Eesti keel: 2c prindi
 |
Autor: Inna Vann klassiõpetaja Kontakt: Inna.Vann@nooruse.edu.ee |
Loodud: 22. august 2018. a. kell 09.52
Muudetud: 22. august 2018. a. kell 10.27
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta
Kestvus: 6 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Eesti keele hea valdamine on eduka õppimise eeldus kõigis õppeainetes. Omandatakse keele- ja kirjandusteadmisi ning erinevaid lugemise, kirjutamise ja suhtlemise kogemusi.
I kooliastmes kujundatakse õpilaste teadmisi ja oskusi kolmes õppevaldkonnas: suuline keelekasutus (kuulamine, kõnelemine), lugemine ja kirjutamine. Suuline keelekasutus hõlmab eneseväljendust argiolukorras ning eakohase suulise teksti mõistmist ja edasiandmist. Lugemise õpetamisel kujundatakse oskust töötada tekstiga eakohaste juhiste alusel. Kirjutamise õpetusega kujundatakse õigekirjaoskus õpitud keelendite piires ja suutlikkus end eesmärgipäraselt kirjalikult väljendada.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
03.- 07. 09
* Kooliminek R Kamsen, õ lk 3.
Luuletuse lugemine. Arutelu teemal „Kool vanasti ja praegu”. Saame tuttavaks uute õpikutegelaste kaksikute Marta ja Karliga.
Häälikurühmade kordamine. Ristsõna- sünonüümid. Tv lk 3.
* Armas sõber! Õ lk 4. Jutustamine eelmise õppeaasta tegemistest. Mis oli kõige toredam tund, (üritus) eelmisel aastal. Tv lk 4.
* Jälle kooli! Õ lk 5. Jutustamine „Minu esimene koolipäev”. Arutelu „Miks Marta tundis end halvasti?”
Sõnade rühmitamine. Kordamine: mitmus, täishäälikud. Tv lk 5.
* Kohva – kohva kooliminek, õ lk 6. Luuletuse lugemine, küsimustele vastamine.
Tähestik. Kordamine: häälikurühmad. Tv lk 6.
* Kaaru, õ lk 7. Vestlus lemmikloomadest. Kuidas loomad inimeste tuju parandavad?
Sõnade järjekord lauses. Lause moodustamine, kirjutamine. Riimuvad sõnad. Tv lk 7.
* Hanno õpib muusikakoolis klaverit, õ lk 8. Jutustamine teemal „Minu hobid”. Arutelu „Miks mõni inimene jõuab palju teha, teine mitte?”
Lünkharjutus. Kellaaeg. Päevaplaani koostamine. Tv lk 8.
* Marta ja Karli koolipäeva hommik 1. osa, õ lk 9. Jutustamine „Minu koolipäeva hommik”. Vestlus „Une tähtsus meie elus”.
Vastandtähendusega sõnad. Tähtedest sõnade moodustamine. Tv lk 9.
10.- 14. 09
* Marta ja Karli koolipäeva hommik 2. osa, õ lk 10. Arutelu „Mis on selles loos naljakas?” „Millised on meie pere harjumused?”
Sõnade järjekord lauses. Inimeste nimed kirjutame suure algustähega. Lause lõpumärgid. Tv lk 10 .
* Kas sa tunned seda, et maailm pöörleb ja pöörleb?, õ lk 11. Vestlus „Miks ei saanud õpilane Ingeli jutust aru?” Jutustamine „Milline laps oli Ingel?”
Täishäälikuühend. Õpitud reeglite kordamine. Tv lk 11.
* Laanerahva erakool 1. osa, õ lk 12. Vestlus „Millised üritused mulle koolis meeldivad?”
Häälik ja täht. Tv lk 12.
* Laanerahva erakool 2. osa, õ lk 13. Vestlus „Milline sõber on hea?”, „Minu sõber”.
Harjutus teksti mõistmise kohta. Loomade nimed kirjutame suure algustähega. Kordamine: täishäälik. Tv lk 13.
