Kirjandus: 11b prindi
 |
Autor: Eve Tuisk eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kontakt: Eve.Tuisk@nooruse.edu.ee |
Loodud: 2. jaanuar 2018. a. kell 12.01
Muudetud: 19. jaanuar 2018. a. kell 09.59
Õppeaasta: 2017/2018
Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, V kursus
Kestvus: 35 tundi
Miks me seda ainet õpime?
Gümnaasiumi riiklik õppekava toob välja, et kirjandusõpetus on gümnaasiumis üks keskseid kultuuri- ja kunstiaineid, mis avab tee esteetiliste ja eetiliste tõekspidamiste kujunemisele, isiksuse vaimu ja väljenduse rikastumisele, kommunikatsiooni mitmekesistamisele, võõra kogemuse omandamisele ning ühiskonna ja kultuuri sügavamale vastuvõtule. Seega annab kirjandus õpilasele elulise ettevalmistuse (kunsti)suhtluseks. Lisaks õpib õpilane tundma ennast kui lugejat, jagab oma lugemiskogemust teistega, kujundades seeläbi oma lugemiseelistusi ning väärtushinnanguid.
V kursus käsitleb 20. sajandi esimese poole eesti kirjandust ja tõmbab paralleele maailmakirjanduses toimuvaga.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
I nädal (detsember)
18.12 Kursuse planeerimine. Kursuse eesmärgid, hindamispõhimõtted.
19.12 Ettekannete põhimõtete tutvustus; teemavalikud. Rühmatöö (ettekannete) ülesehituse ja põhimõtete tutvustamine
20.12 Mandariinitund filmiga "Mandariinid"
20.12 Mandariinitund filmiga "Mandariinid"
21.12 Tervitus jõuludele
II nädal (8.-12.01)
8.01 Eesti kirjandus 20. sajandi alguses. Rühmatöö meeldetuletus, võimaliku õppematerjali tutvustamine
9.01 Luulerühmituste aeg 20. sajandi alguses
10.01 Rühmatöö
10.01 Rühmatöö
11.01 Luulekava põhimõtete meeldetuletus (s.h viitamine), luulekava koostamine
III nädal (15.-19.01)
15.01Luulekava koostamine
16.01Rühmas parima luulekava väljavalimine
17.01 Vabalt valitud teose analüüs
17.01 Vabalt valitud teose analüüs
18.01 Ettekande ja luulekava harjutamine
IV nädal (22.-26.01)
22.01 Rühmituse Noor-Eesti tutvustus - ettekanne
23.01 Rühmituse Siuru tutvustus - ettekanne
23.01 Rühmituse Tarapita tutvustus - ettekanne
26.01 Rühmituse Arbujad tutvustus - ettekanne
26.01 Ettekannete kokkuvõtted. A. H. Tammsaare tähtsus eesti kirjandusloos
V nädal (29.01-2.02)
29.01 "Tõde ja õigus" I osa
30.01 "Tõde ja õigus" II osa
30.01 "Tõde ja õigus" III osa
2.02 "Tõde ja õigus" IV osa
2.02 "Tõde ja õigus" V osa
VI nädal (5.-9.02)
5.02 Tammsaare loomingu peamised märksõnad
6.02 Tammsaare kokkuvõtted
6.02 Proosa areng 20. sajandil Eestis ja mujal
9.02 Proosa areng 20. sajandil.
9.02 August Gailiti elu ja looming
VII nädal (12.-16.02)
12.02 Kordamine
13.02 Kontrolltöö VÕI Gailiti teose vastamine
13.02 Kontrolltöö VÕI Gailiti teose vastamine
16.02 Film "1944"
16.02 Film "1944"
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Kursuse lõpus oskab õpilane iseloomustada 20. sajandi esimese poole Eesti kirjandust: luulerühmitusi, tähtsamaid autoreid ja teoseid. Õpilane oskab loetud teoseid omavahel võrrelda: leiab neis sarnaseid ning erinevaid jooni. Õpilane mõistab ning hindab kirjandusteoste humaanseid, eetilisi ja esteetilisi väärtusi. Õpilane oskab osaleda rühmatöös, mõistab luulekava koostamise ja esitamise põhimõtteid, oskab esineda klassi ees.
Hindamine
Õpilane saab kursuse jooksul vähemalt viis hinnet, mis kõik on kursusehinde panekul võrdse kaaluga:
1) vabalt valitud teose analüüs 3. nädalal
2) teose "Tõde ja õigus" suuline ettekanne 5. nädalal
3) luulerühmituse ettekanne (s.h plakat või slaidiesitlus või muu illustreeriv materjal)
4) luulekava koostamine
5) Gailiti teos "Leegitsev süda" või "Ekke Moor" või "Muinasmaa" (vabatahtlik lugemine) või kontrolltöö kursuse materjali kohta 7. nädalal
Õpilane loeb kursuse jooksul läbi kaks või kolm raamatut. Lugemise käigus on soovituslik kirjutada teosest välja enda jaoks olulist infot (tsitaate või märksõnu tegelaste, tegevuse, probleemide vms kohta).
Lugemisanalüüsi hindamisel lähtutakse riigieksami hindamisjuhendist, s.t et silmas peetakse nii argumenteerimisoskust, vormistust kui ka õigekirja.
Hindamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume:
1) teemakohasus, teema avatus;
2) probleemi(de) esitamine ja analüüs;
3) põhjendamis- ja järeldamisoskus;
4) oskus kasutada teadmisi ning esitada teemakohaseid näiteid;
5) teksti üldistusjõud;
6) teksti isikupära;
7) teksti ülesehitus;
8) teksti sidusus;
9) lausestuse selgus ja loogilisus;
10) sõnavara ja stiil;
11) õigekeelsus ja interpunktsioon;
12) töö välimus.
Kontrolltöö hindamisel on aluseks punktisüsteem, kus
90-100% = "5"
75-89% = "4"
50-74% = "3"
.... - 49% = "2"
Rühmatöö (ettekande) hindamisel peetakse silmas järgmisi kriteeriume:
* osalemine rühmatöös (rühmaliikmete hinnang),
* suulise esinemise oskus (klassikaaslaste hinnang),
* hinnangu/tagasiside andmine rühma- ja klassikaaslasele.
Kursuste jooksul täidab õpilane õpimappi, kuhu kogub kõik olulised tehtud tööd ja kirjutab iga kursuse lõpus eneseanalüüsi.