Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Kehaline kasvatus: 7b P prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Marko Kesküla

kehalise kasvatuse õpetaja

Kontakt: Marko.Keskula@nooruse.edu.ee

Loodud: 2. september 2018. a. kell 10.24
Muudetud: 5. november 2018. a. kell 13.03

Õppeaasta: 2018/2019

Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta

Kestvus: 3 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Kehaline kasvatus aitab õpilasel mõista kehalise aktiivsuse ja liikumisharrastuse vajalikkust oma tervisele. Kehalise kasvatusese tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused on aluseks õpilase iseseisvale liikumisharrastusele. Õpilane mõistab, et liikumine tagab tervise ja hea rühi. Omab motivatsiooni, huvi ja teadmisi iseseisvaks kehakultuuri harrastuseks. Omandab hügieeniharjumuse. Õpib kaaslastega koostööd tegema, peab kinni reeglitest/võistlusmäärustest ja tunneb ausa mängu põhimõtteid.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

September

1.nädal:
Sissejuhatav tund (ainekaardi tutvustamine).
Metsajooks. Pendelteatejooksu harjutamine.
Ujula eeskirjadega tutvumine, meeldetuletus.

2.nädal:
Metsajooks. Pendelteatejooksu harjutamine.
Jalgpall. Ameerika jalgpall.
Ujumine: krool, selili.

3.nädal:
Metsajooks. Üldfüüsiline treening tervisepargis.
1km jooks ajale.
Ujumine. krooli- ja seliliujumise jalgadetöö harjutamine.

4.nädal:
Üldfüüsiline treening tervisepargis. Mäng.
100m jooks ajale.
Ujumine: krooli- ja seliliujumise kätetöö harjutamine.

Oktoober

1.nädal:
Cooperi test. Mäng.
600m jooks ajale. Metsajooks.
Ujumine: rinnuliujumise tehnika õppimine.

2.nädal:
Aeroodavise. Mäng.
Kaugushüpe.
Ujumine: rinnuliujumise tehnika harjutamine.

3.nädal:
Üldfüüsilised harjutused. Mäng.
Ringtreening.

November

1.nädal:
Võimlemiskavade kokkupanek. Akrobaatika elementide harjutamine. Mäng.
Ujumine: rinnuliujumise tehnika harjutamine.

2.nädal:
Akrobaatika elementide harjutamine. Mäng.
Ujumine: rinnuliujumise tehnika harjutamine.

3.nädal:
Võimlemiskava harjutamine. Mäng. Üldfüüsiline.
Ujumine: krooli-, selili- ja rinnuliujumine.

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Kirjeldab kehalise aktiivsuse mõju tervisele ja töövõimele ning selgitab regulaarse liikumisharrastuse vajalikkust; analüüsib oma igapäevast kehalist aktiivsust, s.h liikumisharrastust ning annab sellele hinnangu. Järgib ohutus- ja hügieeninõudeid kehalise kasvatuse tundides, tunnivälistel spordiüritustel ning iseseisvalt liikudes, sportides ja liigeldes; oskab vältida ohuolukordi ning teab, mida teha liikudes/sportides juhtuda võivate õnnetusjuhtumite korral; järgib sportides/liikudes reegleid ja võistlusmäärusi; liigub/spordib keskkonda hoides, oma kaaslasi austades ja nendega koostööd tehes;
On omandaud riviharjutused ja kujundliikumised.
Oskab koordinatsiooniharjutusi.
Tunneb üldarendavaid võimlemisharjutusi erinevatele lihasrühmadele,
harjutusi lülisamba vastupidavuse arendamiseks; jõuharjutusi selja-, kõhu, tuhara- ja abaluulähendajatele lihastele; venitusharjutusi õla- ja puusaliigese liikuvuse arendamiseks.
Sooritab rööbaspuudel küünarvarstoengust hoogtõusu taha, kangil tireltõusu jõuga.
Sprindi eelsoojendusharjutused. Ringteatejooks. Kestvusjooks.
Kaugushüppe eelsoojendusharjutused. Kaugushüpe. Kõrgushüpe (üleastumishüpe)
Palliviske eelsoojendus-harjutused. Pallivise hoojooksult.
On omandanud korvpalli tehnikad:
palli põrgatamine, söötmine ja vise korvile liikumiselt. Petted. Läbimurded paigalt ja liikumiselt. Algteadmised kaitsemängust. Mäng lihtsustatud reeglite järgi.
On omandanud võrkpalli tehnikad:
sööduharjutused paarides ja kolmikutes lisaülesannetega; söödu- harjutused juhtmängijaga. Ülalt palling. Mängijate asetus platsil ja liikumine pallingu sooritamiseks. Punktide lugemine. Mäng lihtsustatud reeglite järgi.
Jalgpallitehnika elementide täiustamine erinevate harjutuste abil. Jalgpalluri erinevate positsioonide kaitsja, poolkaitsja ja ründaja ja nende ülesannete mõistmine. Mäng lihtsustatud reeglite järgi.
Ohutusnõuded ja kord basseinides ja ujumispaikades. Hügieeninõuded ujumisel.
Veega kohanemise harjutused. Rinnuli- ja seliliujumine.