* Laanerahva erakool 3. osa, õ lk 14.
Arutelu „Mida arvata loomade toitumisharjumusest?” „Minu (minu pere) lemmiktoidud.”
Loomade rahvapärased nimetused. Täishäälikute pikkus. Tv lk 14.
17.- 23. 09
* Mati ei ole Justin Bieber , õ lk 15. Jutustamine „Mina ja arvuti”.
Sama tähendusega sõnad. Kordamine: suluta kaashäälikud;suluta kaashäälikute pikkused. Tv lk 15.
* Musta kassi lugu õ lk 16 Teksti lugemine vastandsõnadega. Lugemine hääletooni muutustega: ärevalt, igavalt, Salapäraselt ...
Vastandsõnad. Tv lk 16. Mäng "Mul on..."
* Mängime kuldvillakut, õ lk 17. Küsimuste esitamine loetud muinasjuttude kohta. Vestlus „Miks mängitakse selliseid mänge?”
Nuputamisülesanne. Mäng „Sama tähega sõnad”. Tv lk 17.
* Tähtede elu 1. osa, õ lk 18. Vestlus teemal „Kuidas kord aitab meil aega ja närve hoida?”
Tähtedest sõnade moodustamine. Sõnadest lausete moodustamine. Kordamine: suur algustäht nimedes. Tv lk 18.
* Tähtede elu 2. osa, õ lk 19. Mäng „Täidan laeva”.
Häälikurühmade kordamine. Tv lk 19
24.09- 28.09
* Minu vanaema räägib võru keelt, õ lk 20. Vanaema jutu tõlkimine. Vestlus „Kuidas murded rikastavad meie keelt?”
Õpitud reeglite kordamine. Võrukeelsed sõnad (lugemine, tähenduse arvamine). Tv lk 20.
* Seenel 1. osa, õ lk 21. Arutelu „Miks ei tohi korjata tundmatuid seeni?”
Lauste lõpetamine. Täishäälikud. Tv lk 21.
* Seenel 2. osa, õ lk 22. Vestlus:”Mida teha, et mitte metsa ära eksida?” Vestlus „Kuidas toimid, kui oled eksinud linnas, alevis, metsas?”
Lünkharjutus teksti mõistmise kohta. Kordamine: sõna, lause, jutt. Tv lk 22.
* Teistsugune tüdruk,õ lk 23. Vestlus „Mille poolest me erineme üksteisest? Milline oleks elu, kui kõik inimesed oleksid ühesugused?”
Lausete eraldamine lõpumärgiga. Kordamine: lause algustäht ja nimede kirjutamine. Mõistatuse lahendamine. Tv lk 23.
* Karupoeg Kusti kiitus, õ lk 24. Jutustamine „Mida ma arvan sellest loost?”
Harjutus teksti mõistmise kohta. Loovülesanne: kirjutada ja kujundada kiituskiri. Tv lk 24.
01.- 05.10
* Luiskaja Liisa, õ lk 25. Jutustamine „Millal ja miks olen valetanud?”
Sama tähendusega sõnad. Harjutus teksti mõistmise kohta. Tv lk 25.
* Imelik nim,i õ lk 26. Arutlemine „Kas nimi rikub meest?”
Kordamine: täishäälik, täishäälikuühend. Tv lk 26.
* Rebasepoju ja teised, õ lk 27. Vestlus „Mida tegi rebasepoju valesti? Miks ta nii käitus?”
Loovülesanne. Harjutus teksti mõistmise kohta. Metsloomade nimetused - tähemets. Tv lk 27.
* Marit on arvutipuhkusel, õ lk 28. Debatt „Millal arvuti on kasulik ja millal kahjulik?”
Lauseosade ühendamine teksti põhjal. Silpidest sõnade moodustamine. Tv lk 28.
* Oh seda õnne!, õ lk 29. Luuletuse lugemine. Vestlus „Miks on luuletusel selline pealkiri?”
