Kehaline kasvatus: - prindi
 |
Autor: Stevelin Tamm klassiõpetaja Kontakt: Stevelin.Tamm@nooruse.edu.ee |
Loodud: 18. jaanuar 2018. a. kell 09.57
Muudetud: 21. jaanuar 2019. a. kell 09.45
Õppeaasta: 2017/2018
Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta
Kestvus: 1 tund nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Kehaline kasvatus toetab õpilasi tervist väärtustava eluviisi kujundamisel, loob aluse õpilaste iseseisvale liikumisharrastusele, soodustab huvi spordi- ja tantsusündmuste vastu, innustab võistlusi ja üritusi jälgima ning neis osalema. Kehaline kasvatus toetab õpilase nii kehalist/liigutuslikku kui ka kõlbelist, sotsiaalset ja esteetilist arengut ning tema kujunemist
terviklikuks isiksuseks.
Kehalises kasvatuses juhitakse õpilast kehalist vormisolekut jälgima ning seda regulaarselt harjutades ning uusi (sh iseseisvalt omandatud) teadmisi ja oskusi hankides parandama. Keskkonda
hoidev, kaaslasi austav, koostööd ning ausa mängu põhimõtteid väärtustav liikumine ja sportimine toetavad õpilaste sotsiaalset ning kõlbelist arengut.
Kehalises kasvatuses lähtutakse vajadusest toetada õpilaste kujunemist hea tervise ja töövõimega isiksusteks. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused soodustavad
õpilaste mitmekülgset arengut ning võimaldavad neil leida endale jõukohane, turvaline ja tervislik liikumisharrastus.
Põhikooli kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane:
1) soovib olla terve ja rühikas;
2) mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust oma tervisele ja töövõimele ning regulaarse liikumisharrastuse vajalikkust;
3) tunneb liikumisest/sportimisest rõõmu ning on valmis uusi liikumisoskusi õppima ja liikumist iseseisvalt harrastama;
4) omandab põhikooli ainekavasse kuuluvate spordialade/liikumisviiside tehnika;
5) täidab liikudes/sportides ohutus- ja hügieeninõudeid;
6) jälgib oma kehalist vormis olekut; teab, kuidas parandada töövõimet regulaarse treeninguga;
7) õpib kaaslastega koostööd tegema, kokkulepitud reegleid/võistlusmäärusi järgima ja ausa k mängu olemust mõistma;
8) tunneb huvi Eestis, sealhulgas Saaremaal ning maailmas toimuvate spordi- ja liikumisürituste vastu.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
22.-26.01
Rännak kelkudega. Ohutusnõuetega tutvumine.
Võimla: Soojendusharjutused. Ringtreening. Tirel ette.
29.01-02.02
Soojendusharjutused. Hüppeharjutused. Paigalt kaugushüpe, sügavushüpped, takistuste ületamine. Ronimine.
Pallimäng.
Õues:
Rännak kelkudega.
5.-9.02
Õues:
Matk metsas või kergliiklusteel. Kelgutamine.
Võimla:
Soojendusjooksud. Kergejõustiku ringtreening.
Pallimäng.
12.-16.02
Põhi – ja rütmivõimlemine.
Harjutused topispallidega. Lastejooga
19.-23.02
Rütmivõimlemine. Erinevad pallimängud ja teatevõistlused.
VAHEAEG
5.-9.03
Soojendusharjutused. Rütmivõimlemine.
Koordinatsiooni – ja tasakaaluharjutused.
Liikumismängud.
12.-16. 03
Soojendusharjutused. Rütmivõimlemine. Harjutused hüpitsaga. Liikumismängud.
Pallimäng.
19.-23.03
Põhi – ja rütmivõimlemine. Jõu – ja tasakaaluharjutused. Liikumismängud.
26.-30.03
Üldarendavad harjutused. Treening ringsüsteemis. Rahvastepall
2.-6.04
Kõnni- ja jooksuharjutused. Jooksu kiire alustamine püstilähtest. Liikumismängud.
9.-13.04
Üldarendavad harjutused. 30 m jooks ajale
16.-20.04
Visked- ja viskeharjutused. Harjutused pallidega. Pallivise.
Täpsusvisked.
Kestvusjooks.
VAHEAEG
02-4.05
Jooksumängud. Pallivise.
7.-11.05
Kiirkõnd vaheldumisi jooksuga. Erinevate harjutuste sooritamine liikumisel.
Lastejooga.
14.-18.05
Vastupidavus- ja jõuharjutused. Jooks vahelduvalt kõnniga, vastupidavusjooks kuni 300 m.
Lõdvestus- ja venitusharjutused.
21.-25.05
Hüpped ja hüppeharjutused. Kaugushüpe. Tähelepanumäng.
28.05-1.06
Hüppeharjutused. Kiirendusjooksud.
Kaugushüpe.
4.-8.06
Soojendusharjutused. Ringtreening.
Teatevõistlused.
11.-13.06
Liikumismängud.
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane:
Riietub iseseisvalt vastavalt ilmale, peab kinni ühistest (mängu)reeglitest.
Oskab rivistuda viirus, tervitada, pöörata paremale ja vasakule
Oskab täita stardikäsklust, osaleb teatevõistlustes
Teab ja järgib ohutusnõudeid nii sise- kui välitingimustes(kelkudega)
Omab kogemust olla füüsiliselt aktiivne talvistes tingimustes.
Hindamine
Kehalises kasvatuses antakse suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid. Hinnangute andmisel toetutakse kujundava hindamise põhimõtetele. Hinnang toetab õpilase positiivse enesehinnangu kujunemist. Tunnistusele kantakse kehaline kasvatus hinnates osaoskusi.
II poolaasta lõpus antakse õpilasele tagasiside järgmiste osaoskuste omandamise kohta:
Sooritad võimlemisharjutusi korrektselt, ettenähtud tempos.
Täidad erinevaid rivi-, korra, jooksu – ja hüppeharjutusi.
Oskad käsitseda palli.
Oled mängudes on aktiivne, tunned ja täidad enamasti mängureegleid.
Omad ülevaadet sportimises võimalustest talvistes tingimustes
Sõnaliste hinnangute kriteeriumid:
T = tean, oskan, kasutan.
Sooritab harjutusi õigesti ettenähtud tempos.
Oskab rakendada tunnis õpitut.
On mängudes aktiivne, tunneb ja täidab mängureegleid.
P = pean veel harjutama
Sooritab eelpool nimetatut mõningate eksimustega. Vajab veel harjutamist.
O = oskus omandamata
Sooritab harjutusi valesti, lohakalt.
Ei oma teadmisi ja oskusi läbivõetud õppematerjalist.
Mängudes on vähepüüdlik, ei oska mängida kollektiivis, ei tunne mängureegleid.
Mõjuva põhjuseta keeldub sooritamast harjutusi või osalemast mängudes.