Matemaatika: 3a prindi
 |
Autor: Inga Engso klassiõpetaja Kontakt: Inga.Engso@nooruse.edu.ee |
Loodud: 27. august 2018. a. kell 10.55
Muudetud: 20. jaanuar 2019. a. kell 11.33
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta
Kestvus: 4 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Põhikooli matemaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane
• õpib ümbritseva maailma esemeid ja nähtusi struktureerima (järjestama, võrdlema, rühmitama, loendama, mõõtma jne.);
• õpib arvutama;
• omandab esmase ruumikujutluse;
• õpib tundma põhilisi tasandilisi kujundeid ja ruumilisi kehi ning rakendab õpitut praktikas;
• õpib üldistama ja loogiliselt mõtlema;
• arendab oma võimeid, intuitsiooni ja loovust;
• saab aru matemaatika kohast inimtegevuses ja kultuuri arengus;
• tunneb rõõmu matemaatikaga tegelemisest
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
I nädal
Liitmine ja lahutamine 20 piires (õ lk 6, 7; tv lk 4, 5)
Arvud sajani (õ lk 8; tv lk 6)
Arvud sajani- liitmine ja lahutamine 100 piires (õ lk 9; tv lk 7)
Arvud sajani- liitmine ja lahutamine 100 piires (õ lk 9, 10, 11; tv lk 8, 9)
II nädal
Tööleht 1
Võrdus (õ lk 12; tv lk 10)
Võrratus (õ lk 13; tv lk 11)
Avaldis (õ lk 14; tv lk 12, 13)
III nädal
Sulud avaldises (õ lk 15; tv lk 14, 15)
Kahekohaliste arvude liitmine üleminekuta (õ lk 16; tv lk 16, 17)
Kahekohaliste arvude liitmine üleminekuta (õ lk 17; tv lk 18, 19)
Kahekohalise ja ühekohalise arvu liitmine üleminekuga (õ lk 18; tv lk 20, 21)
IV nädal
Kahekohalisest arvust ühekohalise arvu lahutamine üleminekuga (tv lk 22, 23)
Tööleht 2
Geomeetria- kujundite nimetused (õ lk 20, 21; tv lk 24, 25)
Mõisted külg, tahk, serv
Geomeetria- vaade (tv lk 26, 27)
V nädal
Kahekohaliste arvude liitmine üleminekuga (õ lk 22;tv lk 28, 29)
Kahekohaliste arvude lahutamine üleminekuga (õ lk 23tv lk 30, 31)
Harjutame üleminekuga arvutamist 100 piires (õ lk 24, 25; tv lk 32, 33)
Täht arvu tähisena (õ lk 26; tv lk 34)
VI nädal
Puuduva liidetava leidmine (õ lk 27; tv lk 35)
Puuduva vähendatava leidmine (õ lk 28; tv lk 36)
Puuduva vähendaja leidmine (õ lk 29; tv lk 37)
Arvud 1000 ni - sajaliste, kümneliste ja üheliste liitmine (õ lk 30; tv lk 38)
VII nädal
Arvud 1000 ni - arvu asukoht arvureas (õ lk 31; tv lk 39)
Arvud 1000 ni - arvu asukoht arvureas (õ lk 32, 33; tv lk 40, 41)
Harjutame (õ lk 34; tv lk 42, 43)
Harjutame (õ lk 35; tv lk 44, 45)
VAHEAEG
I nädal
Liidame ja lahutame sajalisi, kümnelisi ja ühelisi (õ lk 36, 37; tv lk 46, 47)
Harjutame. Tööleht 3
Kahekohaliste arvude kirjalik liitmine üleminekuta (õ lk 38, 39; tv lk 48, 49)
Kahekohaliste arvude kirjalik lahutamine üleminekuta (õ lk 40, 41; tv lk 50, 51)
II nädal
Harjutame (õ lk 42, 43, tv lk 52, 53)
Kordamine (tv lk 54, 55)
Kahekohaliste arvude kirjalik liitmine üleminekuga (õ lk 44; tv lk 4)
Kahekohaliste arvude kirjalik lahutamine üleminekuga.(õ lk 45; tv lk 5)
III nädal
Harjutame (õ lk 46, 47; tv lk 6, 7)
Tööleht 4
Korrutamine (õ lk 48, 49; tv lk 8, 9)
Jagamine (õ lk 50, 51; tv lk 10, 11)