Silpidest sõnade moodustamine. Õpitud reeglite kordamine - paranda vead. Loovülesanne. Tv lk 29
08.- 12. 10
* Vanaema külaskäik, õ lk 30. Jutustamine „Mida teeb minu pere koos?”
Täishäälikute ja suluta kaashäälikute pikkused. Kordamine: lause algab suure algustähega. Tv lk 30.
* Laanerahva erakool IV osa. Missugune peab olema õpetaja? ,õ lk 31. Instseneering.
Missugune keegi on? Harjutus teksti mõistmise kohta. Loomade rahvapärased nimetused. Tv lk 31
* Marta meenutusi õpetajatepäevast, õ lk 32. Arutelu teemal „Kuidas käitun hea (halva) tuju korral?”
Mõistatuste lahendamine. Kordamine: kes? mis? Küsimuste abil jutu kirjutamine. Tv lk 32.
* Rahvalaulud, õ lk 33. Luuletuste lugemine. Sisu arutelu. Jutustamine „Minu unelaul”.
Suur algustäht oma kooli ja tuttavates kohanimedes. Rahvaluule lühivormid. Tv lk 33.
*Liisusalmid, õ lk 34. Vestlus „Milliseid liisusalme meie loeme? Missuguseid liisusalme oskavad vanemad, vanavanemad?”
Suluta kaashäälikute pikkused. Mõistatamine- millised tähed on puudu. Tv lk 34.
* Lehmalüpsja laul, õ lk 35. Küsimustele vastamine. Jutustamine „Kuidas lind laulu sai?”
Sama tähendusega sõnad. Kuidas keegi häälitseb? Tv lk 35.
15.- 19.10
* Aja puudutus, puudutuse aeg... ,õ lk 36. Vestlus eestlaste laulupidudest.
Ristsõna lahendamine. Täherühmade kordamine. Tv lk 36
* Koomiks, õ lk 37. Pildi järgi jutustamine.
Silpidest sõnade moodustamine. Rahvariiete värvimine. Mõistekaart. Tv lk 37.
* Kallest saab mardisant, õ lk 38. Jutustamine „Kuidas valmistuda mardijooksuks?”
Tähtpäevad. Mardijooksu tegevuste järjestamine. Loovülesanne. Tv lk 38.
* Õnneseen, õ lk 39. Luuletuse lugemine. Küsimustele vastamine. Vestlus „Mis teeb mind õnnelikuks?”
Loovülesanne - elus ja eluta olendid. Omavahel sobivad sõnad ja väljendid. Mõistatuste lahendamine. Tv lk 39
* Meie pere jutud, õ lk 40. Jutustamine „Mida toredat olen väiksena ütelnud?”
Ühe-, kahe-, kolme-silbilised sõnad. Spiraalmõistatus. Tv lk 40.
* Mida teised arvavad, õ lk 41. Fantaseerimine „Kuidas see lugu võis lõppeda?”
Loovülesanne. Kordamine: täis-, kaas- ja sulghäälikud. Lausete kohta piltide joonistamine. Tv lk 41.
* Marta sai matemaatikas kahe, õ lk 42. Arutelu „Kas hindeid on vaja? Fantaseerimine „Kuidas see lugu võis edasi minna?”
Sama tähendusega sõnad. Lausete alguse ja lõpu ühendamine. Õpitud reeglite kohta lausete kirjutamine. Tv lk 42.
* Onu Albert tunneb hästi südameseadust, õ lk 43.
Arutelu „Mis on südameseadus? Kas südameseadust saab õppida?”
Sõnade järjekord lauses. Õpitud reeglite kordamine. Tv lk 43.
VAHEAEG
29.10.- 02.11.
