Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Kirjandus: 10c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Eve Tuisk

eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Kontakt: Eve.Tuisk@nooruse.edu.ee

Loodud: 2. mai 2018. a. kell 19.51
Muudetud: 3. mai 2018. a. kell 11.21

Õppeaasta: 2017/2018

Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, III kursus

Kestvus: 35 tundi

Miks me seda ainet õpime? üles

Gümnaasiumi kirjandusõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) loeb ja väärtustab nii eesti kui ka maailmakirjanduse olulisemaid autoreid ja kirjandusteosed, suhestab loetut teose ajastu ning tänapäevaga;
2) väärtustab kirjanduse ühiskondlikku, ajaloolist ja kultuurilist tähtsust ning kirjanikku kui loojat;
3) väärtustab kirjandust kui tunde- ja kogemusmaailma rikastajat ning kujutlus- ja mõttemaailma arendajat;
4) loeb nii proosat, luulet kui ka draamat, tunneb tähtsamaid kirjandusvoole ja -˛anre ning eristab kirjandusteksti poeetilisi võtteid ja peamisi kujundeid;
5) mõistab sõnakunsti väljendusvahendite mitmekesisust ning nende erinevusi ja sarnasusi võrreldes teiste kunstiliikidega (teater, film, kunst, muusika);
6) tajub kirjandusteksti mitmeti tõlgendatavust, erinevate kultuurikontekstide tausta teose mõistmisel, näeb kirjanduses inimese ja maailma mõistmise mudelit;
7) kujundab endast teadlikku lugejat, kes kirjanduse toel arendab oma eetilisi ja esteetilisi väärtushinnanguid ning maailmavaadet;
8) analüüsib kriitiliselt erinevaid kirjandusteoseid ja infoallikaid, arendab nii suulist kui ka kirjalikku väljendus- ja arutlusoskust ning loovust.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

Kursusel „Kirjanduse põhiliigid ja -˛anrid“ keskendume proosale ja luulele (draamale keskendusime novembris Suure Teatriõhtu raames)
I nädal (2.-4.05)
Kursuse planeerimine. Lugemisanalüüsi tagasiside
Luuleprojekti tutvustus, eesmärgi kokkuleppimine

II nädal (7.-11.05)
Proosa ja selle jagunemine. Romaani alaliigid
Klassikirjand (mustand ja selle viimistlemine)

III nädal (14.-18.05)
Lüürika tunnused, mõisted, jagunemine: ballaad, epigramm, haiku, ood piltluule, poeem, sonett, valm, salmidega ja salmideta luule, vabavärss, modernistlik luule, laululine luule
17.05 Kaasaegse eesti autori teose vastamine (x2)
Töö luuleprojektiga

IV nädal (21.-25.05)
Kirjandite tagasiside
Luuleprojektide tutvustus vestlusringis (x5)

V nädal (28.05-1.06)
Õpimapi korrastamine, eneseanalüüsi kirjutamine. Hinnangu andmine kaaslase õpimapile.
Suvelugemine
Kokkuvõtted

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Kursuse lõpul õpilane:
1) eristab õppematerjalidele toetudes kirjanduse põhiliike ja ˛anre, analüüsib teoseid liigi- ja ˛anritunnuste põhjal;
2) analüüsib romaani alaliike ning toob näiteid autorite ja teoste kohta;
3) toob esile käsitletud teoste teema, probleemistiku ja ideestiku, analüüsib tegelasi ja nende suhteid, loob seoseid nüüdisajaga ning tsiteerib ja refereerib oma väidete kinnitamiseks teksti;
4) nimetab luuleteksti ˛anri, teema ja põhimotiivid, sõnastab selle mõtte ning analüüsib keele- ja kujundikasutust;
5) eristab näitekirjanduse põhi˛anre ja nende alaliike, arutleb näidendis käsitletud teemade ja probleemide üle ning analüüsib tegelaste suhteid;
6) selgitab ja kasutab praktikas peamisi tekstianalüüsis vajalikke mõisteid ja kujundeid ning analüüsib ilukirjanduslikku keelt ja stiili.

