Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


12117 ainekaarti
62 õppeainet
117 õpetajat

Bioloogia: 8a, 8b, 8c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Gerta Nurk

bioloogiaõpetaja

Kontakt: gerta@oesel.edu.ee

Loodud: 14. september 2017. a. kell 08.52
Muudetud: 15. september 2017. a. kell 10.21

Õppeaasta: 2017/2018

Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta

Kestvus: 1 tund nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest ja seostest igapäevaelus ning inimühiskonna ja tehnoloogia arengus;
2) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustades bioloogilist mitmekesisust, jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid;
3) on omandanud ülevaate elusloodusest, selle olulisematest protsessidest, organismide omavahelistest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga ning kasutab korrektset bioloogiaalast sõnavara;
4) lahendab probleeme, rakendades selleks muu hulgas loodusteaduslikku meetodit, ning langetab otsuseid, tuginedes teaduslikele, sotsiaalsetele, majanduslikele, eetilis-moraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele;
5) planeerib, teeb ja analüüsib loodusteaduslikke uuringuid ning esitab saadud tulemusi;
6) kasutab erinevaid infoallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;
7) kasutab bioloogiat õppides tehnoloogiavahendeid, sh IKT võimalusi;
8) saab ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkusest erinevates töövaldkondades;
9) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

1. Sissejuhatus. Töövahendid., Iseloomulikud eluavaldused. Seente eluviis
2.. Seente mitmekesisus.
3. Seente tähtsus. Õppefilm „Seened-mitte ainult söögiks”.
4. Tunnikontroll (Seened). Taimedele iseloomulikud tunnused.
5. Taimekoed. Taime organid.Juur (tähtsus, juurestik, juure muudendid)
6. Vars (tähtsus, mitmekesisus, varremuudendid, kasutamine)
7. Leht (ehitus, tähtsus, mitmekesisus). Fotosüntees.
8. Õis (ehitus, mitmekesisus, tolmlemine) ja vili (moodustumine, ehitus, mitmekesisus, levimine). Vegetatiivne paljunemine.
9. Katteseemnetaimed. Kohastumused.
10. Paljasseemnetaimed. Õppefilm. Eesti okaspuud.
11.. Vetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Lühikonspekti koostamine.
12. Arvestuslik töö materjali kasutamisega. Taimerühmade võrdlus.
13. Selgrootute üldiseloomustus, erinevused selgroogsetest. Selgrootute süsteem.
14. Käsnad. Ehituslikud iseärasused. Mitmekesisus. Tähtsus.
15. Ainuõõssed. Okasnahksed. Ehituslikud iseärasused. Mitmekesisus. Õppefilm.
16. Ussid.
17. Usside mitmekesisus. Parasiidid.
18. Limused. Ehituslikud iseärasused
19. Limuste mitmekesisus.
20. Lülijalgsed. Vähid. Ehituslikud iseärasused
21. Vähilaadsed
22. Ämblikud. Ehituslikud iseärasused.
23. Ämblikulaadsed
24. Putukad. Ehituslikud iseärasused
25. Putukarühmad.
26. Putukate mitmekesisus ja tähtsus. Õppefilm.
27. Viirused.
28. Bakterid
29. Algloomad
30. Poolaasta kokkuvõte.

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane:
1)iseloomustab seente ehituslikku ja talitluslikku mitmekesisust ning toob selle kohta näiteid;
2) võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust, paljunemisviisi, kasvukohta ja
levikut;
3) analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja
inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid;
4) analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust nende ülesannetest, taime kasvukohast
ning paljunemis- ja levimisviisist; seostab taimeorganite talitlust ainete liikumisega
taimes;
5) analüüsib sugulise ja mittesuguliste paljunemise eeliseid erinevate taimede näitel,
võrdleb erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise ning toob nende kohta näiteid;
6) suhtub taimedesse kui elusorganismidesse vastutustundlikult;
võrdleb erinevate selgrootute loomade kohastumusi seoses elukeskkonnaga;
7) analüüsib erinevate selgrootute loomade osa looduses ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid;
8) seostab liikumisorganite ehitust selgrootute loomade eri rühmadele iseloomulike liikumisviiside ja elupaigaga;
9) analüüsib selgrootute loomade rühmade esindajate erinevate meelte arengutaseme seost elupaiga ja toitumisviisiga;
10) analüüsib lahk- ja liitsugulisuse eeliseid selgrootute loomade erinevatel rühmadel;
11) hindab otsese, täis- ja vaegmoondelise arengu eeliseid ning toob nende kohta näiteid;
12) selgitab parasiitse eluviisiga organismide arengu vältel peremeesorganismi, toiduobjekti ja/või elupaiga vahetamise olulisust;
13) väärtustab selgroogseid loomi eluslooduse olulise osana.
14) on omandanud süsteemse ülevaate eluslooduse objektidest, nende ehituse ja talitluse kooskõlast ning väärtustab looduslikku mitmekesisust;
15) kasutab bioloogiaalase info allikaid, analüüsib, sünteesib ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduses toimuvaid protsesse selgitades, objekte kirjeldades ning probleeme lahendades;
16) kasutab bioloogiat õppides otstarbekalt tehnoloogiavahendeid, sh IKT võimalusi;
17) on omandanud ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning kasutab bioloogiateadmisi ja -oskusi elukutsevalikul;

Hindamine üles

Poolaastas hinnatakse koduseid töid, iseseisvaid töid tunnis, tunnikontrolle jms. Poolaastahinne on saadud hinnete keskmine.

Tegemata (e-koolis märgitud "0") või mitterahuldavalt hinnatud (e-koolis märgitud "1" või "2") tööd tuleb järgi vastata 10 päeva jooksul neljapäeviti 15.00-17.00 või õpetajaga kokkuleppel.