* Kallest saab mardisant; õ lk 38. Jutustamine „Kuidas valmistuda mardijooksuks?” Tähtpäevad. Mardijooksu tegevuste järjestamine. Loovülesanne. Tv lk 38; Ühe-, kahe-, kolme-silbilised sõnad. Spiraalmõistatus. Tv lk 40
* Marta sai matemaatikas kahe õ lk 42 Arutelu „Kas hindeid on vaja? Fantaseerimine „Kuidas see lugu võis edasi minna?”
Sama tähendusega sõnad. Lausete alguse ja lõpu ühendamine. Õpitud reeglite kohta lausete kirjutamine. Tv lk 42
* Onu Albert tunneb hästi südameseadust õ lk 43 Arutelu „Mis on südameseadus? Kas südameseadust saab õppida?” Sõnade järjekord lauses. Õpitud reeglite kordamine. Tv lk 43
* Ühel lapsel ei olnud ema õ lk 44 Vestlus „Mida arvata Klaara teost?" J silbi alguses. Loovülesanne. Tv lk 44
* Professor Peterson Piret Raud õ lk 45; Küsimustele vastamine. Arutelu „Millest ja miks sai puu valesti aru?”
Piltlikud väljendid. Mõistekaart. TV II OSA lk 3.
* Koer poiss sõitis jänest Ott Arder õ lk 46 Vestlus „Kuidas suhtud sellesse, et keegi sõidab „jänest”?”
Millise loomaga võrreldakse erinevaid tegelasi? Õpitud reeglite kordamine. Joonistamisülesanne teksti mõistmise kohta. Tv lk 4
05.- 09.11.
* Varese reisiplaanid õ lk 47 Küsimustele vastamine.Jutustamine „Milles olen osav? Riimuvad sõnad. Lausete lõpetamine. Tv lk 5
* Kass Tirka avastused I osa õ lk 48 Küsimustele vastamine. Jutustamine „Mida teen, kui mul on igav?” Kassi ja jänese võrdlemine, nende kohta sobivate väidete leidmine. Tv lk 6
* Kass Tirka avastused II osa õ lk 49 Arutelu „Kuidas võivad loomad varjupaika sattuda? Mida teha, et nad sinna ei jõuaks?”
„Kas iga inimene võib endale looma võtta? Mida peab teadma enne lemmiklooma hankimist?” Kuulutuse kirjutamine.
Lausete moodustamine küsimuste abil. Tv lk 7
* Kass Tirka avastused III osa õ lk 50 Küsimustele vastamine. Jutustamine oma päevast. Kordamine: ees- ja perekonnanimed kirjutame suure algustähega. Tv lk 8
* Head haldjad Kadri Hinrikus õ lk 51 Vestlus hingedepäevast. Loovharjutused. Harjutus teksti mõistmise kohta. Tv lk 9
* Kes on meie isad? õ lk 52 Luuletuse lugemine. Jutustamine „Minu isa, vanaisa”.„Missuguses ametis on mehi rohkem kui naisi? Miks?”
Riimuvad sõnad. Luuletuse põhjal jutukese kirjutamine. Tv lk 10
* Minu isa töötab vanglas õ lk 53 Arutelu „Miks on vaja vanglaid?” Jutustamine „Minu isa töö”.
Lausete lõpetamine. Mõistatuse lahendamine. Tunne politseiniku töövahendeid. Tv lk 11.
12.- 16.11.
* Kelleks saada? I osa õ lk 54 Dialoogi lugemine osalistega. Küsimustele vastamine. Arutelu „Mida arvad sellest, kui Eesti oleks kuningriik? Missugused iseloomuomadused ei sobi kuningale? Kes sinu klassikaaslastest sobiks sinu arvates kuningaks kõige enam ja miks?” Käsklause lõpumärk. Elukutsed. Tv lk 12
* Kelleks saada? II osa õ lk 55 Dialoogi lugemine osalistega. Arutelu „Milline peab olema kuningas?”
Kuidas käitub kuningas? Sulghäälik sõna lõpus (king, kink ... ) Tv lk 13
* Tädi hakkab tuuleloheks Markus Saksatamm õ lk 56 Fantaseerimine „Kuidas see lugu võis edasi minna?”
