Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


12323 ainekaarti
63 õppeainet
119 õpetajat

Ajalugu: 11a, 11b, 11c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Raido Kahm

ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

Kontakt: raido.kahm@oesel.edu.ee

Loodud: 13. veebruar 2018. a. kell 09.37
Muudetud: 3. aprill 2018. a. kell 14.20

Õppeaasta: 2017/2018

Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, IV kursus

Kestvus: 35 tundi

Miks me seda ainet õpime? üles

Ajalooõpetus aitab õpilasel omandada kultuuriruumis ja ajaloolises keskkonnas orienteerumiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning teadvustada ja analüüsida minevikunähtuste muutlikkust, tõlgendatavust, omavahelisi seoseid ning seoseid tänapäevaga. Käsitletakse inimeste igapäevaelu ja maailmapilti, ühiskonna, kultuuri ja mõtteviisi, sh väärtushinnangute muutumist ning ajaloolisi isikuid ja sündmusi nii enda kui ka teiste vaatenurgast lähtuvalt.
Gümnaasiumi ajalooõpetuse kursuste järjekord on kronoloogilis-temaatiline, st ajaloolisi probleeme käsitletakse kronoloogilist järgnevust silmas pidades. Gümnaasiumi ajalooõpetuses tähtsustatakse probleemikeskset käsitlust, analüüsides hinnanguid ja tõlgendusi erinevast seisukohast lähtuvalt. Ajalooõpetuses väärtustatakse kultuurilist mitmekesisust ning kujundatakse mõistmist, et mitmekesisus on ühiskonna rikkus ja arengu tingimus. Ajalooõpetus toetab õppija enesemääratluse kujunemist ja võimet asetada end kellegi teise olukorda, vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes.

Ajalooprobleemide analüüsimise kaudu rikastub väärtussüsteem, kujuneb rahvuslik ja kultuuriline identiteet, sallivus ja pooldav suhtumine demokraatlikesse väärtustesse, areneb õpilase ajalooline mõtlemine ning rikastub ajalooteadvus.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

1. EV 100 kõned
2. Ühiskonnad enne esimest maailmasõda: moderniseerumise jätkumine
3. Monopolid ja maailmamajandus
4. Impeeriumid ja imperialism
5. Suurriikide liidud ja kriisid enne esimest maailmasõda
6. I maailmasõja põhjused ja algus
7. Sõja algus/Sõjategevus 1916. ja 1917. aastatel
8. Revolutsioonid Venemaal
9. Eesti sõjasündmuste keerises
10. Viimased suured lahingud ja sõja lõpp 1918. aastal
11. Impeeriumide lagunemine ja Pariisi rahukonverents
12. Kodusõda venemaal
13. Eesti vabadussõda
14. Kordamine
15. Kontrolltöö
16. Uus maailma poliitiline kaart ja rahvasteliit
17. Maailmamajandus ja rahvusvahelised suhted 1920.aastatel
18. Ameerika ühendriigid ja ülemaailmne majanduskriis 1930.aastatel
19. Euroopa demokraatlikud riigid 1919-1939
20. Autoritaarsete režiimide ja diktatuuride kehtestamine Euroopas/Totalitaarsed riigid Euroopas 20.sajandil
21. Kirjand
22. Nõukogude Venemaa ja NSV Liit
23. Saksamaa 1918-1939
24. Rahvusvahelised suhted 1930.aastatel ja suuremad relvakonfliktid.
25. Teise maailmasõja eelõhtu
26. Sõda Euroopas 1939-1940
27. Sõda kujuneb maailmasõjaks
28. Maailmavaatesõda
29. Murrang sõjas 1942. aastal ja liitlaste pealetung/Sõda Euroopas 1943-1944
30. Teise maailmasõja lõpp ja tagajärjed
31. teise maailmasõja lõpp ja tagajärjed
32. Eesti teises maailmasõjas
33. Eesti teises maailmasõjas
34. Kokkuvõtted

