Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


12117 ainekaarti
62 õppeainet
117 õpetajat

B-võõrkeel (S): 7a, 7b, 7c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Marika Varjas

saksa keele õpetaja

Kontakt: mikku@oesel.edu.ee

Loodud: 21. jaanuar 2018. a. kell 23.12
Muudetud: 22. jaanuar 2018. a. kell 13.48

Õppeaasta: 2017/2018

Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta

Kestvus: 3 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Saksa keele õppimine võimaldab õpilasel laiendada oma suhtlemisvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, tagab juurdepääsu teadmisallikaile ning loob eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab edasisi õpinguid ja tegevust ühiskonnas.
Põhikooli B-võõrkele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saavutab keeleoskuse taseme,mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime tulla;
2) huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu silmaringi laiendamisest;
3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;
4) tunneb erinevaid võõrkeelte õppimise strateegiaid ning oskab neid iseseisvalt kasutada;
5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;
6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud, internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

22.1 Estland – hier lebe ich
23.1. Estland – hier lebe ich
24.1. Estland – hier lebe ich / Wohin fahren wir?

29.1. Wohin fahren wir?
30.1. Wohin fahren wir?
31.1. Wohin fahren wir?

5.2. Wohin fahren wir?
6.2. Ich bin gut in Deutsch.
7.2. Tinas Tagebuch. Stammformen

12.2. Tinas Tagebuch.Regelm. verben
13.2. Tinas Tagebuch. Unregelm. Verben
14.2. Tinas Tagebuch

19.2. Wieder in der Schule
20.2. Wieder in der Schule
21.2. Wieder in der Schule

5.3. Wiederholung
6.3. Wiederholung
7.3. In der siebten Klasse

12.3. In der siebten Klasse. Meine Klasse. Fragen beantworten. Schule. Fächer
13.3. In der siebten Klasse. Modalverben. Zusammensetzungen
14.3. In der siebten Klasse. Piktogramme. Wortbildung.

19.3. Fleißige Schüler, faule Schüler. Modalverben. Wer? Was? Wie? Welche? Wann? Wie lange?
20.3. Fleißige Schüler, faule Schüler. Reflexive Verben.
21.3. Fleißige Schüler, faule Schüler. Reflexive Verben. Einen Steckbrief schreiben.

26.3. Probleme? Wir helfen. Imperativ
27.3. Probleme? Wir helfen. Imperativ
28.3. Probleme? Wir helfen. Wenn – Sätze.

2.4. Wiederholung. Imperativ. Modalverben. Nebensatz. Zusammensetzungen
3.4. Wiederholung. Imperativ. Aussprache
4.4. Was fehlt dir? Körperteile

9.4. Was fehlt dir? Pantomime. Personen beschreiben
10.4. Was fehlt dir? Fragewöerter
11.4. Wenn man krank ist. Fragen stellen.

16.4. Wenn man krank ist.
17.4. Mein neues Zimmer. Präpositionen 
18.4. Mein neues Zimmer. Präpositionen 

2.5. Mein neues Zimmer. Präpositionen

7.5. Mein neues Zimmer. Komparation
8.5. Meine Familie und ich. Komparation 
9.5. Meine Familie und ich. Wortschatzwiederholung

16.5. Was fehlt dir? Krankheiten. Was tut weh? Deklination
17.5. Was fehlt dir? Krankheiten. Was tut weh? Personalpronomen
18.5. Typisch Mädchen, typisch Junge. Synonyme, Antonyme