Vastupidise tähendusega sõnad. Riimuvad sõnad. Tv lk 14
* Vapramäe veerul K Merilaas õ lk 57 Luuletuse lugemine. Küsimustele vastamine. Vestlus „Milliste sõnadega võime kirjeldada sügist?”
Sulghäälikud sõnas. Sõnasiilid. Tv lk 15.
* Vihma sajab ja sajab õ lk 58 Vestlus „Millest tunneme ära luuletuse?” Luuletame oma vihmalaulu (rühmatöö).
Vihma kohta sobivad sõnad. Riimuvad sõnad. Sulghäälikute tähed. Tv lk 16
19.- 23.11.
* Minu vanaema valmistub talveks õ lk 59 Vestlus „Milline on luuletuse vanaema? Milline on sinu vanaema?”
Riimuvad sõnad. Vanaemade iseloomustamine. Tv lk 17
* Kes aias? õ lk 60 Vestlus „Millega tegelevad maa-, millega linnavanaemad? Mille poolest on vanaemad sarnased?”
Õunte jaotamine korvidesse. Kordamine: kes?, mis?; ainsus, mitmus. Häälikupikkused. Tv lk 18
* Lille linna limonaadivihm Kristiina Kass õ lk 61
Fantaseerimine „Mis juhtuks, kui tõeliselt sajaks limonaadivihma? Millist vihmasadu ootaksid ja miks?” Küsimustele vastamine täislausetega. Loovülesanne. Tv lk 19
* Kurg Konrad valmistub äralennuks õ lk 62 Vestlus lindude rändest oma teadmiste põhjal. Lünkharjutus sulghäälikute kohta. Tv lk 20
*Kuldne Lurich Mika Keränen õ lk 63 Arutelu „Millest võiks rääkida raamat „Kuldne Lurich?” Sama tähendusega sõnad. Lauste lõpetamine sobivate sõnadega. Sulghäälikud. Tv lk 21
* Daniel on sumomaadleja õ lk 64 Vestlus Danieli ja enda unistusest.
Silpidest sõnade moodustamine ja joonistamine. Kas tunned sportlasi? Lühijutu kirjutamine meelisspordialast. Silpidest sõnade moodustamine. Tv lk 22.
26.11- 30.11
* Saabub salapärane kast Kairi Look õ lk 65 Dramatiseering. Harjutused teksti põhjal. Valikharjutus taksikoerast. Tv lk 23
* Kass Tirka kohtumised 1. osa Kohtumine jänesega õ lk 66 Jutustamine kass Tirka osas „Kohtusin jänesega”.
Kirjeldada väljamõeldud kohtumist mingi loomaga tema nime nimetamata. Ülesannete täitmine juhendi järgi. Tv lk 24
* Kass Tirka kohtumised 2. osa Kohtumine „vorstiga” õ lk 67 Küsimustele vastamine. Jutustamine kass Tirka osas „Kohtusin „vorstiga””.
Sulghäälikud sõnas. Tv lk 25
* Tiigrikutsud teevad tähtsat tööd õ lk 68 Fantaseerimine „Millest võiksid mõelda tiigrikutsud kangaga mängimise ajal?”
Ristsõna lahendamine. Küsilausete moodustamine. Loovülesanne. Tv lk 26
* Esimene lumi õ lk 69 Luuletuse lugemine. Vestlus „Mida tunned, kui väljas sajab esimest lund?”
Liitsõnade moodustamine. Koma kasutamine liitlauses. Tv lk 27
* Marta ja Karl lähevad suusatama õ lk 70 Vestlus talverõõmudest.
Riimuvad sõnad. Lause algusele lõpu leidmine. Loovülesanne. Tv lk 28
03.- 07.12.
