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

I TEEMA: Antiikaeg – 10–12 tundi
Sissejuhatus ainesse, Inimese kujunemine ja esimesed tsivilisatsioonid.
Vana-Kreeka (Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond, elu-olu. Sparta ja Ateena.)
Kreeka kultuur: Mütoloogia ja religioon. Homerose eeposed. Ajalookirjutuse algus. Kõnekunst. Teater.
Filosoofia: Sokrates, Platon, Aristoteles. Olümpiamängud. Makedoonia tõus ja hellenism: Aleksander Suur.
Kontrolltöö: Vana-Kreeka

Rooma rajamine ja kuningate ajastu
Rooma vabariik ja selle korraldus. Rooma riigi teke
Rooma tõus suurriigiks: Armee. Caesar. Keisrivõimu kehtestamine: Augustus. Lääne-Rooma ja Ida-Rooma.
Rooma ühiskond ja elu-olu: Perekond, kasvatus ja haridus. Rooma õigus. Rooma – antiikaja suurlinn. Ehituskunst.
Religioon: Ristiusu teke ja levik ning tõus riigiusuks. Lääne-Rooma langus ja Bütsants.
Antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus.

II TEEMA: Keskaeg - 10–12 tundi
Araabia maad ja islam. Frangid
Viikingid. Euroopa rajamine: ühiskond ja eluolu
Euroopa rajamine: ilmalik ja vaimulik võim. Ristisõjad, Euroopa jõuab täisikka
Ülikoolid ja skolastika
Uue maailmapildi kujunemine: Renessanss ja humanism. Suured maadeavastused ja nende tagajärjed.
Keskaja lõpp ja uusaja algus. Kontrolltöö.
Absolutism ja parlamentarism. Ameerika ühendriikide sünd

III TEEMA: Uusaeg – 10–12 tundi
Valgustussajand ja Prantsuse revolutsioon
Napoleoni sõjad
Euroopa riigid 19. sajandil
Ameerika kodusõda ja Ühendriikide areng 19. sajandi II poolel
19. sajandi lõpp: üleilmne maailm. Moodsad ajad.

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpitulemused
Teema “Antiikaeg” läbimise järel õpilane:
1) mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemuslikku seost antiikaja näidete põhjal;
2) selgitab antiiktsivilisatsioonide tähtsust maailma ajaloos antiikaja näidete põhjal ning mõistab antiigipärandi olulisust tänapäeval;
3) tunneb ning võrdleb demokraatliku ja aristokraatliku linnriigi, Rooma vabariigi ja keisririigi toimimise põhimõtteid;
4) iseloomustab religiooni ja mütoloogia osa antiikaja inimese maailmapildis ning kristluse tekkelugu ja kujunemist riigiusuks;
5) iseloomustab näidete abil antiikkultuuri saavutusi, toob esile seosed antiikkultuuri ja Euroopa kultuuri kujunemise vahel, töötab ajastut iseloomustavate allikatega ning hindab neid kriitiliselt;
6) näitab kaardil Kreeka linnriike ja hellenistliku kultuuri levikuala ning Rooma riigi laienemist;
7) teab, kes olid Homeros, Herodotos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Perikles, Aleksander Suur, Romulus, Caesar, Augustus, Constantinus Suur, Jeesus ja Paulus, ning iseloomustab nende tegevust;
8) teab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: polis, aristokraatia, türannia, demokraatia, hellen, barbar, kodanik, senat, konsul, vabariik, keisririik, patriits, plebei, Piibel, Vana Testament, Uus Testament, Rooma õigus.

Teema “Keskaeg” läbimise järel õpilane:
1) mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemuslikku seost keskaja kontekstis;
2) iseloomustab keskaja ühiskonda ja eluolu ning analüüsib kriitiliselt keskaja erinevaid teabeallikaid;
3) iseloomustab kiriku osa keskaja ühiskonnas ja kultuuris ning inimeste mõttemaailma kujundajana;
4) teab linnade tekkimise põhjusi ja iseloomustab, kuidas funktsioneeris linnaühiskond,
5) iseloomustab islami teket ja levikut ning väärtustab islami kultuuripärandit;
6) teab ristisõdade põhjusi ja tulemusi ning mõju kultuurile ja väärtushinnangutele;
7) iseloomustab keskaegsete ülikoolide tegevust;
8) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: kirik, klooster, vaimulikud ordud, ketserlus, inkvisitsioon, ristisõjad, läänikord, naturaalmajandus, raad, tsunft, gild, Hansa Liit, skolastika, koraan;
9) teab, kes olid Muhamed, Karl Suur, Innocentius III ja Aquino Thomas, ning iseloomustab nende tegevust.

