Kehaline kasvatus: 12c T prindi
 |
Autor: Sirje Metsküll kehalise kasvatuse õpetaja |
Loodud: 15. jaanuar 2018. a. kell 10.31
Muudetud: 15. jaanuar 2018. a. kell 10.31
Õppeaasta: 2017/2018
Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, I kursus
Kestvus: 2 tundi
Miks me seda ainet õpime?
Gümnaasiumi õpilane on terve ja hea rühiga; omandab motivatsiooni, huvi ja teadmised iseseisvaks kehakultuuriharrastuseks; arendab mitmekülgselt oma kehalisi võimeid ja liigutusoskusi; omandab hügieeniharjumused ja teadmised tervislikust eluviisist; arendab tahteomadusi, kujundab eetilisi (eeskätt spordieetika) ja esteetilisi tõekspidamisi; omandab suhtlemisoskuse ja koostööharjumuse.
Kehaline kasvatus toetab õpilast oma tervist väärtustava eluviisi kujunemisel. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused on aluseks õpilase iseseisvale liikumisharrastusele.
Kehalises kasvatuses juhitakse õpilast oma kehalise vormisoleku taset jälgima ning seda regulaarselt harjutades ning uusi (sh iseseisvalt omandatud) teadmisi ja oskusi hankides edendama.
Kaaslasi austav, koostööd ning ausa mängu põhimõtteid väärtustav liikumine ja sportimine toetavad õpilase sotsiaalset ning kõlbelist arengut.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
1.nädal .
1. Võimlemine Põhiasendid ja liikumised: Lainetus. Käte avaringne ja käte lainetaoline liikumine. Kere- ja kätehood. 360°-ne pööre päkkadel.
2.Võimlemine: erinevad akrobaatika ja tasakaalu elemendid,painduvust arendavad harjutused.Hüplemisharjutused hüpitsa ja hoonööriga.
2.nädal
1.Võimlemine:Kujundliikumised. Kõnd, jooks, hüplemine, hüppamine, pöiajooks. Väljendusjooks
Akrobaatika elemendid, elemendid poomil. Omaloomingulise kava kohustuslikud elemendid.
2.Võimlemiskitsel:ülesirutusmahahüpe maandumisasendi fikseerimisega; hark- ja kägarhüpe.Omaloomingulise kava elemendid.
3.nädal
1..Võimlemine: arvestus: akrobaatika kava.Omaloomingulise kava elemendid.
2..Kava elemendid poomil.Omaloomingulise kava elemendid.
4.nädal
1. Omaloomingulise kava elementide harjutamine.
2.Poomikava õppimine.Omaloomingulise kava elemendid.
5.nädal
Võimlemine: poomikava harjutamine, Omaloomingulise kava täiustamine.
arvestus - poomikava esitus.
6.nädal
Võimlemine: omaloominguliste vabakavade täiustamine esinemiseksja võistlusteks.
7.nädal
Harjutused hüpitsatega, Rivi- ja korraharjutused. Ümberrivistumine viirus ja kolonnis; pöörded sammliikumiselt.
8.nädal
1..tund Korvpalli juurdeviivad harjutused ja mäng koos määruste õppimisega
2.tund Ujumine: kontrolltest- ujumine 50 m krooli tagajärjele
9.nädal
1.tund Korvpalli kontrollharjutuse õppimine. Mäng koos määruste õppimisega
2.tund Ujumine: - erinevate ujumisstiilideharjutamine. Ujumine 50 m selilikrooli tehnika arvestusega
10.nädal
1.. Arvestus: Korvpalli kontrollharjutuse sooritamine.
2. tund Ujumine: - erinevate ujumisstiilideharjutamine. Ujumine 50 m rinnuli tehnika arvestusega
11.nädal
Kokkuvõtted. Hindamine
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane teab:
-ohutusnõudeid
-kehaliste harjutustega tegelemise põhimõtteid
-hügieeninõudeid sportimisel;
-enesekontrolli võtteid;
-võimlemise, terminoloogiat, võimlemise liike
Õpilane oskab:
-valida soojendusharjutusi
-koostada võimlemiskava
-abistada ja julgestada harjutuste sooritamisel
-võistelda ja lõdvestuda
-hüpelda hüpitsat ette tiirutades
-sooritada harjutuskombinatsiooni akrobaatikas
-sooritada harjutuskombinatsiooni madalal poomil
Õpilane sooritab kontrollharjutusi ja kehalise võimekuse katseid, võrdleb saavutatud tulemusi oma
varasemate tulemustega; valib õpetaja juhendamisel kehalist võimekust parandavaid harjutusi ja sooritab neid;
Õpilane õpib kehaliste harjutuste tehnikat, et kujundada rikkalik mängude ja liigutusoskuste pagas. Õpilased saavad mängida õues.
Õpilane oskab arendada oma kehalisi võimeid, eeskätt kiirust, üldist vastupidavust, osavust.
Õpilasel tekib ettekujutus korvpallimängust ja kergejõustikualade ning ujumise tehnikast.