* Mõtteid talvest Reinhold Kamsen õ lk 71 Fantaseerimine „Milline võiks olla talvetaat?” Lünkharjutus. Õpitud reeglite kordamine. Loovülesanne. Tv lk 29
* Hanna unistus õ lk 72 Vestlus „Kas unistused täituvad? Mida tuleks teha, et unistused täituksid?”
Ristsõna - sama tähendusega sõnad. Liitsõnade moodustamine. Tv lk 30
* Tuisutaat Helin Vill õ lk 73 Vestlus „Kuidas suhtume tuisutaadi tegemistesse?”
Riimuvad sõnad. S-i kõrvale kirjutame k, p, t. Õpitud reeglite kordamine - vigade parandamine. Tv lk 31
* Tädi Maalil on palju sõpru õ lk 74 Jutustamine „Kuidas me aitame loomi talvel? Miks neid tuleb aidata?”
Lindude tundmine piltide järgi. Häälikute pikkused. Silbitamine. Tv lk 3
* Päkaküla kirjad 1. kiri Minu perekond õ lk 75 Tegelaste iseloomustamine. Vestlus „Kuidas nimi iseloomustab päkapikku?”
Harjutused teksti mõistmise kohta. Tv lk 33
* Marta ja Karl käivad poes õ lk 76 Arutlus „Miks on Eestimaal vaeseid peresid?”
Lünkharjutus teksti põhjal. Tähesegadik. Täishäälikud. Tv lk 34
* Päkaküla kirjad 2. kiri Minu perekond õ lk 77 Jutustamine teemadel „Kes kasutab peres arvutit kõige enam?
Kes liigub kõige enam?” Arutelu „Mis juhtub, kui ainult teleri ja arvuti ees istuda?” Lausete lõpetamine teksti põhjal. Kordamine: lause lõpumärk. Tv lk 35
*Päkaküla kirjad 3. kiri Päkapikud valmistuvad õ lk 78 Vestlus „Mida tähendab vanasõna „Kus viga näed laita, seal tule ja aita!”
Kellega? Millega? Tv lk 36
10.- 14.12.
* Päkaküla kirjad 4. kiri Moosisuu uurib raamatut madudest õ lk 79
Jutustamine „Millised tegevused meid rõõmustavad?” Harjutused teksti mõistmise kohta. Kelleta? Milleta? Tv lk 37
* Kaunis kuusepuu H Vill õ lk 80 Jutustamine „Kes kuidas ehtis kuusepuud? Kuidas ehib teie pere jõulukuuske?”
Ülesande täitmine juhendi järgi. Sulghäälikud. Tv lk 38
* Karl ja Marta leiavad aia tagant kähriku õ lk 81 Arutelu „Miks ei tohi metsloomi usaldada?”
Lausete lõpetamine teksti põhjal. Õpitud reeglite kordamine. Mida teeb? Mida teevad? Tv lk 39
* Päkaküla kirjad 5. kiri Jõuluvana sõitis ära õ lk 82 Arutelu „Kuhu ja kellega reisiksid? Mis peab reisil kaasas olema?”
Vastandsõnad. Sidesõna kasutamine liitlauses. Lausete moodustamine vastandsõnadega. Tv lk 40
* Minule jõuluvana ei tule õ lk 83 Küsimustele vastamine. Vestlus „Kuidas sünnivad jõuluimed?”
Lause algusele lõpu leidmine. H sõna alguses. Loovharjutus: h-ga algavad sõnad. Tv lk 41
* Päkaküla kirjad 6. kiri Tervitusi Päkakülast! õ lk 84
Jutustamine „Millised vaatamisväärsused on meie kodukohas?” Omadussõnad. Jutukese kirjutamine. Tv lk 42
* Päkaküla kirjad 7. kiri Päkapiku tunniplaan 1. osa õ lk 85 Arutelu: „Mida võiks õpetada heade kommete tunnis? Milliseid häid kombeid inimesed tihti järgivad?” Lausetele alguse ja lõpu kirjutamine. Lause algustäht ja lõpumärk. Tv lk 43
*Jõuavad jõulud Ott Arder õ lk 86 Küsimustele vastamine. Jutustamine luuletuse põhjal. Lünkharjutus jõulukommetest traditsioonidest. Ristsõna. Tv lk 44
17.- 21.12.
