Eesti keel: 11c prindi
 |
Autor: Jaana Puksa eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kontakt: Jaana.Puksa@nooruse.edu.ee |
Loodud: 27. august 2018. a. kell 16.48
Muudetud: 25. veebruar 2019. a. kell 12.15
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, III kursus
Kestvus: 35 tundi
Miks me seda ainet õpime?
Eesti keele õpetamise kaudu taotletakse, et gümnaasiumi lõpuks õpilane:
* väljendab ennast nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses selgelt, eesmärgipäraselt ja üldkirjakeele normide järgi;
* valib suhtluskanaleid ning väljendusvahendeid, lähtudes funktsionaalsetest, eetilistest ja esteetilistest kaalutlustest;
* oskab tekstide loomiseks leida, kriitiliselt hinnata ja kasutada eri laadi teabeallikaid;
* teab tekstide ülesehituse põhimõtteid ja iseärasusi, oskab luua ning analüüsida eri liiki suulisi ja kirjalikke tekste;
* analüüsib ja hindab kriitiliselt avalikke tekste ning tunneb tekstide mõjutusvahendid;
* oskab kasutada keeleinfo allikaid.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
Kursus "Teksti keel ja stiil"
I nädal
* Sissejuhatus õppeainesse. Eesmärgid ja hindamine. Kohustulik kirjandus (järgmise kursuse lugemisvara)
* Sõnaliigid: nimisõna, omadussõna, arvsõna, asesõna
* Sõnaliigid: tegusõna, kaassõna, määrsõna, sidesõna, hüüdsõna
* Sõnaliigid - harjutamine. TUNNIKONTROLL
* Tekstülesanne
II nädal
* Lauseõpetus
* Lauseliikmed: alus, öeldis, sihitis
* Lauseliikmed - harjutamine. TUNNIKONTROLL (alus, öeldis, sihitis)
* Lauseliikmed: määrus, öeldistäide, täiend
* Lauseliikmed - harjutamine
III nädal
* Lauseliikmed - harjutamine.
* Lauseliikmed - TUNNIKONTROLL (määrus, öeldistäide, täiend)
* Tekstülesanne
* Tervisepäev
* Tekstülesanne
IV nädal
* Koondlause mõiste ja kirjavahemärgid
* Koondlause - harjutamine
* Lauselühend
* Lauselühend - harjutamine
* Kordamine
V nädal
* Lisandi kirjavahemärgid
* Kordamine
* Kordamine
* KONTROLLTÖÖ - etteütlus (koonldause, lauselühend, lisand)
* Õpetajate päev
VI nädal
* Liitaluse kirjavahemärgid: rindlause
* Liitlause kirjavahemärgid - harjutamine
* Liitlause kirjavahemärgid: põimlause
* Liitlause kirjavahemärgid - harjutamine
* Kordamine
VII nädal
* Kirjavahemärgid: üte, otse- ja kaudkõne, punkt, koma, semikoolon
* Kirjavahemärgid: mõttekriips, koolon, jutumärgid, ülakoma, sidekriips, küsimärk, hüüumärk
* Kirjavahemärgid - harjutamine
* Lugemiskontroll - üks E. M. Remarque`i teos (hinne läheb kirjanduse kursusesse)
* Kordamine
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Kursuse lõpetamisel õpilane:
* analüüsib tekstide sisu, eesmärke, kasutuskonteksti, ülesehitust, sõnavara ning stiili;
* tunneb mõjutamise viise ja keelevahendeid, argumenteerib, nõustub esitatud väidetega või lükkab neid ümber nii suulises kui ka kirjalikus tekstis;
* oskab toimetada oma teksti, sh analüüsida lauseehitust;
* oskab lauseid kirjavahemärgistada.
Hindamine
* Õpilane saab kursuse jooksul vähemalt neli hinnet järgmiste tööde eest:
1) tunnikontroll (sõnaliigid);
2) tunnikontroll (alus, öeldis, sihitis);
3) tunnikontroll (määrus, öeldistäide, täiend);
4) etteütlus (koondlause, lauselühendi, lisandi kirjavahemärgid).
* Kõik hinded on kursusehinde panekul võrdse kaaluga. Kui kursusehinne jääb kahe hinde vahele, saab määravaks etteütluse hinne.
* Kõik tunnikontrollid, kontrolltööd ja etteütlused tuleb sooritad, kui õpetaja pole klassiga kokku leppinud teisiti.
* Õpimapi eest saab hinde õppeaasta viimasesse kursusesse.
* Kontrolltöö ja tunnikontrolli hindamisel on aluseks punktisüsteem:
90-100% hinne "5"
75-89% hinne "4"
50-74% hinne "3"
20-49% hinne "2"
... 19% hinne "1"
* Etteütluse hindamisel võetakse aluseks riigieksami hindamisjuhend, s.t
0-2 v - "5"
3-4 v - "4"
5-6 v - "3"
7-8 v - "2"