0 kaarti!
Autor: Eve Tuisk eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kontakt: Eve.Tuisk@nooruse.edu.ee |
Loodud: 2. märts 2018. a. kell 18.26
Muudetud: 5. märts 2018. a. kell 12.57
Õppeaasta: 2017/2018
Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, II kursus
Kestvus: 35 tundi
Kursus „Keel ja ühiskond“ toetab gümnaasiumi lõpetaja pädevuste arenemist, s.t õpilane
1) väljendab ennast nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses selgelt, eesmärgipäraselt ja sobivalt ning üldkirjakeele normide järgi;
2) valib suhtluskanaleid ning väljendusvahendeid sobivalt, lähtudes funktsionaalsetest, eetilistest ja esteetilistest kaalutlustest;
3) oskab oma tekstide loomiseks leida, kriitiliselt hinnata ja kasutada eri laadi teabe allikaid;
4) teab tekstide ülesehituse põhimõtteid ja iseärasusi, oskab luua ning analüüsida eri liiki suulisi ja kirjalikke tekste;
5) kõneleb ja kirjutab asjakohastele tekstidele reageerides ning nendele toetudes;
6) analüüsib ja hindab kriitiliselt meedia- jm avalikke tekste ning tunneb tekstide mõjutusvahendid;
7) oskab oma keelekasutuse parandamiseks kasutada keeleinfo allikaid.
I nädal, 19.-23.02
19.02 Arutlustund „Kuningas Oidipus“
19.02 Arutlustund „Kuningas Oidipus“
21.02 Eelhindamistöö kokku- ja lahkukirjutamisest; luuletus Eestile
22.02 Kursuse planeerimine. Sõnaliigid
II nädal, 5.-9.03
5.03 Sõnaliikide teooria ja harjutamine
6.03 Sõnaliikide harjutamine. Omadussõna võrdlusastmed
8.03 Sõnaliikide kordamine. Omadussõna võrdlusastmed
8.03 Naistepäev – Mis on arvamuslugu? Ajakirjandusliku teksti (arvamuse) analüüs
9.03 Analüüsi kokkuvõtted. Sõnaliikide harjutamine
III nädal 12.-16.03
12.03 Sõnaliikide kordamine, omadussõna võrdlusastmete kordamine
13.03 Kontrolltöö – sõnaliigid ja omadussõna võrdlusastmed
15.03 Kontrolltöö parandamine ja analüüs
15.03 Kontrolltöö analüüs. Kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted. ÕS-i kasutamise põhimõtted
16.03 Kokku- ja lahkukirjutamisest. Nimisõnad
IV nädal 19.-23.03
19.03 Kokku- ja lahkukirjutamisest. Arvsõnad
20.03 Kokku- ja lahkukirjutamisest. Omadussõnad
22.03 Kokku- ja lahkukirjutamisest. Tegusõnad.
22.02 Harjutustund. ÕS-i kasutamise põhimõtted
23.03 Harjutustund. Iseseisev töö. Muutumatud sõnad.
V nädal 26.-30.03
26.03 Kordamine
27.03 Kontrolltöö – kokku- ja lahkukirjutamine, omadussõna võrdlusastmed, õigekiri
29.03 Kontrolltöö parandamine ja analüüs
29.03 Kontrolltöö analüüs. ÕS-i kasutamise põhimõtted
[color=red]30.03 suur reede[/color]
VI nädal 2.-6.04
2.04 Kirjakeel vs murded - stiilist
3.04 Kirjakeel vs kõnekeel - stiilist
5.04 Romantilise või realistliku teose analüüs
5.04 Teose analüüs
6.04 Argumendi ülesehitus
VII nädal 9.-13.04
9.04 Arvamuslugu vs kirjand
10.04 Arvamuslugu vs kirjand
12.04 Kirjandi kirjutamise põhimõtted
12.04 Kirjandi kirjutamise põhimõtted
13.04 Kursuse kokkuvõtted
Kursuse lõpetamisel õpilane:
1) mõistab keele rolli, funktsioone ja tähendust ühiskonnas;
2) tunneb eesti keele erijooni teiste keeltega võrreldes;
3) mõistab allkeelte ja keele varieerumise olemust;
4) tunneb suulise ja kirjaliku keele norme ning etiketti;
5) oskab eakohasel tasemel analüüsida ajastuomaseid keelenähtusi.
Kursuse jooksul saab õpilane hinded järgmiste kuupäevaliselt kokku lepitud tööde eest, millele lisanduvad tunnikontrollid.
13.03 Kontrolltöö - sõnaliigid, omadussõna võrdlusastmed
27.03 Kontrolltöö – kokku- ja lahkukirjutamine, omadussõna võrdlusastmed, õigekiri
05.04 Romantilise või realistliku teose analüüs (õigekirjahinne eesti keele kursusesse, sisuhinne järgmisse kirjanduskursusesse)
Kursusehinde panekul on kõik hinded võrdse kaaluga, aga kokku- ja lahkukirjutamise test peab olema sooritatud vähemalt hindele "3".
KT hindamisel on hinde kriteeriumid järgmised:
0-4 viga "5"
5-10 viga "4"
11-15 viga "3"
16-25 viga "2"
Arvamusloo ja teose analüüsi hindamisel on põhimõtted samad riigieksami lugemisülesande hindamispõhimõtetega:
Hinne "5" - õpilane on mõistnud loetut väga hästi, põhjendused, järeldused ning hinnangud tulenevad alustekstist ning on ammendavad; mõtted on esitatud selgelt ja veenvalt, vastuse ülesehitus on loogiline ja terviklik, vastus on korrektselt vormistatud.
Hinne "4" - õpilane mõistab loetut hästi (selle pea- ja üksikasjades), kuid vastuses on väiksemaid puuduseid; põhjendused, järeldused ja hinnangud tulenevad alustekstist, mõtted on esitatud selgelt, vastuse ülesehitus on üldiselt loogiline, aga vormistuses esineb väiksemaid puudusi.
Hinne "3" - õpilane mõistab loetut rahuldavalt, s.t osaliselt, ülesanne on lahendatud osaliselt, vastus on pealiskaudne või laialivalguv, põhjendused ja järeldused on esitatud osaliselt, mõtted on kohati ebaselged ja neis esineb sisulisi küsitavusi; vastuse ülesehituses on vastuolusid ja vormistuses puudujääke.
Hinne "2" - loetu mõistmises on tõsiseid puudusi; vastus on lünklik ja suurem osa ülesandest on lahendamata; põhjendused-järeldused puuduvad või on meelevaldsed; mõtted on ebaselged, vastuse ülesehitus ebaloogiline, vormistuses on puudujäägid.
Tekstiloome (kirjandi) hindamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume:
1) teksti põhinemine ette antud probleemil;
2) probleemi(de) avamine ja analüüs;
3) põhjendamis- ja järeldamisoskus;
4) oskus kasutada teadmisi ning esitada teemakohaseid näiteid;
5) teksti üldistusjõud;
6) teksti isikupära;
7) teksti ülesehitus ja pealkirjastamine;
8) teksti sidusus;
9) lausestuse selgus ja loogilisus;
10) sõnavara ja stiil;
11) õigekeelsus ja interpunktsioon;
12) töö välimus.
Teose õigekirja eest saab õpilane hinde vastavalt põhikooli kirjandi hindamisjuhendile:
0-2 viga "5"
3-5 viga "4"
6-8 viga "3".