Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Eesti keel: 10c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Eve Tuisk

eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Kontakt: Eve.Tuisk@nooruse.edu.ee

Loodud: 2. märts 2018. a. kell 18.26
Muudetud: 5. märts 2018. a. kell 12.57

Õppeaasta: 2017/2018

Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, II kursus

Kestvus: 35 tundi

Miks me seda ainet õpime? üles

Kursus „Keel ja ühiskond“ toetab gümnaasiumi lõpetaja pädevuste arenemist, s.t õpilane
1) väljendab ennast nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses selgelt, eesmärgipäraselt ja sobivalt ning üldkirjakeele normide järgi;
2) valib suhtluskanaleid ning väljendusvahendeid sobivalt, lähtudes funktsionaalsetest, eetilistest ja esteetilistest kaalutlustest;
3) oskab oma tekstide loomiseks leida, kriitiliselt hinnata ja kasutada eri laadi teabe allikaid;
4) teab tekstide ülesehituse põhimõtteid ja iseärasusi, oskab luua ning analüüsida eri liiki suulisi ja kirjalikke tekste;
5) kõneleb ja kirjutab asjakohastele tekstidele reageerides ning nendele toetudes;
6) analüüsib ja hindab kriitiliselt meedia- jm avalikke tekste ning tunneb tekstide mõjutusvahendid;
7) oskab oma keelekasutuse parandamiseks kasutada keeleinfo allikaid.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

I nädal, 19.-23.02
19.02 Arutlustund „Kuningas Oidipus“
19.02 Arutlustund „Kuningas Oidipus“
21.02 Eelhindamistöö kokku- ja lahkukirjutamisest; luuletus Eestile
22.02 Kursuse planeerimine. Sõnaliigid

II nädal, 5.-9.03
5.03 Sõnaliikide teooria ja harjutamine
6.03 Sõnaliikide harjutamine. Omadussõna võrdlusastmed
8.03 Sõnaliikide kordamine. Omadussõna võrdlusastmed
8.03 Naistepäev – Mis on arvamuslugu? Ajakirjandusliku teksti (arvamuse) analüüs
9.03 Analüüsi kokkuvõtted. Sõnaliikide harjutamine

III nädal 12.-16.03
12.03 Sõnaliikide kordamine, omadussõna võrdlusastmete kordamine
13.03 Kontrolltöö – sõnaliigid ja omadussõna võrdlusastmed
15.03 Kontrolltöö parandamine ja analüüs
15.03 Kontrolltöö analüüs. Kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted. ÕS-i kasutamise põhimõtted
16.03 Kokku- ja lahkukirjutamisest. Nimisõnad

IV nädal 19.-23.03
19.03 Kokku- ja lahkukirjutamisest. Arvsõnad
20.03 Kokku- ja lahkukirjutamisest. Omadussõnad
22.03 Kokku- ja lahkukirjutamisest. Tegusõnad.
22.02 Harjutustund. ÕS-i kasutamise põhimõtted
23.03 Harjutustund. Iseseisev töö. Muutumatud sõnad.

V nädal 26.-30.03
26.03 Kordamine
27.03 Kontrolltöö – kokku- ja lahkukirjutamine, omadussõna võrdlusastmed, õigekiri
29.03 Kontrolltöö parandamine ja analüüs
29.03 Kontrolltöö analüüs. ÕS-i kasutamise põhimõtted
[color=red]30.03 suur reede[/color]

VI nädal 2.-6.04
2.04 Kirjakeel vs murded - stiilist
3.04 Kirjakeel vs kõnekeel - stiilist
5.04 Romantilise või realistliku teose analüüs
5.04 Teose analüüs
6.04 Argumendi ülesehitus

VII nädal 9.-13.04
9.04 Arvamuslugu vs kirjand
10.04 Arvamuslugu vs kirjand
12.04 Kirjandi kirjutamise põhimõtted
12.04 Kirjandi kirjutamise põhimõtted
13.04 Kursuse kokkuvõtted

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Kursuse lõpetamisel õpilane:
1) mõistab keele rolli, funktsioone ja tähendust ühiskonnas;
2) tunneb eesti keele erijooni teiste keeltega võrreldes;
3) mõistab allkeelte ja keele varieerumise olemust;
4) tunneb suulise ja kirjaliku keele norme ning etiketti;
5) oskab eakohasel tasemel analüüsida ajastuomaseid keelenähtusi.

Hindamine üles

Kursuse jooksul saab õpilane hinded järgmiste kuupäevaliselt kokku lepitud tööde eest, millele lisanduvad tunnikontrollid.
13.03 Kontrolltöö - sõnaliigid, omadussõna võrdlusastmed
27.03 Kontrolltöö – kokku- ja lahkukirjutamine, omadussõna võrdlusastmed, õigekiri
05.04 Romantilise või realistliku teose analüüs (õigekirjahinne eesti keele kursusesse, sisuhinne järgmisse kirjanduskursusesse)

Kursusehinde panekul on kõik hinded võrdse kaaluga, aga kokku- ja lahkukirjutamise test peab olema sooritatud vähemalt hindele "3".

KT hindamisel on hinde kriteeriumid järgmised:
0-4 viga "5"
5-10 viga "4"
11-15 viga "3"
16-25 viga "2"

Arvamusloo ja teose analüüsi hindamisel on põhimõtted samad riigieksami lugemisülesande hindamispõhimõtetega:
Hinne "5" - õpilane on mõistnud loetut väga hästi, põhjendused, järeldused ning hinnangud tulenevad alustekstist ning on ammendavad; mõtted on esitatud selgelt ja veenvalt, vastuse ülesehitus on loogiline ja terviklik, vastus on korrektselt vormistatud.
Hinne "4" - õpilane mõistab loetut hästi (selle pea- ja üksikasjades), kuid vastuses on väiksemaid puuduseid; põhjendused, järeldused ja hinnangud tulenevad alustekstist, mõtted on esitatud selgelt, vastuse ülesehitus on üldiselt loogiline, aga vormistuses esineb väiksemaid puudusi.
Hinne "3" - õpilane mõistab loetut rahuldavalt, s.t osaliselt, ülesanne on lahendatud osaliselt, vastus on pealiskaudne või laialivalguv, põhjendused ja järeldused on esitatud osaliselt, mõtted on kohati ebaselged ja neis esineb sisulisi küsitavusi; vastuse ülesehituses on vastuolusid ja vormistuses puudujääke.
Hinne "2" - loetu mõistmises on tõsiseid puudusi; vastus on lünklik ja suurem osa ülesandest on lahendamata; põhjendused-järeldused puuduvad või on meelevaldsed; mõtted on ebaselged, vastuse ülesehitus ebaloogiline, vormistuses on puudujäägid.

Tekstiloome (kirjandi) hindamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume:
1) teksti põhinemine ette antud probleemil;
2) probleemi(de) avamine ja analüüs;
3) põhjendamis- ja järeldamisoskus;
4) oskus kasutada teadmisi ning esitada teemakohaseid näiteid;
5) teksti üldistusjõud;
6) teksti isikupära;
7) teksti ülesehitus ja pealkirjastamine;
8) teksti sidusus;
9) lausestuse selgus ja loogilisus;
10) sõnavara ja stiil;
11) õigekeelsus ja interpunktsioon;
12) töö välimus.
Teose õigekirja eest saab õpilane hinde vastavalt põhikooli kirjandi hindamisjuhendile:
0-2 viga "5"
3-5 viga "4"
6-8 viga "3".