Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


12117 ainekaarti
62 õppeainet
117 õpetajat

Ajalugu: 5d prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Lelet Aavik-Part

klassiõpetaja

Kontakt: lelet.aavik@oesel.edu.ee

Loodud: 26. juuli 2018. a. kell 16.37
Muudetud: 17. oktoober 2018. a. kell 09.19

Õppeaasta: 2018/2019

Õppekava: Põhikooli õppekava, aasta

Kestvus: 1 tund nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Ajalooõpetuses omandavad õpilased kultuuriruumis ning ajaloolises keskkonnas orienteerumiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Õpilasi suunatakse teadvustama, analüüsima, kriitiliselt hindama ning tõlgendama minevikus aset leidnud sündmusi ja protsesse, nende seoseid omavahel ja tänapäevaga ning ajaloosündmuste erineva tõlgendamise põhjusi.
Põhikooli ajalooõpetus on kronoloogilis-temaatiline. Õppeaine algab sissejuhatava algõpetusega ning jätkub muinas- ja vanaaja, keskaja, uusaja ning lähiajaloo õppimisega. Eesti ajalugu õpitakse lõimituna maailma ajaloo kursusesse. Ainekavas eraldi esitatud Eesti ajaloo teemasid käsitletakse põhjalikult ja süsteemselt ning tõmmatakse paralleele maailma ajalooga. Käsitluse põhimõte on liikumine lähemalt kaugemale, alustades kodukoha ajaloost, kus on oluline luua käsitletava teema ja paikadega isiklik seos.
Tähtis on luua seosed mineviku ning nüüdisaja ajaloosündmuste ja -nähtuste vahel ning kujundada arusaam, et minevikku pöördumata on raske mõista tänapäeva, nt kriisikollete olemust ning paljusid Eesti ajaloo probleeme. Õpilaste maailmapilti rikastab ainetevaheline lõiming ning lähedaste teemade lõimitud käsitlemine, lähtudes erinevatest aspektidest.

Ajalootundides peab õpilastele tutvustama erinevaid ajalookäsitlusi neist ühtki peale surumata. Mõistmaks, et ajalookirjutamine sõltub ajast ja ajaloouurija seisukohast, tuleb kujundada kriitilist suhtumist erinevatesse mõtteviisidesse ning võrrelda ajaloosündmuste ja -nähtuste käsitlemist eri allikais.

(Allikas: https://oppekava.innove.ee/pohiharidus/sotsiaalained/ajalugu/ )

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

5. klassi ajaloo õpetamisel kasutatakse Kuressaare Gümnaasiumis õppematerjalina "Eesti ajaloo töövihik 5. klassile. Pääsukese lend läbi ajaloo". K. Antons, T. Hallik (2018). Lisaks omab õpilane õpimappi (kiirköitja) erinevate tööde (ka kontrolltööde) jm hoiustamiseks. Eraldi ajaloo vihikut 5. klassis ei kasutata. Märkmed kirjutatakse eraldi paberile, mis kleebitakse töövihiku vahele selleks ettenähtud kohta.


1. nädal
Sissejuhatus: mis on ajalugu?
Ajurünnak. Mis on ajalugu? Võib panna kirja kõik või vestelda kõigest, mis seostub ajaloo mõistega. Toimub tahvelarvutites, mõtted kuvatakse ühisele ekraanile. https://answergarden.ch
Tahvelarvutid.
TV lk 6 "Minu lugu"

2. nädal
Minu sugupuu, TV lk 7
Uurime ajalugu! Kaasa vana foto + selle analüüs. Toimub fotode vahetus ja pildi järgi järelduste tegemine. (TV lk 8 küsimuste põhjal). Arutelu
TV lk 9-10 QR koodi lugemine- Valge Daam! Küsimustele vastamine.

3. nädal
Muuseumid Eestis.
TV lk 12. Grupitöö tahvelarvutitega.

4. nädal
Arheoloogia.
Õppekäik kohalikus metsas. Saaremaa Detektoristide Klubi külaline.
TV lk 18-19

5. nädal
Paneme aja paika. "Aeg annab arutust"
TV lk 24-25. Mõisted sajand, eKr, pKr jm.
Ajajoon.
Kodus enda ajajoone koostamine.

