Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Eesti keel: 10b prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Marit Tarkin

eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Loodud: 31. august 2018. a. kell 21.25
Muudetud: 3. september 2018. a. kell 08.46

Õppeaasta: 2018/2019

Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, I kursus

Kestvus: 35 tundi

Miks me seda ainet õpime? üles

Praktilise eesti keele oskus annab gümnasistile oskuse ennast nii suulises keeles kui kirjas korrektselt väljendada. Kursus keskendub võõrsõnade ortograafiale, suurele ja väikesele algustähele ja eesti keele ortograafia põhireeglite tundmisele. Keeleõpetuse kõrval kuulub nädalas üks tund loetud teoste üle arutlemisele, et õpetada noori loetud teost avama ja mõtestama.
Kursus lõpeb kooliarvestusega, mille sooritavad kõik meie kooli 10. klassid.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

Esimesel perioodil toimub esmaspäeviti, teisipäeviti, neljapäeviti üks tund ja reedel kaks tundi. Reedel on teine tund lugemiselamuste tund, mil tutvustatakse klassile põnevaid artikleid eesti ajakirjadest ja arutletakse nende üle.
I nädal 3.09 - 7.09
Sissejuhatus ainesse. Edumapi koostamise põhimõtted, lugemine, tutvumine.
Eesti keele ortograafia põhireeglid. Eelhindamine

II nädal 10.09 - 14.09
Eesti keele ortograafia põhireeglid
Töö võõrsõnadega ja ajalehtedega.
Loominguline töö võõrsõnadega
NB! ja lugemiselamuste tund

III nädal 17.09 - 21.09
Suur ja väike algustäht - põhireeglid. TV harjutused
Töö ajalehtedega
Harjutav töö. Kuidas kirjutada head kirjandit?
NB! ja lugemuselamuste tund
IV nädal 24.09 - 28.09
Suur ja väike algustäht, harjutused.
Õpetlik test kaaslasele.
testi lahendamine, tagasiside
NB! ja lugemuselamuste tund
V nädal 1.10 - 5.10
Kooliarvestuseks harjutamine, hindamine, tagasiside NB! ja lugemuselamuste tund
TV harjutused, küsimused, harjutamine
Kodukirjandi tähtaeg 5.10

VI nädal 8.10 - 12.10
Ettevalmistus arvestuseks
Harjutused.
Kooliarvestus 9.10

VII nädal
Perioodi heade mõtete varasalv - kuldvillak klassikaaslastele
Klassikirjandi tähtaeg
Perioodi kokkuvõtted, edumapp, lugemiselamused. Kirjandite analüüs 12. klassilt

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilased kordavad üle ja kinnistavad õigekirjaoskust, õpivad kirjandi kirjutamise reegleid, samuti õpivad noored erinevates meediatekstides keele õigekirja jälgima ja korrigeerima. Oluline ka teose tõlgendamise oskuse järk-järguline arendamine.

Hindamine üles

Õpilased saavad perioodis 3 hinnet: kooliarvestuse hinde, lugemiselamuse esitlemise hinde ja klassikirjandi hinde, lisaks peab olema õpilasel esitatud õpimapp koos tagasisidega.
Hinnete panemisel arvestatakse kujundava hindamise põhimõtet, st õpilane saab tagasisidet enda töö võimalike puudujääkide kohta ja võib tööd järele vastata.

Kooliarvestuse hindamisjuhend: 1-3 viga 5
4-7 viga 4
8-12 viga 3


Hinde kriteeriumid loomingulise töö( essee, kirjand, arutlev teose analüüs) hindamisel:
1) vastavus teemale, teema avatus;
2) sisukus;
3) põhjendamis- ja järeldamisoskus;
4) oskus kasutada oma teadmisi ja valida teemakohaseid näiteid;
5) ülesehitus;
6) teksti sidusus, lausestus;
7) sõnavara ja stiil;
8) õigekeelsus ja interpunktsioon;
9) isikupära;
10)töö välimus.


100–90 palli – hinne 5
¤ töö vastab teemale ja teema on avatud;
¤ töös ilmneb kirjutaja analüüsioskus ja üldistusvõime, eruditsioon ning lugemus;
¤ esitatud faktid on tõesed, väited põhjendatud, järeldused tulenevad analüüsist;
¤ töö ülesehitus vastab üldnõuetele;
¤ tekst on sidus, lausestus selge, loogiline ja vaheldusrikas;
¤ sõnavara on rikas ning arvestab kirjandi stiili;
¤ töös ei ole üle 4 keelevea.
80–60 palli- hinne 4
¤ töö vastab teemale ja teema on piisavalt avatud;
¤ kirjutaja suudab üldistada ja analüüsida;
¤ esitatud faktid on tõesed, väited põhjendatud, järeldused tulenevad analüüsist;
¤ töö ülesehitus vastab üldnõuetele;
¤ tekst on sidus, lausestus selge ja loogiline;
¤ sõnavara arvestab kirjandi stiili, kuid esineb kergemaid stiilivigu;
¤ töös ei ole üle 8 keelevea.
50–20 palli - hinne 3
¤ töö vastab teemale, kuid teemaarendus on pealiskaudne;
¤ analüüs on pinnaline, üldistusi on vähe või need on esitatud faktidega vähe seotud;
¤ väiteid ei põhjendata või põhjendatakse sobimatute näidetega;
¤ töö ülesehituses esineb vastuolusid;
¤ teksti sidusus pole järjekindel, esineb mõtete ebaselgust ja lausestusraskusi;
¤ sõnavara on ühekülgne, stiil kohati sobimatu;
¤ töös ei ole üle 15 keelevea.
15–10 palli – hinne 2
¤ töö ei vasta teemale või teema on avatud lihtsustatult;
¤ töö ei ole arutlev;
¤ õpilane ei suuda oma väiteid põhjendada ega järeldusi teha;
¤ töö ülesehitus ei vasta nõuetele, puudub tekstiline tervik: sissejuhatus ja/või
lõppsõna on ebaproportsionaalselt pikad või puuduvad; teemaarendus on lünklik;
¤ tekst pole sidus, lausestus on ühekülgne ja primitiivne, mõtted on väljendatud
ebaselgelt, esineb lauseehituse, sõnajärje-, rektsiooni-, kõrvallause paigutuse vigu;
¤ sõnavara on piiratud või stiililt sobimatu (põhjendamatu kantseliit, släng);
¤ töös on 16 või enam keeleviga.
Kirjandit hinnates arvestatakse eelkõige teemaarenduse loogilisust, analüüsi- ja
sõnastusoskust, seejärel õigekeelsust ja interpunktsiooni. Silmapaistva sisuga tööle võib
panna kõrgema hindepalli, kui õigekeelsusvigade arv seda võimaldab.
Kirjandi hinnet ei mõjuta autori tõekspidamised, kui need ei lähe vastuollu humanismi ja
demokraatia põhiprintsiipidega, ning maitseerinevused.
Vigade arvestamine
Kõik õigekirjavead loetakse täisvigadeks, kuid nende kaal on erinev (nt kergemad
stiilivead, selged hooletusvead on kergema kaaluga).
Üheks veaks arvestatakse samas sõnas või morfoloogilises vormis korduvad vead (nt
tegematta ja lugematta; läind ja teind; kirjutus laud ja tarvitamis juhend), lause
lõpumärgi korduv ärajätmine, ütte või järellisandi koma(de) korduv ärajätmine jms; sama
lausetarindi puhul (üte, lisand, kiil, otsekõne jms) korduvalt ära jäetud või ülearune
märgipaar.