Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Kehaline kasvatus: 6d P prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Sander Suurhans

kehalise kasvatuse õpetaja

Kontakt: Sander.Suurhans@nooruse.edu.ee

Loodud: 28. august 2018. a. kell 10.41
Muudetud: 29. august 2018. a. kell 09.59

Õppeaasta: 2018/2019

Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Kehaline kasvatus toetab õpilast oma tervist väärtustama eluviisi kujunemisel. Kehalise kasvatusese tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused on aluseks õpilase iseseisvale liikumisharrastusele. Õpilane on terve ja hea rühiga.
Omab motivatsiooni, huvi ja teadmisi iseseisvaks kehakultuuri harrastuseks.
Omandab hügieeniharjumused.
Omandab suhtlemisoskuse ja koostööharjumuse.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

September

1.nädal:
Sissejuhatav tund (ainekaardi tutvustamine).
Metsajooks. Pendelteatejooksu harjutamine.
Ujula eeskirjadega tutvumine, meeldetuletus.

2.nädal:
Pendelteatejooksu harjutamine, pallimäng.
Metsajooks, liikumismängud.
Vettehingamisharjutused. Libisemine.

3.nädal:
Jooksuhatjutused. Kiirjooksu harjutamine (start, jooksuasend jne).
60m jooks ajale.
Krooliujumise jalgade tehnika harjutamine.Teatevõistlused.

4. nädal:
Palliviske hatjutamine.
Pallivise tulemusele.
Krooliujumise käte töö tehnika hatjutamine.


Oktoober

1.nädal:
Metsajooks. Liikumismängud.
1000 m jooks ajale.
50 m krooli ujumine ajale.

2. nädal:
Kaugushüppe harjutamine.
Kaugushüpe tulemusele.
Stardihüppe harjutamine. Mänguaeg.

3. nädal:
20m kordusjooksu vastupidavustest.
Liikumismängud.
Ujumise mängutund.


November

1. nädal:
Üldkehalised harjutused topispallidega. Mäng.
Rippetest kangil.
Seliliujumise jalgade töö tehnika plaadiga.

2.nädal:
Korvpalli põrgatusharjutused ja sööduharjutused.
Paigalt kaugushüpe tulemusele.
Ujumine: teatevõistlused.

3. nädal:
Võimlemiskava koostamine, õppimine
Võimlemiskava harjutamine.
50 m selili ujumine ajale.

4. nädal:
Korvpalli lay-up visked 1 min jooksul.
Võimlemiskava harjutamine.
Ujumine: Cooperi test.


Detsember

1.nädal:
Võimlemiskava harjutamine.
Kõrgushüppe tehnika õppimine ja harjutamine.
Ujumine: teatevõistlused.

2. nädal:
Kõrgushüpe tulemusele.
Võimlemiskava harjutamine.
50 m seliliujumine ajale

3.nädal
Rahvastepall
Võimlemiskava harjutamine.
Ujumise mängutund

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Harjutab aktiivselt kehalise kasvatuse tundides; oskab iseseisvalt ja koos kaaslastega ohutult mängida liikumismänge; tahab õppida uusi kehalisi harjutusi ja liikumisviise.
Teab mõistete viirg ja kolonn tähendust, paremat ja vasakut poolt. Oskab joonduda viirus, tervitada, pöörata paremale ja vasakule, moodustada ringi. Suudab leida oma koha viirus ja kolonnis. Suudab sooritada lihtsaid harjutusi üksi, paaris ja kolmikutes, ringis, kolonnis ja viirus. Suudab sooritada koordinatsiooniharjutus.
Suudab ujuda 50 m krooli ja 50 m selili korrektse tehnikaga.
Oskab valida sobiva tempo keskmaajooksus (1000-2000 m).
Oskab ja teab:
*pendelteatejooksu korda ja tehnikat
*kiirjooksu stardikäsklusi
*palliviske tehnikat ja juurdeviivaid harjutusi
*kaugushüppe tehnikat ja juurdeviivaid harjutusi
*kõrgushüppe algtaseme tehnikat ja juurdeviivaid harjutusi
*korvpalli reegleid ja erinevaid juurdeviivaid harjutusi.

Hindamine üles

Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse A ( arvestatud) ja MA (mittearvestatud) . Hindamisel rakendatakse kujundava hindamise põhimõtteid (õpilase arengu toetamine). Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega.
Õpilaste kokkuvõttev hindamine toimub 2. ja 4. veerandil hindega A või MA. Arvestatud, kui: Õpilane sooritab kõik kehaliste võimete testid; osaleb üle 70% tundidest.
Õpilase tunni riietuseks on lühike või pikk dress ja vahetusspordijalatsid ( välis+ sise). Ujumistunnis on kohustuslik ujumismüts, pesemisvahendid ja rätik. Ettenähtud riietuseta tundi ilmumine on võrdne põhjuseta puudumisega. Põhjuseta puudutud tunnid tuleb teha järele.

Meditsiinilistel põhjustel tundidest vabastatud õpilased (kroonilised haigused jm. tervislikud põhjused)) suunatakse kooli kehalise kasvatuse abiõpetaja juurde, kus õpilane sooritab temale vajalikke harjutusi . Rohkem, kui kaks nädalat arstitõendiga kehalisest kasvatusest või ainult ujumisest vabastatud õpilased määratakse abirühma spordiosakonna juhipoolse esildisega iga veerandi esimesel nädalal. Vabastust taotlev õpilane esitab arstitõendi oma kehalise kasvatuse õpetajale (nimekirja kinnitab direktor).
Kehalise kasvatuse abiõpetaja teeb märkmeid kinnitatud nimekirjast puuduvate õpilaste kohta eKooli. Kehalist kasvatust sellisel juhul hindab abiõpetaja. Hindamisel juhindutakse kooli õppekavast ja kehalise kasvatuse ainekavast.
Lühiajaliselt (1-2 nädalat) kehalisest kasvatusest lapsevanema või arsti poolt vabastatud õpilane esitab tõendi/kirja enne tunni algust (vahetunnis) oma kehalise kasvatuse õpetajale, kes saadab õpilase osalema tunnitööks abiõpetaja juurde või annab õpilasele teoreetilise hindelise ülesande iseseisvaks täitmiseks. Aineõpetaja lepib enne tunni algust kokku abiõpetaja tema tunnis osalevad õpilased. Õpilase kohalviibimise tunnis fikseerib abiõpetaja e-koolis „F“ tähega ja võimalusel hindab õpilase tunnitööd. Poolaasta kokkuvõtva hinde paneb õpilasele kehalise kasvatuse õpetaja. Pikema- või lühemaajaliselt kehalisest kasvatusest vabastatud õpilane on iga keh.-kasv. tund aineõpetaja või abiõpetaja poolt juhendatud (s.t. ei puudu/ei lahku omavoliliselt tunnist).