Teema “Uusaeg” läbimise järel õpilane:
1) mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemusliku seose ning väärtushinnangute muutumist uusajal;
2) iseloomustab uut maailmapilti ning selgitab renessanssi, maadeavastuste ja reformatsiooni osa selle kujunemisel; analüüsib kriitiliselt erinevaid teabeallikaid;
3) teab, mis mõju avaldasid Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni reformid Euroopale;
4) iseloomustab industriaalühiskonda ning analüüsib selle mõju inimeste igapäevaelule;
5) näitab ja analüüsib uusajal toimunud muutusi Euroopa poliitilisel kaardil;
6) tunneb teaduse ja tehnika arengu põhijooni ning tähtsamaid saavutusi uusajal;
7) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: renessanss, humanism, reformatsioon, absolutism, parlamentarism, valgustus, revolutsioon, reform, kapitalism, kolonialism, monopol, urbaniseerumine, sotsialism;
8) teab, kes olid Leonardo da Vinci, Christoph Kolumbus, Fernão de Magalhães, Martin Luther, Louis XIV, Voltaire, George Washington, Napoleon, Karl Marx ja Otto von Bismarck, ning iseloomustab nende tegevust.

Ajalooõpetuse kaudu kujundatakse erinevaid oskusi:
1) ajas orienteerumise oskus; oskus leida, analüüsida ja mõista seoseid ning mõtestada ajaloolise keskkonna kujunemist;
2) ajalooalaste mõistete tundmine ja kontekstis kasutamine; oskussõnavara laienemine;
3) ajalooalaste küsimuste esitamine ning neile vastates erinevate lahenduste pakkumine;
4) funktsionaalne kirjaoskus, kriitiline mõtlemine, arutlusoskus, järelduste tegemine ja seoste loomine ning oma seisukoha kujundamine ja põhjendamine;
5) empaatia, oskus asetada end kellegi teise olukorda ajastut arvestades, koostöö- ja konfliktilahendusoskus;
6) allikaanalüüs ja töö ajalookaardiga, info leidmine erinevatest teabeallikatest, selle kasutamine, kriitiline hindamine ja analüüsimine, allika usaldusväärsuse hindamine;
7) suuline ja kirjalik eneseväljendus, referaadi ja ajalooalase uurimistöö koostamine, IKT-vahendite kasutamine info hankimiseks ning oma töötulemuste esitlemiseks.

Hindamine üles

Kursuse raames toimib punktipõhine hindamine. Kursusehinne kujuneb vastavalt õpilase kogutud punktisummale (punktiarvestus veebipõhises tabelis) järgmiselt: 90-100p - hinne 5, 75-89p - hinne 4, 50-74p - hinne 3, 20-49p - hinne 2, 0-19p - hinne 1.

Esitlus: 15 punkti
Seminar: 15 punkti
Digiülesanne: 15 punkti
Kontrolltöö: 20 punkti
Arutlus: 25 punkti
Kohaloldud tunnid: iga kohaloldud tund annab 1 punkti

Arvestuslike tööde hindamine vastavalt punktiskaalale toimub järgmiselt:
90-100% - hinne 5, 75-89% - hinne 4, 50-74% - hinne 3, 20-49% - hinne 2, 0-19% - hinne 1

Lisaks tunnikava alusel pakutavatele töödele on õpilasel võimalus koguda lisapunkte erinevates tunnivälistes tegevustes kaasa lüües (näiteks osalemine erinevatel õpilaskonkurssidel ajalooteemaliste töödega, osalemine ajaloo olümpiaadil, osalemine kooli temaatiliste ürituste organiseerimisel, seal esinemised jne). Lisavõimalusi tutvustab õpetaja läbi kursuse jooksvalt. Tunnikava alusel saadud punktide ülekandmine uuele kursusele ei ole võimalik, erinevate lisaülesannete eest saadud punkte on võimalik soovi korral üle kanda ka sama õppeaasta uue kursuse juurde.

Ajaliselt planeeritud tööd tuleb järele vastata kahe õppenädala jooksul.