Hindamine üles

Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse A ( arvestatud) ja MA (mittearvestatud) . Hindamisel rakendatakse kujundava hindamise põhimõtteid (õpilase arengu toetamine). Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega.
Õpilaste kokkuvõttev hindamine toimub 2. ja 4. veerandil hindega A või MA. Arvestatud, kui: Õpilane sooritab kõik kehaliste võimete testid; osaleb üle 70% tundidest.
Õpilase tunni riietuseks on lühike või pikk dress ja vahetusspordijalatsid ( välis+ sise). Ujumistunnis on kohustuslik ujumismüts, pesemisvahendid ja rätik. Ettenähtud riietuseta tundi ilmumine on võrdne põhjuseta puudumisega. Põhjuseta puudutud tunnid tuleb teha järele.

Meditsiinilistel põhjustel tundidest vabastatud õpilased (kroonilised haigused jm. tervislikud põhjused)) suunatakse kooli kehalise kasvatuse abiõpetaja juurde, kus õpilane sooritab temale vajalikke harjutusi . Rohkem, kui kaks nädalat arstitõendiga kehalisest kasvatusest või ainult ujumisest vabastatud õpilased määratakse abirühma spordiosakonna juhipoolse esildisega iga veerandi esimesel nädalal. Vabastust taotlev õpilane esitab arstitõendi oma kehalise kasvatuse õpetajale (nimekirja kinnitab direktor).
Kehalise kasvatuse abiõpetaja teeb märkmeid kinnitatud nimekirjast puuduvate õpilaste kohta eKooli. Kehalist kasvatust sellisel juhul hindab abiõpetaja. Hindamisel juhindutakse kooli õppekavast ja kehalise kasvatuse ainekavast.
Lühiajaliselt (1-2 nädalat) kehalisest kasvatusest lapsevanema või arsti poolt vabastatud õpilane esitab tõendi/kirja enne tunni algust (vahetunnis) oma kehalise kasvatuse õpetajale, kes saadab õpilase osalema tunnitööks abiõpetaja juurde või annab õpilasele teoreetilise hindelise ülesande iseseisvaks täitmiseks. Aineõpetaja lepib enne tunni algust kokku abiõpetaja tema tunnis osalevad õpilased. Õpilase kohalviibimise tunnis fikseerib abiõpetaja e-koolis „F“ tähega ja võimalusel hindab õpilase tunnitööd. Poolaasta kokkuvõtva hinde paneb õpilasele kehalise kasvatuse õpetaja. Pikema- või lühemaajaliselt kehalisest kasvatusest vabastatud õpilane on iga keh.-kasv. tund aineõpetaja või abiõpetaja poolt juhendatud (s.t. ei puudu/ei lahku omavoliliselt tunnist).