Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Eesti keel: 11a prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Marit Tarkin

eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Loodud: 31. august 2018. a. kell 21.32
Muudetud: 31. august 2018. a. kell 21.37

Õppeaasta: 2018/2019

Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, III kursus

Kestvus: 35 tundi

Miks me seda ainet õpime? üles

11. klassi esimene kursus keskendub lauseõpetusele ja interpunktsioonile, mis on vundamendiks õigekirjaoskusele, ortograafiliselt korrektsete tekstide loomisele ja lausete sisulisele ja stiilsele tervikule.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

Tunnid toimuvad teisipäeviti ja kolmapäeviti paaristunnid ja reedeti üks tund
I nädal
Lause ülesehitus
Sõnaliikide kordamine
TK Sõnaliigid. Lauseskeemid

II nädal
Lauseskeemid
Sõnaliigid- lauseliikmed
Harjutused.
Alus, öeldis, sihitis, määrus
Öeldistäide, täiend
III nädal
Praktilised harjutused. TK neljapäeval
IV nädal
Harjuamine KTks
Kontrolltöö
Kontrolltöö analüüs
Koondlause
Harjutused
V nädal
Koondlause reeglid, harjutused
Töö kaaslasele
Töö lahendamine
Harjutamine
VI nädal
Lauselühendid, reeglid ja komadega eraldamine
Harjutused
Näidiskontrolltöö
Suvine lugemine
VII nädal
Suvine lugemine, edumapi kordapanek, tagasiside

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilased oskavad lauset analüüsida, kirjavahemärgistada. Orienteeruvad keerlulise pikema lause analüüsil.

Hindamine üles

Õpilased saavad perioodis 3 hinnet: Süntaksi KT hinde,kahe kirjanduseteose analüüsi hinde, lisaks peab olema õpilasel esitatud õpimapp koos tagasisidega.
Hinnete panemisel arvestatakse kujundava hindamise põhimõtet, st õpilane saab tagasisidet enda töö võimalike puudujääkide kohta ja võib tööd järele vastata.


Hinde kriteeriumid loomingulise töö( essee, kirjand, arutlev teose analüüs) hindamisel: keelevigade arv aluseks etteütluse hindamisel.
1) vastavus teemale, teema avatus;
2) sisukus;
3) põhjendamis- ja järeldamisoskus;
4) oskus kasutada oma teadmisi ja valida teemakohaseid näiteid;
5) ülesehitus;
6) teksti sidusus, lausestus;
7) sõnavara ja stiil;
8) õigekeelsus ja interpunktsioon;
9) isikupära;
10)töö välimus.


100–90 palli – hinne 5
¤ töö vastab teemale ja teema on avatud;
¤ töös ilmneb kirjutaja analüüsioskus ja üldistusvõime, eruditsioon ning lugemus;
¤ esitatud faktid on tõesed, väited põhjendatud, järeldused tulenevad analüüsist;
¤ töö ülesehitus vastab üldnõuetele;
¤ tekst on sidus, lausestus selge, loogiline ja vaheldusrikas;
¤ sõnavara on rikas ning arvestab kirjandi stiili;
¤ töös ei ole üle 4 keelevea.
80–60 palli- hinne 4
¤ töö vastab teemale ja teema on piisavalt avatud;
¤ kirjutaja suudab üldistada ja analüüsida;
¤ esitatud faktid on tõesed, väited põhjendatud, järeldused tulenevad analüüsist;
¤ töö ülesehitus vastab üldnõuetele;
¤ tekst on sidus, lausestus selge ja loogiline;
¤ sõnavara arvestab kirjandi stiili, kuid esineb kergemaid stiilivigu;
¤ töös ei ole üle 8 keelevea.
50–20 palli - hinne 3
¤ töö vastab teemale, kuid teemaarendus on pealiskaudne;
¤ analüüs on pinnaline, üldistusi on vähe või need on esitatud faktidega vähe seotud;
¤ väiteid ei põhjendata või põhjendatakse sobimatute näidetega;
¤ töö ülesehituses esineb vastuolusid;
¤ teksti sidusus pole järjekindel, esineb mõtete ebaselgust ja lausestusraskusi;
¤ sõnavara on ühekülgne, stiil kohati sobimatu;
¤ töös ei ole üle 15 keelevea.
15–10 palli – hinne 2
¤ töö ei vasta teemale või teema on avatud lihtsustatult;
¤ töö ei ole arutlev;
¤ õpilane ei suuda oma väiteid põhjendada ega järeldusi teha;
¤ töö ülesehitus ei vasta nõuetele, puudub tekstiline tervik: sissejuhatus ja/või
lõppsõna on ebaproportsionaalselt pikad või puuduvad; teemaarendus on lünklik;
¤ tekst pole sidus, lausestus on ühekülgne ja primitiivne, mõtted on väljendatud
ebaselgelt, esineb lauseehituse, sõnajärje-, rektsiooni-, kõrvallause paigutuse vigu;
¤ sõnavara on piiratud või stiililt sobimatu (põhjendamatu kantseliit, släng);
¤ töös on 16 või enam keeleviga.
Kirjandit hinnates arvestatakse eelkõige teemaarenduse loogilisust, analüüsi- ja
sõnastusoskust, seejärel õigekeelsust ja interpunktsiooni. Silmapaistva sisuga tööle võib
panna kõrgema hindepalli, kui õigekeelsusvigade arv seda võimaldab.
Kirjandi hinnet ei mõjuta autori tõekspidamised, kui need ei lähe vastuollu humanismi ja
demokraatia põhiprintsiipidega, ning maitseerinevused.
Vigade arvestamine
Kõik õigekirjavead loetakse täisvigadeks, kuid nende kaal on erinev (nt kergemad
stiilivead, selged hooletusvead on kergema kaaluga).
Üheks veaks arvestatakse samas sõnas või morfoloogilises vormis korduvad vead (nt
tegematta ja lugematta; läind ja teind; kirjutus laud ja tarvitamis juhend), lause
lõpumärgi korduv ärajätmine, ütte või järellisandi koma(de) korduv ärajätmine jms; sama
lausetarindi puhul (üte, lisand, kiil, otsekõne jms) korduvalt ära jäetud või ülearune
märgipaar.