Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


12170 ainekaarti
63 õppeainet
119 õpetajat

Bioloogia: 7a, 7b, 7c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Gerta Nurk

bioloogiaõpetaja

Kontakt: gerta@oesel.edu.ee

Loodud: 12. veebruar 2018. a. kell 09.27
Muudetud: 12. veebruar 2018. a. kell 09.27

Õppeaasta: 2017/2018

Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

taotletakse, et õpilane:
1) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest ja seostest igapäevaelus ning inimühiskonna ja tehnoloogia arengus;
2) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustades bioloogilist mitmekesisust;
3) on omandanud ülevaate elusloodusest, selle olulisematest protsessidest, organismide omavahelistest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga ning kasutab korrektset bioloogiaalast sõnavara;
4) lahendab probleeme, rakendades selleks muu hulgas loodusteaduslikku meetodit;
5) planeerib, teeb ja analüüsib loodusteaduslikke uuringuid ning esitab saadud tulemusi;
6) kasutab erinevaid infoallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;
7) kasutab bioloogiat õppides tehnoloogiavahendeid, sh IKT võimalusi;
8) saab ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkusest erinevates töövaldkondades;
9) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

1. Lindude kohastumused. Jalgade ja nokkade kuju sõltuvus toitumisest ja elupaigast.
2. TK lindude kohastumused. Lindude tähtsus looduses ja inimese elus. Lindude ohustatus ja kaitse.
3. Kaitsealused linnuliigid. Võõrliigid. Lindude loendus.
4. Eesti linnustik. Seltsid. Lindude määramistunnused. Rühmatööd.
5. Kordamine
6. KONTROLLTÖÖ Linnud
7. Imetajate iseloomulikud tunnused. Erinevate elukeskkondadega seotud kohastumused.
8. Imetajate süstemaatika. Seltsid. Määramistunnused.
9. Eesti imetajad.
10. Imetajate tähtsus looduses ja inimese elus. Imetajate ohustatus ja kaitse
11. Võõrliigid. Kaitsealused liigid.
12. Kordamine
13. KONTROLLTÖÖ Imetajad
14. Aine- ja energiavahetus. Toitumise tähtsus. Ainevahetusprotsessid . Energiavajadus.
15. Taim- ja loomtoiduliste ehituslikud iseärasused
16. Segatoidulised. Kordamine
17. Hingamine. Milleks on vaja hapnikku? Erinevad hingamiselundid. Hingamiselundite töö.
18. Vereringe. Suletud vereringe. Vereringeelundkonnna osad. Südame ehitus.
19. Kõigusoojased ja püsisoojased. Kehatemperatuuri reguleerimine.
20. Kordamine
21. KONTROLLTÖÖ
22. Kohastumused ebasoodsate tingimuste üleelamiseks.
23. Lindude ränne.
24. Kordamine.
25. Selgroogsete loomade paljunemine. Lahksugulisus. Suguline dimorfism.
26. Kehaväline ja kehasisene viljastumine.
27. Muna ehitus. Praktiline töö
28. Munemine ja poegimine. Loote areng
29. Moondeline ja otsene areng
30. Sigimiskäitumine.
31. Lõimetishoole. Pesahülgajad, pesahoidjad

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane:
1) oskab teha vaatlusi;
2) väärtustab usaldusväärseid järeldusi tehes loodusteaduslikku meetodit.
3) seostab lindude ja imetajate välistunnuseid nende elukeskkonnaga;
4) analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa looduses ja inimtegevuses;
5) leiab ning analüüsib infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta;
6) oskab nimetada ja tunneb Eestis levivaid liike
7) väärtustab selgroogsete loomade kaitsmist.
8) analüüsib aine- ja energiavahetuse erinevate protsesside omavahelisi seoseid ning selgitab nende avaldumist looduses ja inimese igapäevaelus;
9) seostab toidu hankimise viisi ja seedeelundkonna eripära selgroogse looma toiduobjektidega;
10) selgitab erinevate selgroogsete loomade hingamiselundite talitlust;
11) võrdleb hingamist kopsude, naha ning lõpuste kaudu õhk- ja vesikeskkonnas;
12) võrdleb püsi- ja kõigusoojaseid organisme ning toob nende kohta näiteid;
17) analüüsib selgroogsete eri rühmade südame ehituse ja vereringe eripära ning seostab neid püsi- ja kõigusoojasusega;
18) võrdleb selgroogsete loomade kohastumusi püsiva kehatemperatuuri tagamisel;
19) hindab ebasoodsate aastaaegade üleelamise viise selgroogsetel loomadel.
20) analüüsib kehasisese ja kehavälise viljastumise ning lootelise arengu eeliseid selgroogsete loomade rühmadel ning toob selle kohta näiteid;
21) toob näiteid selgroogsete loomade kohta, kel esineb kehasisene või kehaväline viljastumine;
22) hindab otsese ja moondega arengu olulisust ning toob selle kohta näiteid;
23) võrdleb noorte selgroogsete loomade eri rühmade toitmise, kaitsmise ja õpetamise olulisust.

Hindamine üles

Õppeveerandi jooksul hinnatakse kontrolltöid, tunnitööd, iseseisvaid töid, tunnikontrolle, praktilisi töid, koduseid töid. Poolaastahinne on saadud hinnete keskmine.

Kui poolaastahinne jääb kahe erineva hinde vahele, saab määravaks kontrolltööde eest saadud hinded.

Tegemata (e-koolis märgitud "0") või mitterahuldavalt hinnatud (e-koolis märgitud "1" või "2") tööd tuleb järgi vastata 10 päeva jooksul vastavalt kooli järelvastamiskorrale https://www.oesel.ee/kg/m/reg/jarelvastamine.php
või õpetajaga kokkulepitud ajal.