Koos korvpalli, ujumise ja kergejõustikualade õpetamisega tutvub õpilane vastavate ohutustehnika nõuetega,samuti saab teadmisi õigest spordiriietusest ja hügieenist
.Korvpall. Kehaasend ja liikumistehnika.Pallihoie.Palli põrgatamine ja söötmine. Pöörded. Pealevisked põrgatuselt ja söödult.Kahe käega rinnaltvise
Kergejõustik. Jooks.Jooks erinevatest lähteasenditest.Võistluseelne soojendus. Hüpped. Kaugushüpe(sammhüpe) täishoolt. Hoojooksu mõõtmine. Krossijooks.
Ujumine:õpilane oskab tehniliselt õigesti ujuda krooli, selilikrooli ja rinnulikrooli. Sooritada pöördeid ja stardihüpet.
Hindamine
Hindamise eesmärgiks on toetada õpilase arengut;anda tagasisidet õpilase edukuse kohta;innustada ja suunata õpilase enesehinnangu kujunemist Hindamisel kasutan mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Kasutan nii kujundavat hindamist kui kokkuvõtvat hindamist, mida kombineerin tagasiside ja hinnangutega.
Hindan õpilase teadmisi ja oskusi, aktiivsust ja kaasatöötamist tunnis, harjutuse omandamiseks tehtud pingutust ning püüdlikkust. Tulemuste kõrval arvestan õpilase arengut. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Hinnangu andmisel rakendan ka õpilase enesehindamist.
Õpitulemusi kontrollitakse testidega.
Õpetaja tutvustab võimlemise hindamise 10-pallisüsteemi ja hindab harjutuse praktilise sooritamise tulemust.
Poomi ja akrobaatika kava - "5" saab õpilane, kelle harjutuse esitus on õige ja täielik, sooritus puhas ja täpne (punkte 10,0-9,3)."4" saab õpilane, kelle harjutuse esitus on üldiselt õige, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi soorituse täpsuses ja puhtuses (punkte 8,6-9,2) ."3" saab õpilane, kes on põhiliselt omandanud harjutuse kuid esituses vajab juhendamist ja abi (punkte 8,5 või vähem).
Kõhulihaste jõuharjutus 1 minuti jooksul - vähemalt 45- 40- 35
1 min. jooksul hüpitsaga hüppamisel - "5" vähemalt 120 - 110 - 90
Harjutuste õppimisel kasutan õpilase enesehindamisi tundides.
Õpilased, kes osalesid võimlemisvõistlustel,saavad veerandihindeks "5". Õpilased, kes ei ole veerandi jooksul puudunud, saavad lisa 5.
Õppeveerandi kokkuvõttev hinne:
Hinne 5 - õpilane osaleb tundides, võtab tunni tööst aktiivselt osa, saavutatud õpitulemused vastavad taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid
4 - õpilane osaleb tundides, võtab tunni tööst osa, saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase taotletavatele õpitulemustele
3 - õpilane osaleb tundides, võtab tunni tööst passiivselt osa
2 - õpilane puudub tundidest. Kohalolles pigem segab , kui toetab tundi. Ei täida tunniülesandeid.
1 - õpilane ei osale tundides.
Hinnet saab parandada kuni veerandi lõpuni õpetajaga kokkuleppel konsultatsiooni ajal: kolmapäeviti alates kell14.45.
Märkus
Puudumise (k.a. haiguse) tõttu hindamata testid tuleb järgi teha ühe nädala jooksul peale kooli naasmist. Tegemata jätmisel on tunnitöö hinne "1"
Hinnet saab parandada kuni veerandi lõpuni õpetajaga kokkuleppel konsultatsiooni ajal:kolmapäeviti alates kell14.45.
Märkused:
Kehalise kasvatuse tunnis on õpilase riietuseks lühike või pikk dress ning jalatsid vastavalt tunnile: võimlas vahetusspordijalats.
Põhjuseta puudutud tunnid (ka need, kus ei olnud kaasas spordiriietust) tuleb järele teha. Kõiki tulemusi saab kuni veerandi viimase tunnini ümber teha ja parandada. Veerandi lõpuks peavad kõik arvestused olema sooritatud vähemalt rahuldavale hindele.
Vabastamine haiguse tõttu:
Pikemaajaliselt (enam kui kaks nädalat) arsti tõendiga kehalisest kasvatusest või ainult ujumisest vabastatud õpilased määratakse füsioterapeudi rühma spordiosakonna juhi poolse esildisega iga veerandi esimesel nädalal.
Vabastust taotlev õpilane esitab arstitõendi oma kehalise kasvatuse õpetajale. Nimekirja kinnitab direktor.
Füsioterapeut teeb märkmeid kinnitatud nimekirjast puuduvate õpilaste kohta eKooli. Kehalist kasvatust hindab neil füsioterapeut. Hindamisel juhindutakse kooli õppekavast ja kehalise kasvatuse ainekavast.
Lühiajaliselt kehalisest kasvatusest vabastatud õpilane on keh.-kasv. tunnis aineõpetaja poolt juhendatud (s.t. ei puudu/ei lahku omavoliliselt tunnist).