6. nädal
Esitlused Eesti ajaloosündmuste teemal. Jätkuvad

7. nädal
Esitlused Eesti ajaloosündmuste teemal.

8. nädal
Esitlused Eesti ajaloosündmuste teemal.
Kokkuvõte ja ajajoone koostamine.

9. nädal
Ajajoon. TV lk 28-29.
Ettekanded. Näitus.

10. nädal
Kuressaare linnuse raudrüüde näituse külastamine.

11. nädal
Kontrolltöö: mõised, ajajoon, aastaarvud.
Alustame algusest. Jääaeg, esimene asula Eestis.
Videod.

12. nädal
Kiviaja kütist rauaaja põllumeheks!
TV lk 33-35
Savinõud. Pronksist ja rauast esemed.

13. nädal
Muinas- ja keskaja piiril
TV lk 37-40
Rollimäng: keskaja inimesed.
Muinasmaakonnad.

14. nädal
Lembitu. Vabadusvõitluse lahingud. Kroonika, kroonik. Taani lipp
TV lk 42-45.

15. nädal
Kontrolltöö.

16. nädal
Ajaloolise video filmimine. Grupitöö.
Valida sündmus Eesti ajaloost. Sissejuhatav tund.

17. nädal
Ajaloosündmuse taaslavastamine ja filmimine gruppides.

18. nädal
Jätkub ajaloofilmi loomine. Tutvume programmiga, kus video kokku panna.

19. nädal
5.d klassi filmidestival "EESTI AJA FILMA" esimene esitlus.

20. nädal
Jätkub filmifestivali "EESTI AJA FILM" esitlus.

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

5. klassi lõpuks õpilane:
1) kasutab kontekstis aja mõistega seonduvaid sõnu, lühendeid ja fraase sajand, aastatuhat,
eKr, pKr, araabia number, Rooma number, ajaloo periodiseerimine;
2) teab, et mineviku kohta saab teavet ajalooallikatest, töötab lihtsamate allikatega, kasutab
kontekstis ajalooallikatega seonduvaid mõisteid: kirjalik allikas, suuline allikas, esemeline allikas;
3) kirjeldab mõnda minevikusündmust, mineviku inimeste eluolu;
4) leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid;
5) väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult, koostab kava ja lühijuttu;
6) kasutab ajalookaarti.

I poolaastal keskendume järgmistele teemadele:

I teema „Ajaarvamine“ läbimise järel õpilane:
1) kasutab kontekstis aja mõistega seonduvaid sõnu, lühendeid ja fraase sajand, aastatuhat,
eKr, pKr, araabia number, Rooma number, ajaloo periodiseerimine;
2) kirjeldab mõnda minevikusündmust ja inimeste eluolu minevikus;
3) leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid;
4) väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult, koostab kava ja lühijuttu;
5) kasutab ajalookaarti.

II teema „Ajalooallikad” läbimise järel õpilane:
1) teab, et mineviku kohta saab teavet ajalooallikatest;
2) töötab lihtsamate allikatega;
3) kasutab kontekstis ajalooallikatega seonduvaid mõisteid: kirjalik allikas, suuline allikas,
esemeline allikas.

Hindamine üles

Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid kujundava hindamise ja kokkuvõtva hindamise meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis (kajastuvad eKoolis). Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt ka suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet.

Poolaasta kokkuvõttev hinne kujuneb lähtuvalt õpitulemustest (rühma- ja paaristööd, tunnitöö, töölehtede täitmine, tunnikontrollid ja kontrolltööd) ja hinne pannakse välja II ja IV
veerandi lõpul.

* I poolaastal projekt "A(s)ja lugu", kus õpilase ülesanne on luua ettekanne, kus on kasutatud esemelist ajalooallikat. Töö käik täpsustub I veerandi jooksul.
* I poolaasta projekt "Rohkem kui tuhat sõna", vana foto analüüs ja järeldused.

Konsultatsioon kolmapäeviti ruumis 309 algusega 14.00 või kokkuleppel õpetajaga.