Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Kirjandus: 10b prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Merle Rekaya

eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Loodud: 31. oktoober 2017. a. kell 09.47
Muudetud: 31. oktoober 2017. a. kell 09.47

Õppeaasta: 2017/2018

Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, I kursus

Kestvus: 35 tundi

Miks me seda ainet õpime? üles

Kirjanduse I kursus „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“
1) loeb ja väärtustab nii eesti kui ka maailmakirjanduse olulisemaid autoreid ja kirjandusteoseid,
suhestab loetut teose ajastu ning tänapäevaga;
2) mõistab kirjandust kui kunstiliiki ja kirjanduse ühiskondlikku, ajaloolist ja kultuurilist tähtsust;
3) väärtustab kirjandust kui tunde- ja kogemusmaailma rikastajat, kujutlus- ja mõttemaailma
arendajat ning väärtushinnangute ja maailmavaate kujundajat;
4) loeb ilukirjandust, sealhulgas nii proosat, luulet kui ka draamat, tunneb tähtsamaid
kirjandusvoole ja -˛anre ning eristab kirjandusteksti poeetilisi võtteid ja peamisi kujundeid;
5) mõistab sõnakunsti väljendusvahendite mitmekesisust ning nende erinevusi ja sarnasusi
võrreldes teiste kunstiliikidega (teater, film, kunst, muusika);
6) oskab kirjandusteksti seletada, mõistab kirjandusteksti mitmeti tõlgendatavust ning erinevate kultuurikontekstide tausta teose mõistmisel, näeb kirjanduses inimese ja maailma mõistmise mudelit;
7) analüüsib kriitiliselt erinevaid kirjandusteoseid ning infoallikaid, arendab nii suulist kui ka
kirjalikku väljendus- ja arutlusoskust ning loovust.
8) väärtustab kirjanikku kui loojat ning tunneb ainevaldkonnaga seotud ametite olemust ja väärtust ühiskonnas.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

I nädal

II nädal

III nädal

IV nädal

V nädal

VI nädal

VII nädal

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Kursuse lõpus õpilane:
1) on tutvunud vähemalt kolme kirjaniku loomingulooga, mõistab nende loomingu tähtsust kultuuri- ja kirjandusloos ning iseloomustab autorite stiili;
2) analüüsib ja tõlgendab loetud proosateoste sisu- ja vormivõtteid: nimetab teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja -kohta, jutustaja vaatepunkti, tegelaste
suhteid, olustikku, sündmustikku ning kompositsiooni;
3) analüüsib ja tõlgendab loetud luuletuste sisu ja vormivõtteid: nimetab teema ning põhimotiivid, iseloomustab vaatepunkti, kujundi- ja keelekasutust, riimi, rütmi ja salmilisust, kirjeldab meeleolu ning sõnastab mõtte;
4) on läbi lugenud ja analüüsinud vähemalt kolm pikemat proosateost, lisaks novelle eesti ja
välisautoritelt ning ühe eesti autori luulekogu.

Käsitletavaid mõisteid:
allegooria, alltekst, allusioon, anagramm, autobiograafia, eepika, ellips, epiteet, faabula, grotesk, huumor, iroonia, isikustamine, kalambuur, keeleluule, kõlasümboolika, luule, lüürika, lüüriline mina, memuaarid, metafoor, metonüümia, miljöö, motiiv, moto, narratiiv, omaeluloolisus, paroodia, piltluule, proosa, päevik, refrään, reisikiri, retooriline küsimus, riim, rütm, sarkasm, siire, sisemonoloog, stroof, sümbol, sü˛ee, teema, travestia, vaatepunkt, võrdlus, värsimõõt.

Hindamine üles

Kirjanduses hinnatakse:
1) teoste lugemist, tõlgendamist ja analüüsi;
2) argumenteerimisoskust;
3) eri liiki tekstide loomise ja esitamise oskust;
4) eesti ja maailmakirjanduse peamiste arengusuundade tundmist;
5) ilukirjandusliku keelekasutuse eripära mõistmist ja valdamist.