Hindamine üles

Õpilane saab kursuse jooksul vähemalt viis hinnet:
1) teose vastamine - realistlik või romantiline teos (eelmise kursuse lõpus)
2) teose vastamine - kaasaegne "vihane" eesti autor, kes kasutab oma loomingus kõnekeelt ja slängi (lõiming eesti keele kursusega - argikeel vs kirjakeel)
3) klassikirjand
4) luuleprojekt - valame luuletuse ja ühe paralleelteksti vormi, leiame ühised jooned, väärtused, esitame need vestluse vormis.
5) õpimapp (korrektsus, eneseanalüüside ja tähtsamate tööde olemasolu)

Tekstiloome (lugemisanalüüsi ja kirjandi) hindamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume:
1) teksti põhinemine ette antud probleemil;
2) probleemi(de) avamine ja analüüs;
3) põhjendamis- ja järeldamisoskus;
4) oskus kasutada teadmisi ning esitada teemakohaseid näiteid;
5) teksti üldistusjõud;
6) teksti isikupära;
7) teksti ülesehitus ja pealkirjastamine;
8) teksti sidusus;
9) lausestuse selgus ja loogilisus;
10) sõnavara ja stiil;
11) õigekeelsus ja interpunktsioon;
12) töö välimus.

Teose analüüsi hindamisel on põhimõtted samad riigieksami lugemisülesande hindamispõhimõtetega:
Hinne "5" - õpilane on mõistnud loetut väga hästi, põhjendused, järeldused ning hinnangud tulenevad alustekstist ning on ammendavad; mõtted on esitatud selgelt ja veenvalt, vastuse ülesehitus on loogiline ja terviklik, vastus on korrektselt vormistatud.
Hinne "4" - õpilane mõistab loetut hästi (selle pea- ja üksikasjades), kuid vastuses on väiksemaid puuduseid; põhjendused, järeldused ja hinnangud tulenevad alustekstist, mõtted on esitatud selgelt, vastuse ülesehitus on üldiselt loogiline, aga vormistuses esineb väiksemaid puudusi.
Hinne "3" - õpilane mõistab loetut rahuldavalt, s.t osaliselt, ülesanne on lahendatud osaliselt, vastus on pealiskaudne või laialivalguv, põhjendused ja järeldused on esitatud osaliselt, mõtted on kohati ebaselged ja neis esineb sisulisi küsitavusi; vastuse ülesehituses on vastuolusid ja vormistuses puudujääke.
Hinne "2" - loetu mõistmises on tõsiseid puudusi; vastus on lünklik ja suurem osa ülesandest on lahendamata; põhjendused-järeldused puuduvad või on meelevaldsed; mõtted on ebaselged, vastuse ülesehitus ebaloogiline, vormistuses on puudujäägid.

Luuleprojekt lõppeb vestlusringiga ("Plekktrummi" eeskujul), kus omavahel vestlevad sarnaste väärtushinnangutega inimesed. Rühm moodustub jooksvalt kursuse jooksul, kui tegeletakse oma luuleprojektiga. Projekt tähendab seda, et ühele endale tähtsa luuletuse kõrvale leitakse sarnaste väärtustega tekst, luuletus, laul, tsitaat, kunstiteos vms ja see valatakse vormi, s.t luuakse midagi materiaalset selle põhjal. Vorm peab sisaldama ka sõnalist osa, kus kajastub teksti põhisõnum, väärtus, idee vms. Need inimesed, kelle tekstid kannavad samu väärtusi, viivadki läbi ühise vestluse, kus tutvustatakse oma loomingulisi töid ning arutletakse ühiste väärtuste üle: 1. Luuletuse ja paralleelteksti tutvustus ja valiku põhjendus, seletus. 2. Vormi valamise seletus. 3. Probleemid, teemad (väh 3). 4. Vastused luuletusest. 5. Vastused minu seest.
PROJEKTI SAMMUD:
1. Leia endale oluline luuletus või laulutekst!
2. Leia paralleeltekst, mis kannab sama sõnumit, väärtust, ideed (tsitaat, laulurida, vanasõna, kunstitöö ...)!
3. Vala tekstid vormi (loo oma kätega)!
4. Lisa vormile ka sõnaline osa (lisalehel, taiese külge vms)
5. Esitle rühmakaaslastega (õpetaja moodustab rühmad ühiste väärtuste põhjal) oma vormi valatud luuletust:
1) tutvusta luuletust ja selle paralleelteksti;
2) seleta vormi valamist (miks just nii?)
3) milliseid probleeme (küsimusi) tekstid esitavad? Millise vastuse tekstid ise annavad? Millised vastused tulevad minu seest?

Kursuse jooksul osalevad suulisel eksamil need noored, kes on õppeaasta jooksul jäänud võlgu teose vastamise. Eksam on piletitega.