Loodusõpetus: - prindi
 |
Autor: Stevelin Tamm klassiõpetaja Kontakt: Stevelin.Tamm@nooruse.edu.ee |
Loodud: 18. jaanuar 2018. a. kell 09.56
Muudetud: 18. jaanuar 2018. a. kell 13.41
Õppeaasta: 2017/2018
Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta
Kestvus: 1 tund nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane loodusteaduslik pädevus, st suutlikkus väärtustada looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat
eluviisi; oskus vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehis- ja sotsiaalkeskkonnas eksisteerivaid objekte, nähtusi ning protsesse, märgata ja määratleda elukeskkonnas esinevaid probleeme, neid loovalt lahendada, kasutades loodusteaduslikku meetodit; väärtustada looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi; hinnata looduses viibimist.
Loodusainete õpetamise kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
1) tunneb huvi ümbritseva elukeskkonna, selle uurimise ning loodusteaduste ja tehnoloogia saavutuste vastu ning on motiveeritud edasisteks õpinguteks;
2) vaatleb, analüüsib ning selgitab elukeskkonna objekte, nähtusi ja elukeskkonnas toimuvaid protsesse, leiab nendevahelisi seoseid ning teeb järeldusi, rakendades loodusainetes omandatud teadmisi ja oskusi;
3) oskab märgata, sõnastada ja lahendada loodusteaduslikke probleeme, kasutades loodusteaduslikku meetodit ning loodusteaduslikku terminoloogiat suulises ja kirjalikus
kõnes;
4) oskab esitada uurimisküsimusi, plaanida ja korraldada eksperimenti ning teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi;
5) kasutab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase info hankimiseks erinevaid allikaid, sh veebimaterjale, analüüsib ning hindab neis sisalduva info tõepärasust;
6) oskab teha igapäevaelulisi elukeskkonnaga seotud otsuseid ja neid põhjendada, kasutades loodus- ning sotsiaalainetes omandatud teadmisi ja oskusi ning arvestades kujundatud
väärtushinnanguid;
7) mõistab loodusteaduste tähtsust teaduse ja tehnoloogia arengus ning teab valdkonnaga seotud elukutseid;
8) väärtustab elukeskkonda kui tervikut, sellega seotud vastutustundlikku ja säästvat käitumist ning järgib tervislikke eluviise.
Loodusõpetus kujundab alusteadmised ja -oskused teiste loodusteaduslike ainete (bioloogia, füüsika, geograafia ja keemia) õppimiseks ning loob aluse teadusliku mõtlemisviisi kujunemisele. Õpilane õpib märkama ning eesmärgistatult vaatlema elus- ja eluta looduse objekte ning nähtusi, andmeid koguma ja analüüsima ning nende põhjal järeldusi tegema. Praktiliste tegevuste kaudu õpitakse leidma probleemidele erinevaid lahendusi ning analüüsima nende võimalikke tagajärgi.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
22.-26.01
Ilm lk 40 - 41
29.01-02.02
Paigalinnud talvel lk 42 - 43
5.-9.02
Talvises metsas lk 44 - 45
12.-16.02
Kes siin oli? lk 46 - 47
19.-23.02
Tähed meie ümber. lk 48-49
VAHEAEG
5.-9.03
Tähed meie ümber lk 50 - 51
12.-16. 03
Kordamine
19.-23.03
Teadmiste kontroll
26.-30.03
Valmistume tähtsaks peoks lk 52 - 53
2.-6.04
Eesti on mereäärne riik lk 54 - 55
9.-13.04
Kordamine
16.-20.04
Kevad on käes tv lk 62-63
VAHEAEG
02-4.05
Kevad on tärkamise aeg tv lk 64-65
7.-11.05
Õhus on kevadet tunda tv lk 66-67
14.-18.05
Kevade hääled tv lk 68-69.
21.-25.05
Linnud punuvad pesa lk 70-71
28.05-1.06
Kevad on päikeseprilli aeg.Kevad on õitsemise aeg.tv lk 72-75
4.-8.06
Kevadised maitsed tv lk 76-77. Oma silm on kuningas tv lk 78-79
11.-13.06
Kokkuvõte,mängud õues.
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane oskab oma meelte abil omadusi määrata;
* viib läbi lihtsamaid loodusvaatlusi ja uurimuslikke tegevusi;
* sõnastab oma meelte abil saadud kogemusi ning nähtuste ja objektide omadusi;
* tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu;
* teab, et looduses aset leiduvad muutused sõltuvalt aastaaegadest ning valgusest ja soojusest;
* teeb lihtsamaid loodusvaatlusi, kannab vaatlusinfo tabelisse, jutustab vaatlusinfo/tabeli põhjal ilma muutumisest;
* toob näiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta erinevatel aastaaegadel
Hindamine
1. .klassi õpilaste teadmistele ja oskustele antakse sõnalisi hinnanguid. Hinnagud kajastuvad õpilaspäevikus ja/või kirjalikul tööl. eKoolis kajastuvad õpilase puudumised ja märkused. Sõnaliste hinnangute andmisel toetutakse kujundava hindamise põhimõtetele. Hinnang on õpilase positiivse enesehinnangu kujunemise aluseks.
Hindamisele tulevad osaoskused:
Oskad nimetada Eestile olulisi sümboleid ja isikuid.
Tunned õpitud ränd- ja paigalinde
Tunned õpitud metsloomi. Oskad kirjeldada nende eluviisi.
Oskad loetleda kuude nimetused õiges järjekorras.
Oskad nimetada ja kirjeldada aasta-aegu.
Osaoskuste hindamisel kasutusel tähed:
T - tead ja oskad
P - pead veel harjutama
O - oskus omandamata
* eKoolis kasutusel tähed KH (kujundav hindamine), millele järgneb selgitus, milline on osaoskuse saavutus.
* eKoolis on kasutusel kirjaliku töö puhul saavutatud punktide arv, mille puhul selgitusse on lisatud maksimumpunktid ja viide osaoskustele.
Konsultatsioon kolmapäeviti 13.00 - 13.45 ruumis 109