* Päkaküla kirjad 8. kiri Päkapiku tunniplaan 2. osa õ lk 87 Jutustamine „Minu lemmiktunnid. Mida armastame teha vahetundide ajal?”
Harjutus teksti mõistmise kohta. Lausete moodustamine. Lause lõpimärk. Tv lk 45
* Karli ja Marta isa on kirikuõpetaja õ lk 88 „Arutelu „Miks on usk iga inimese isiklik asi?”
Küsimustele vastamine teksti põhjal. Juhendi järgi pildi joonitamine. Tv lk 46
* Päkaküla kirjad 9. kiri Jahunäpp on tõbine õ lk 89 Vestlus „Kuidas vältida külmetumist? Missuguseid ravivõtteid külmetuse korral kasutada?” Riimuvad sõnad. Lausete lõpetamine, lõpumärgid. Tv lk 47
* Päkaküla kirjad 10. kiri Eputrilla nõrkused õ lk 90 Vestlus „Igal inimesel on omad nõrkused.”
Debatt „Kas nõrkused tuleb heaks kiita või hukka mõista?” Harjutus teksti mõistmise kohta. Mida teed? Mida teete?
Tv lk 48
*Päkaküla kirjad 11. kiri Päkaküla uudised õ lk 91 Vestlus „Meie klassi reeglid. Milleks need on vajalikud?” Küsimustele vastamine. Küsimuste moodustamine, kirjutamine. Tv lk 49
*Päkaküla kirjad 12. kiri Häid jõule! õ lk 92 Jutustamine „Kuidas valmistume jõuludeks?”Kutse kirjutamine. Meelepärased jõulutoimingud. Tv lk 50
VAHEAEG
07.- 11.01.
Maailmas, kus elan, täituvad vahel suured soovid
* Head uut aastat, kallid sõbrad! Soovid, soovid ... Vestlused vaheajast, pühadest, soovide täitumisest. Minu vaheaeg - jutuke. Tuisutaadi kotti sobivad sõnad. Piltjutuke. Tv lk 3
* Meie suur soov. Teksti lugemine. Küsimustele vastamine. Silbitamine. Pereliikmete nimed. Tv lk 4
* Meie perre tuli kutsikas. Ristsõna. Üks ja mitu. Tv lk 5
* Mis me talle nimeks paneme? Koerale sobivad omadussõnad. Lünkharjutus. Tv lk 6
* Kasvatustöö algab. Kuidas? Kuhu? Lausete lõpetamine. Tv lk 7
* Iga algus on raske. Lausete laiendamine. Tv lk 8
14.-18.01.
Maailmas, kus elan, toimetavad ka linnud
* Henn ja leevike J Oro; Linnuke J Oro. Luuletuse lugemine dialoogina. Kahe luuletuse võrdlemine. Täishäälikud. Täishäälikuühend. Tv lk 9
* Rahvapärimusi lindudest. Vestlus: kuidas mina olen lindudega käitunud? Koma sidesõnade et, sest, aga, kuid ees. Tv lk 10
* Linnu keel I osa Küsimustele vastamine. Jutustamine. Sünonüümid. Harjutus teksti mõistmise kohta. Tv lk 11
* Linnu keel II osa Jutustamine. Vestlus: miks juhtus toapoisiga õnnetus? Käsklause lõpumärk. Tv lk 12
* Marta ja Karl peavad linnupäevikut. Arutelu: kas on hea või halb, et inimene ei oska linnu keelt? Sama tähendusega sõnad. Tv lk 13
* Talvine tihane J. Liiv. Küsimustele vastamine. Arutelu: mida võiks mõelda linnuke toas istuvat inimest vaadates. Liitsõnad. Eestis elavad tihased. Tv lk 14.