IV nädal
Korrutamine ja jagamine arvuga 1 (õ lk 52, 53; tv lk 12, 13)
Korrutamine ja jagamine arvuga 10 (õ lk 54, 55; tv lk 14, 15)
Korrutamine arvuga 2 (õ lk 56; tv lk 16, 17)
Jagamine arvuga 2 (õ lk 57; tv lk 18, 19)
V nädal
Tehete järjekord (õ lk 58, 59; tv lk 20, 21, 22)
Korrutamine arvuga 3 (õ lk 60; tv lk 23)
Jagamine arvuga 3 ( õ lk 61; tv lk 24, 25)
Korrutamine arvuga 4 (õ lk 62; tv lk 26, 27)
VI nädal
Jagamine arvuga 4 (õ lk 63; tv lk 28, 29)
Korrutamine arvuga 5 (õ lk 64; tv lk 30, 31)
Jagamine arvuga 5 (õ lk 65; tv lk 32, 33)
Korrutamine arvuga 0 (õ lk 66, 67; tv lk 34, 35)
VII nädal
Tööleht 5
Murdjoon, murdjoone pikkus ( õ lk 68, 69; tv lk 36, 37)
Hulknurk. Hulknurga ümbermõõt (õ lk 70, 71; tv lk 38, 39)
Kordamine (õ lk 80, 81)
VIII nädal
Kordamine (tv lk 46, 47)
Nuputa (õ lk 82 - 85)
VAHEAEG
I nädal
Pool (õ lk 72, 73; tv lk 40, 41)
Kolmandik (õ lk 74, 75; tv lk 42)
Veerand (õ lk 76, 77; tv lk 43)
Viiendik (õ lk 78, 79; tv lk 44, 45)
II nädal
Kordamine
Tööleht 6
Aasta, sajand, aastatuhat (õ lk 4, 5; tv lk 4, 5)
Kalender (õ lk 6, 7; tv lk 6, 7)
Milliseid oskusi õpilased saavad?
I poolaasta matemaatika
Oskad liita ja lahutada 100 piires üleminekuga.
Oskad koostada avaldist, kasutada sulge ja leida avaldise väärtust.
Tunned tehete järjekorda avaldistes, mis sisaldavad korrutamist ja jagamist
Tunned õpitud ruumilisi ja tasapinnalisi kujundeid.
Oskad leida puuduvat arvu.
Oskad liita ühelisi, kümnelisi ja sajalisi.
Tunned tegurite järjekorra muutmise reeglit.
Oskad korrutada ja jagada arvudega 0 - 5.
Tunned mõisteid üks kahendik, üks kolmandik, üks neljandik ja üks viiendik.
Oskad leida vastavat osa arvust ja osa järgi arvu.
Tunned mõistet murdjoon ja oskad arvutada murdjoone pikkust.
Tunned mõistet hulknurk ja oskad arvutada hulknurga ümbermõõtu.
Hindamine
3.klassi õpilaste teadmistele ja oskustele antakse sõnalisi hinnanguid. Hinnangud kajastuvad õpilaspäevikus ja/või kirjalikul tööl. Sõnaliste hinnangute andmisel toetutakse kujundava hindamise põhimõtetele. Hinnang on õpilase positiivse enesehinnangu kujunemise aluseks.
Õpetajal on õigus valida kas lühema või pikema kirjaliku/suulise sõnalise hinnangu andmise vahel. Kõik hinnangud ei pea kajastuma e-koolis. Paljud tagasisided-hinnangud kajastuvad vaid õpilaspäevikus või õpilase töölehel.
E-kooli tunnistusel kasutatakse tähti ehk lühendeid ja need on kogu kooliastmele ühesugused. Tagasiside ei sisalda emotsioone, vaid teavitab iga konkreetse oskuse OMANDATUST.
Oskuse saavutatuse lühendid ülekooliliselt 1. kooliastme KLASSITUNNISTUSEL:
T – teab, oskab, rakendab, teeb, sooritab, mõistab
P – peab harjutama, treenima (midagi on veel vajaka)
O – omandamata
Lisaks on:
* e- koolis kasutusel tähed KH (kujundav hindamine), millele järgneb selgitus, milline on osaoskuse saavutus.
* E-koolis on kasutusel ka kirjaliku töö puhul saavutatud punktide arv , mille puhul selgitusse on lisatud maksimumpunktid ja viide osaoskustele.
Konsultatsioon esmaspäeviti kell 13.00 ruum 108.