Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


11675 ainekaarti
69 õppeainet
117 õpetajat

Ajalugu: 11a, 11b, 11c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Madli-Maria Naulainen

ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja / haridustehnoloog

Kontakt: madlimaria@oesel.edu.ee

Loodud: 2. september 2018. a. kell 23.02
Muudetud: 2. september 2018. a. kell 23.21

Õppeaasta: 2018/2019

Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, I kursus

Kestvus: 2 tundi

Miks me seda ainet õpime? üles

Ajalooõpetus aitab õpilasel omandada kultuuriruumis ja ajaloolises keskkonnas orienteerumiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning teadvustada ja analüüsida minevikunähtuste muutlikkust, tõlgendatavust, omavahelisi seoseid ning seoseid tänapäevaga. Käsitletakse inimeste igapäevaelu ja maailmapilti, ühiskonna, kultuuri ja mõtteviisi, sh väärtushinnangute muutumist ning ajaloolisi isikuid ja sündmusi nii enda kui ka teiste vaatenurgast lähtuvalt.
Gümnaasiumi ajalooõpetuse kursuste järjekord on kronoloogilis-temaatiline, st ajaloolisi probleeme käsitletakse kronoloogilist järgnevust silmas pidades. Gümnaasiumi ajalooõpetuses tähtsustatakse probleemikeskset käsitlust, analüüsides hinnanguid ja tõlgendusi erinevast seisukohast lähtuvalt. Ajalooõpetuses väärtustatakse kultuurilist mitmekesisust ning kujundatakse mõistmist, et mitmekesisus on ühiskonna rikkus ja arengu tingimus. Ajalooõpetus toetab õppija enesemääratluse kujunemist ja võimet asetada end kellegi teise olukorda, vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes.
Ajalooprobleemide analüüsimise kaudu rikastub väärtussüsteem, kujuneb rahvuslik ja kultuuriline identiteet, sallivus ja pooldav suhtumine demokraatlikesse väärtustesse, areneb õpilase ajalooline mõtlemine ning rikastub ajalooteadvus.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

I TEEMA: Rootsi aeg – 9 tundi
Sissejuhatus ainesse, Rootsi suurriigi ajastu (Rootsi suurriigi kujunemine)
Majandus ja rahvastik. Vaimuelu
Tartu Ülikooli asutamine ja tegevus
Kirik, rahvaharidus ja rahvausund. Rootsi riigi jätkuvad sõjad
Suur reduktsioon ja talupoegade lootused. Suur nälg ja sajandi lõpp
Kordamine.
Kokkuvõttev arvestluslik ülesanne

II TEEMA: Eesti XVIII sajandil – 9 tundi
Põhjasõja (1700-1721) eellugu ja algus. Sõja tegevus Eestis Põhjasõja teisel poolel. Balti erikord ja Vene keskvõim. Linnad, majandus ja rahvastik.
Roseni deklaratsioon ja talupoegade olukord. Haridus - ja usuelu.
Valgustusideed ja kunst. Kordamine.
Kokkuvõttev arvestuslik ülesanne

III TEEMA. Eesti XIX sajandil ja XX sajandi algul - 12 tundi
Moderniseeruv Euroopa (Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuslik liikumine). Eesti Aleksander I valitsemisajal
Pärisorjuse kaotamine. Teoorjuse aastad
Elukorralduse moderniseerumine. Baltisaksa kultuuriprovintsi õitsengusajand
Eelärkamisaeg. Muutuv Venemaa ja Eesti
Ärkamisaeg. Rahvusliku ärkamise kõrgaeg (1878-1882)
Venestus Eestis, Tartu renessanss, Rahvuslik tõus Põhja-Eestis.
1905. aasta revolutsioon, Tõusuaastad. Eesti areng 1906-1914

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Teema “Rootsi aeg” läbimise järel õpilane:
1) iseloomustab Rootsi poliitikat Eesti- ja Liivimaal ning annab sellele allikate ja teabetekstide põhjal hinnangu; hindab allikate usaldusväärsust;
2) iseloomustab talurahva õigusliku ja majandusliku olukorra muutumist Rootsi ajal;
3) mõistab luterluse mõju ja Rootsi aja tähtsust eesti kultuuri ja hariduse arengus, ajaloos ning tänapäeval;
4) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: rüütelkond, reduktsioon, vakuraamat, piiblikonverentsid, Vastne Testament, Academia Gustaviana;
5) teab, kes olid Bengt Gottfried Forselius, Gustav II Adolf, Johan Skytte ja Karl XI, ning iseloomustab nende tegevust.