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Suuline keelekasutus:
eristab täis- ja suluta kaashääliku pikkusi;
teab, et ka sulghäälikutel on kolm pikkust;
kasutab kõnes terviklauseid;
teab ja leiab vastandtähendusega ja sama tähendusega sõnu;
väljendab arusaadavalt oma mõtteid loetust;
annab küsimuste abil edasi lugemispala sisu;
mõtleb jutule alguse või lõpu;
vaatleb ja kirjeldab nähtut, märkab erinevusi ja sarnasusi õpetaja abiga;
esitab luuletust peast.
Lugemine:
loeb õpitud teksti vigadeta, õige intonatsiooniga;
mõistab loetu sisu;
leiab teksti põhjal vastuseid küsimustele;
saab aru tööjuhenditest;
tunneb ära jutu, luuletuse, mõistatuse ja vanasõna;
tutvub lihtsamate piltlike väljenditega;
leiab tundmata sõnade tähendust õpiku sõnastikust õpetaja abiga;
loeb jõukohaseid lasteraamatuid;
Kirjutamine :
oskab teha ärakirja, kirjutab kirjatähtedega, seostab sõnu õigesti;
oskab iseseisvalt täita õpilaspäevikut;
kirjutab vihikusse (töövihikusse...) korrektse käekirjaga, oskab oma tööd vormistada;
oskab kasutada õpitud reegleid (lause algab suure algustähega; inimeste, loomade ja kohtade nimed kirjutatakse suure algustähega; eestikeelsed sõnad algavad k, p, t-ga;
tunneb kõiki häälikurühmi, teab häälikut ja tähte, silpi, sõna, lauset, täishäälikuühendit;
teab peast tähestikku;
oskab määrata täishääliku ja suluta kaashääliku pikkusi.
Hindamine
2. klassi õpilaste teadmistele ja oskustele antakse sõnalisi hinnanguid. Hinnangud kajastuvad õpilaspäevikus, kirjalikul tööl või eKoolis. Sõnaliste hinnangute andmisel toetutakse kujundava hindamise põhimõtetele. Hinnang on õpilase positiivse enesehinnangu kujunemise aluseks.
I poolaastal tulevad hindamisele järgmised osaoskused.
Suuline keelekasutus ja lugemine
Loed õpitud teksti ladusalt, õige intonatsiooniga.
Mõistad loetu sisu,saad aru töö juhendist.
Loed jõukohaseid lasteraamatuid.
Oskad jutustada.
Oskad lugeda kahekõnet.
Esitad luuletust ilmekalt.
Oskad täita loetud teksti põhjal ülesandeid.
Kirjutamine
Tead peast tähestikku.
Oskad määrata täis- ja suluta kaashäälikute pikkusi.
Tead ja leiad sama- ja vastandtähendusega sõnu.
Oskad kasutada õpitud reegleid (lause algab suure algustähega; inimeste, loomade ja kohtade nimed kirjutatakse suure algustähega).
Tunned kõiki häälikurühmi, tead häälikut ja tähte.
Tunned silpi, sõna, lauset.
Kirjutad õigesti sõnade lõppu -b (mida teeb?; -vad (mida teevad?).
Oskad kirjutada sõnu mitmuses.
Oskad moodustada liitsõnu.
Oskad teha ärakirja.
Kirjutad puhtalt ja loetavalt, seostad õigesti kirjatähti.
Osaoskuste hindamisel on kasutusel tähed:
T - tead ja oskad
P - pead veel harjutama
O - oskus omandamata
Lisaks on eKoolis kasutusel tähekombinatsioon KH (kujundav hindamine), millele järgneb selgitus, milline on osaoskuse saavutus.
* Kasutusel (eKoolis) on ka kirjaliku töö puhul saavutatud punktide arv, mille puhul selgitusse on lisatud maksimumpunktid ja viide osaoskustele.
Konsultatsioon esmaspäeviti kell 13.00 ruum 207.