Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


11675 ainekaarti
69 õppeainet
117 õpetajat

Avastusõpetus: 4d prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Lelet Aavik

klassiõpetaja

Kontakt: lelet.aavik@oesel.edu.ee

Loodud: 22. jaanuar 2018. a. kell 18.20
Muudetud: 20. märts 2018. a. kell 20.19

Õppeaasta: 2017/2018

Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta

Kestvus: 1 tund nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Terminiga «avastusõpe» kõige laiemas tähenduses tähistatakse kõiki lapsi kaasavat ning nende igakülgset arengut toetavat õppemeetodit, mis põhineb laste käelisel tegevusel ning aktiivsel osalusel õpiprotsessis. Avastusõppe edukuse tagab selle meetodi rakendamine lasteaias ning põhikoolis, seega varases arenguperioodis, kus kujundatakse õpilaste aktiivne hoiak õpitava suhtes, kasutades selleks laste loomulikku uudishimu ümbritseva maailma saladuste avastamisel. Taolise õppe kaudu omandavad lapsed järk-järgult teadusliku mõtteviisi, mis põhineb nähtuste vaatlemisel, hüpoteeside püstitamisel, katsete tegemisel, saadud tulemuste mõtestamisel, selgitamisel ja analüüsil ning järelduste tegemisel. Eesmärk on arusaamisega õppimine, kriitilise mõtlemisoskuse ning sotsiaalsete pädevuste arendamine, samuti õpilaste loovuse toetamine. (Allikas: http://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/1418)
Avastusõpe on kui kõikides õppeainetes kasutatav, õpilaste iseseisvat mõtlemist, probleemilahendusoskust, analüüsivõimet, loovust ja sotsiaalseid oskusi arendavat lähenemisviis.

4. klassi valikainena on avastusõppe eesmärk:
- Suunata õpilast uurima-mõtlema-seostama-avastama:
- huvitava ja aktiivse tegevuse võimaldamisega;
- talle pidevalt uute teadmiste huviorbiiti seadmisega;
- teadmiste omandamine aktiivsete võtete kättesaadavaks tegemisega;
- tingimuste loomisega, mis innustaksid last uusi teadmisi ja oskusi praktiliselt kasutama;
- eneseväljenduse jõukohaste võtete õpetamise ja harjutamisega.
Avastusõppes kasutatakse lapsi arendavaid interaktiivseid (aktiiv)õppemeetodeid.

Valikaine avastusõpe lõimub kõigi 4. klassi õppeainetega (nt eesti keeles info otsimine, kirjutamine; loodusõpetuses – info otsimine, selle kasutamine, uurimine).

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

21. nädal (22.-26. jaanuar)
Elu teke ja arenemine maismaal: filmi vaatamine!

22. nädal (29.-2. veebruar)
Organismide mitmekesisus: kasutame mikroskoopi.

23. nädal (5.-9. veebruar)
Elu erinevates keskkondades: videod + grupitöö

24. nädal (12.-16. veebruar)
Inimene, tahvelarvutite kasutamine (app)

25. nädal (19.-23. veebruar)
Inimene, tahvelarvuti kasutamine (app)

VAHEAEG

27. nädal (5.-9. märts)
Interaktiivne tund: inimese tundma õppimine, grupitöö

28. nädal (12.-16. märts)
Meeleelundid, katsed. Video vaatamine

29. nädal (19.-23. märts)
Maitsmismeel: katsed gruppides


30. nädal (26.-30. märts)
Nägemine: katsed gruppides
Pimedate kirja lugemine, juhendamine.

31. nädal (2.-6. aprill)
Vereringe. Videod

32. nädal (9.-13. aprill)
Film: inimese põlvnemine.

33. nädal (16.-20. aprill)
Taimed, õuetund!

VAHEAEG

35. nädal (2.-4. mai)
Toitumine, loomad ja taimed. Katsed + grupitöö

36. nädal (7.-11. mai)
Seened. Esitlus.

37. nädal (14.-18. mai)
Projekt: mina!
38. nädal ( 21.-25. mai)
Projekt: mina! jätkub

39. nädal (28.-1. juuni)
Projektide esitlused

40. nädal (4.-8. juuni)
Projektide esitlused

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane:
1) õpib uurima-mõtlema-seostama-avastama ning järeldusi tegema;
2) oskab looduses märgata muutusi;
3) oskab kasutada arvutit info otsimiseks, õppemängudeks;
4) muutub õppimises iseseisvamaks.

Teemad, millegaga avastusõppe tundides kokku puutume:
- Looduses vaatlemine, võrdlemine, hüpoteeside püstitamine;
- Internetist info otsimine ja selle kasutamine – päikese tõus ja loojang; ettekanne loodusõnnetusest;
- Katsete tegemine – päike tekitab varje; planeetide liikumine; üherakulised elusolendid veetilgas; toiduainete maitsmine.
- Inimene – pulsi mõõtmine; naha tundlikkus; tahtele alluvate lihaste liigutamine;
- Herbaariumi koostamine (taimede tundma õppimine)
- Mudelite valmistamine - kirjeldab praktilise töö tulemusena loodud mudeli põhjal Päikese ning planeetide suhtelisi suurusi ja omavahelisi kaugusi; mudeldab Kuu tiirlemist ümber Maa; mudeldab Maa tiirlemist ümber Päikese; mudeldab Maa pöörlemist ning põhjendab gloobuse ja valgusti (taskulambi) abil öö ja päeva vaheldumist Maal.
- Filmid loodusõpetuses õpitud teemadel – vulkaanid, maavärinad, laamad, universum.

Hindamine üles

Kuna avastusõppe aine on oma olemuselt uuriv, siis on õpilase ülesandeks poolaasta jooksul ühe projekti koostamine ja esitlemine. See on ka aluseks arvestusliku tulemuse saavutamisel poolaasta lõpus.
II poolaasta lõpus toimub projekti "Mina" loomine.
Oluline on aktiivne osavõtt tundidest! Tunnid on tugevalt lõimitud loodusõpetuse ainega.

Avastusõppe aines toimub arvestuslik hindamine: ARVESTATUD või MITTEARVESTATUD I (19. jaanuar) ja II (4. juuni) poolaastal.

Konsultatsioon neljapäeviti al 14.00 või muul kokkulepitud ajal ruumis 309.