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

- iseloomustab suurriikide arengujooni ja rolli muutumist rahvusvahelistes suhetes
- kirjeldab suurriikide sõjalis-poliitilisi blokke ning analüüsib Antanti ja Kolmikliidu taotlusi
- tunneb maailma poliitilist kaarti enne Esimest maailmasõda: näitab kaardil suurriikide sõjalistesse blokkidesse kuuluvaid riike, koloniaalimpeeriume;
- iseloomustab maailma majanduse arengujooni; analüüsib teaduse ja tehnika mõju;
- seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: imperialism, monopol, Antant, Kolmikliit.

- analüüsib Esimese maailmasõja tagajärgi ja mõju maailma arengule;
- analüüsib Eesti omariikluse saavutamise eeldusi ja protsessi;
- selgitab Eesti Vabadussõja sündmusi ning kirjeldab sõja käiku kaardi alusel;
- selgitab Vabadussõja ja Tartu rahu tähendust Eesti Vabariigi kindlustumisel;
- seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: Veebruarirevolutsioon, autonoomia, Asutav Kogu, Landeswehr, Tartu rahu;
- ütleb, kes olid Nikolai II, Vladimir Lenin, Jaan Poska, Johan Laidoner ja Konstantin Päts, ning iseloomustab nende tegevust.

- analüüsib ja võrdleb rahvusvahelisi suhteid 1920. ja 1930. aastail ning teab muutuste põhjusi;
- iseloomustab rahvusvahelisi kriise: Kaug-Ida, Etioopia, Hispaania kodusõda;
- iseloomustab majanduse arengut maailmasõdadevahelisel perioodil ning selgitab majanduskriisi põhjusi ja mõju;
- analüüsib ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda;
- analüüsib Eesti ühiskonna poliitilist arengut 1920. ja 1930. aastail, selgitab autoritarismi kujunemise põhjusi ja mõju ühiskonnale ning iseloomustab vaikivat ajastut;
- seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, kommunism, NSVL, fašism, natsionaalsotsialism, Rahvasteliit, Versailles’ süsteem, vaikiv ajastu, parlamentarism, vabadussõjalased;
- seletab, kes olid Jossif Stalin, Adolf Hitler, Benito Mussolini, Franklin D. Roosevelt, Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson, ning iseloomustab nende tegevust.

- analüüsib rahvusvahelisi suhteid Teise maailmasõja eel;
- iseloomustab Teise maailmasõja põhjusi ja tagajärgi;
- iseloomustab sõjategevust kaardi järgi;
- seletab Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemislugu;
- analüüsib Teise maailmasõja mõju Eesti ajaloole;
- seletab, kes olid Winston Churchill, Charles de Gaulle, Dwight Eisenhower, Georgi Žukov, Johannes Vares ja Otto Tief, ning iseloomustab nende tegevust;
- seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: Anšluss, Müncheni konverents, MRP, baasideleping, okupatsioon, suvesõda, Atlandi Harta, ÜRO.

Hindamine üles

Kursuse hinde annavad kokku kontrolltöö ja essee kirjutamine, tunnikontroll(id) (etteteatamiseta) Tundides on võimalik arutluse/jutustuse käigus koguda lisahindeid, mis mõjutavad kursuse hinde kujunemist.

Kontrolltööde hindamine vastavalt punktiskaalale toimub järgmiselt:
90-100% - hinne 5
75-89% - hinne 4
50-74% - hinne 3
20-49% - hinne 2
0-19% - hinne 1

Kui õpilane puudub kohustusliku hindelise töö tunnist märgitakse eKooli päevikusse koos puudumistähisega märk „0“ (nt -/0). Hindelise töö järeletegemine on kohustuslik; õpilasel on kohustus puudulikult sooritatud töö järele vastata 10 päeva jooksul. Tegemata kodutöö eest märgitakse eKooli "0". "0" asendub hindega "1", kui kodutööd ei ole esitatud järgmise kahe nädala jooksul.