Teema “Eesti 18. sajandil” läbimise järel õpilane:
1) selgitab Põhjasõja põhjusi, tulemusi ja mõju;
2) iseloomustab Balti erikorda ning selle mõju Eesti arengule;
3) analüüsib allikate ja teabetekstide alusel talurahva majandusliku olukorra ning õigusliku seisundi muutumist;
4) analüüsib rahvastikuprotsesse mõjutanud tingimusi;
5) analüüsib Euroopa valgustusideede mõju eesti vaimuelule;
6) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: balti erikord, restitutsioon, asehalduskord, vennastekogud;
7) teab, kes olid Karl XII, Peeter I, Katariina II, Anton Thor Helle ja August Wilhelm Hupel, ning iseloomustab nende tegevust.

Teema “Eesti 19. sajandil “ läbimise järel õpilane:
1) teab, kuidas muutus talurahva õiguslik seisund ja majanduslik olukord, ning selgitab majandusprotsesside ja talurahvaseaduste seoseid;
2) mõistab ärkamisaja tähendust ja tähtsust ning selle mõju kodanikuühiskonna kujunemisele Eesti ajaloos;
3) iseloomustab rahvusliku liikumise eeldusi ja seoseid Euroopaga;
4) teab, millised olid tähtsamad rahvusliku liikumise ettevõtmised ning kes olid rahvusliku liikumise eestvedajad; analüüsib allikate alusel rahvusliku liikumise ettevõtmisi ja ideid;
5) iseloomustab muutusi Eesti ühiskonnas ja ühiskondlik-poliitilise mõtte arengut XIX sajandi lõpul ning loob seoseid omariikluse kujunemisega;
7) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: estofiil, ärkamisaeg, rahvuslik liikumine, venestamine, Aleksandrikool;
8) teab, kes olid Karl Ernst von Baer, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Jaan Tõnisson, ning iseloomustab nende tegevust.

Ajalooõpetuse kaudu kujundatakse erinevaid oskusi:
1) ajas orienteerumise oskus; oskus leida, analüüsida ja mõista seoseid ning mõtestada ajaloolise keskkonna kujunemist;
2) ajalooalaste mõistete tundmine ja kontekstis kasutamine; oskussõnavara laienemine;
3) ajalooalaste küsimuste esitamine ning neile vastates erinevate lahenduste pakkumine;
4) funktsionaalne kirjaoskus, kriitiline mõtlemine, arutlusoskus, järelduste tegemine ja seoste loomine ning oma seisukoha kujundamine ja põhjendamine;
5) empaatia, oskus asetada end kellegi teise olukorda ajastut arvestades, koostöö- ja konfliktilahendusoskus;
6) allikaanalüüs ja töö ajalookaardiga, info leidmine erinevatest teabeallikatest, selle kasutamine, kriitiline hindamine ja analüüsimine, allika usaldusväärsuse hindamine;
7) suuline ja kirjalik eneseväljendus, referaadi ja ajalooalase uurimistöö koostamine, IKT-vahendite kasutamine info hankimiseks ning oma töötulemuste esitlemiseks.

Hindamine üles

Kursuse raames toimib punktipõhine hindamine. Kursusehinne kujuneb vastavalt õpilase kogutud punktisummale (punktiarvestus veebipõhises tabelis) järgmiselt: 90-100p - hinne 5, 75-89p - hinne 4, 50-74p - hinne 3, 20-49p - hinne 2, 0-19p - hinne 1.

Esitlus: 15 punkti
Seminar: 15 punkti
Digiülesanne: 15 punkti
Kontrolltöö: 20 punkti
Arutlus: 25 punkti
Kohaloldud tunnid: iga kohaloldud tund annab 1 punkti

Arvestuslike tööde hindamine vastavalt punktiskaalale toimub järgmiselt:
90-100% - hinne 5, 75-89% - hinne 4, 50-74% - hinne 3, 20-49% - hinne 2, 0-19% - hinne 1

Lisaks tunnikava alusel pakutavatele töödele on õpilasel võimalus koguda lisapunkte erinevates tunnivälistes tegevustes kaasa lüües (näiteks osalemine erinevatel õpilaskonkurssidel ajalooteemaliste töödega, osalemine ajaloo olümpiaadil, osalemine kooli temaatiliste ürituste organiseerimisel, seal esinemised jne). Lisavõimalusi tutvustab õpetaja läbi kursuse jooksvalt. Tunnikava alusel saadud punktide ülekandmine uuele kursusele ei ole võimalik, erinevate lisaülesannete eest saadud punkte on võimalik soovi korral üle kanda ka sama õppeaasta uue kursuse juurde.

Ajaliselt planeeritud tööd tuleb järele vastata kahe õppenädala jooksul.