21.5. Typisch Mädchen, typisch Junge.
22.5. Typisch Mädchen, typisch Junge.
23.5. Sportfans

28.5. Sportfans
29.5. Wer gewinnt.
30.5.Wer gewinnt.

4.6. Zusammenfassung des Schuljahres. Hinded.
5.6. Zusammenfassung. Wiederholungsaufgaben.
6.6. Jahresabschluss.

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane
- tunneb saksa keelele omaseid hääldusreegleid ja oskab neid kasutada;
- oskab kasutada õpitud väljendeid ja lühilauseid II poolaaastal läbitud teemadel;
- oskab rääkida oma kodumaast, vaatamisväärsustest, rääkida sõitmisest, reisimisest erinevatesse kohtadesse, oskab rääkida oma klassist ja koolist, väljendada soove, keelde, kohustusi ja luba, täita isikuandmetega ankeeti, esitada küsimusi inimeste kohta, anda saadud infot teistele, kirjeldada õpilasi ja õpetajaid, teisi inimesi, rääkida probleemidest koolis, anda nõu, nimetada kehaosi, nimetada haigusi, öelda, mis on viga või kus valutab, aru saada ja rääkida, mida haige peab tegema, kirjeldada tuba, ruume, öelda, kuhu asjad on pandud, teha oletusi, võrrelda asju ja inimesi, väljendada nõusolekut ja mittenõutumist, põhjendada oma arvamust, rääkida tüdrukutest ja poistest, spordist ja sportlastest, vabaajategevustest, ühistegevustest; kasutada õpitud keelestruktuure, eessõnu, oskab käänata, kasutada võrdlusastmeid, ajavorme, tegusõna põhivorme.
3) on võimeline läbitud õppematerjaliga monoloogidest ja dialoogidest ära tundma tuttavaid keelendeid ja lausestruktuure ja neid ise kasutama,
4) suudab mõista tuttaval keelematerjalil põhinevat õpetaja ja kaasõpilaste kõnet;
5) oskab kirjutada õpitud sõnu ja väljendeid ning koostada neist minidialooge;
6) oskab lugeda lihtsat dialoogi ja saab loetust aru;
7) omandab II poolaastal õpitud keeleteadmised ja oskab neid kasutada lausetes, oskab nimisõna ja omadussõnu käänata, oskab omadussõna võrdlusastmeid, oskab moodustada ja kasutada võrdlusastmeid, käskivat kõneviisi, eessõnu Akk/ Dat; moodustab liitnimisõnu (zusammengesetzte Substantive); modaalverbe, oskab moodustada kõrvallauseid
8) oskab õpetaja juhendamisel rakendada varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;
9) oskab töötada õpetaja juhendamisel eesmärgistatult nii iseseisvalt, kui ka koos kaaslastega.

Hindamine üles

Hindamine ainetunnis toimub nii viie palli süsteemis kui ka sõnaliste hinnangutena.
Erinevate tööde hindamise aluseks on järgnev skeem:
hinne 5 - 90 - 100%
hinne 4 – 75 - 89 %
hinne 3 – 50 - 74%
hinne 2 – 20 - 49-%
hinne 1 - 0 - 19%

Lisaks iga õppetüki lõpus sooritatud testile arvestatakse kokkuvõtva veerandihinde väljapanemisel tunnitööd, ja tunnikontrollide hinnet (ülalnimetatud teemade sõnavara ja grammatikateema kohta (teemade loend vt. Mida me tundide jooksul teeme?) - see on aktiivsuse hinne. Nn. aktiivsuse hindemille osakaal on 50 % veerandi lõpphindest (kajastub veerandi viimase hindena). Testid on kuni 3 eelneva tunni materjali kohta ja nende hinne kujuneb punktiarvestuse alusel vastavalt sellele, mitu % saavutab õpilane maksimaalsest võimalikust punktide arvust).

Kodutööd on väga tähtsad, nii kinnistab õpilane õpitu. Õpilane valmistab ette IGAKS tunniks, kordab ja õpib sõnavara, lahendab kodused ülesanded ja hoiab korras vihiku, töövihiku ja õpiku. Kui kodutööd on olulise põhjuseta tegemata, sooritab ta need peale tunde õpetaja poolt määratud ajal ja kohas, samuti töötab ta individuaalselt peale tunde, kui rikub tunnirahu ja ei täida tunnis antud ülesandeid.
Puudumiste korral tuleb tööd järele teha. Järeltöö sooritamiseks on üks võimalus. Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see e-koolis nullina, mis asendatakse hindega pärast töö sooritamist. Kui töö jääb sooritamata, siis veerandi lõpus asendatakse "0" hindega "1". Maha kirjutatud tööd hinnatakse hindega 1 ja see ei kuulu parandamisele. Positiivse veerandihinde saamiseks võib mitterahuldavaid hindeid juhul, kui sooritatud tööde punktisumma ületab 50%. Tööd tuleb parandada 10 päeva jooksul töö tulemuse teatavaks saamise päevast. Järeltöö sooritamiseks on üks võimalus.
Konsultatsioonid vastaval eelnevale kokkuleppele esmaspäeval peale 7. tundi ruumis 404 või ka muul sobival ajal
Täiendavat abi saab õpilane konsultatsioonis, ka siis, kui osutub vajalikuks eelnevalt omandatud õppematerjali kordamine. Konsultatsioonis osalemise lepib õpilane eelnevalt õpetajaga kokku.
Iga sooritatud töö kohta teeb õpilane vigade paranduse ja esitab selle õpetajale.

Õppematerjal: M. Kangro R. Taimsoo – Deutsch. Kein Problem 2. Lehrbuch
M. Kangro R. Taimsoo – Deutsch. Kein Problem 2. Arbeitsbuch.
Õpetaja lisamaterjalid