Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


11675 ainekaarti
69 õppeainet
117 õpetajat

Ajalugu: 11a, 11b, 11c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Anni Haandi

ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

Kontakt: anni.haandi@oesel.edu.ee

Loodud: 27. august 2017. a. kell 22.14
Muudetud: 27. august 2017. a. kell 22.15

Õppeaasta: 2017/2018

Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, IV kursus

Kestvus: 35 tundi

Miks me seda ainet õpime? üles

Ajalooõpetus aitab õpilasel omandada kultuuriruumis ja ajaloolises keskkonnas orienteerumiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning teadvustada ja analüüsida minevikunähtuste muutlikkust, tõlgendatavust, omavahelisi seoseid ning seoseid tänapäevaga. Käsitletakse inimeste igapäevaelu ja maailmapilti, ühiskonna, kultuuri ja mõtteviisi, sh väärtushinnangute muutumist ning ajaloolisi isikuid ja sündmusi nii enda kui ka teiste vaatenurgast lähtuvalt.
Gümnaasiumi ajalooõpetuse kursuste järjekord on kronoloogilis-temaatiline, st ajaloolisi probleeme käsitletakse kronoloogilist järgnevust silmas pidades. Gümnaasiumi ajalooõpetuses tähtsustatakse probleemikeskset käsitlust, analüüsides hinnanguid ja tõlgendusi erinevast seisukohast lähtuvalt. Ajalooõpetuses väärtustatakse kultuurilist mitmekesisust ning kujundatakse mõistmist, et mitmekesisus on ühiskonna rikkus ja arengu tingimus. Ajalooõpetus toetab õppija enesemääratluse kujunemist ja võimet asetada end kellegi teise olukorda, vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes.

Ajalooprobleemide analüüsimise kaudu rikastub väärtussüsteem, kujuneb rahvuslik ja kultuuriline identiteet, sallivus ja pooldav suhtumine demokraatlikesse väärtustesse, areneb õpilase ajalooline mõtlemine ning rikastub ajalooteadvus.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

IV kursus - Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel
22.-26.jaanuar - Ühiskonnad enne esimest maailmasõda: moderniseerumise jätkumine
29.-2.veebruar - Monopolid ja maailmamajandus. Impeeriumid ja imperialism
5.-9.veebruar - Suurriikide võidurelvastumine. I maailmasõja käik
12.-16.veebruar - Revolutsioonid Venemaal. Eesti sõjasündmuste keerises.
19.-23.veebruar - Viimased suured lahingud ja sõja lõpp
24.-4.märts VAHEAEG
5.-9.märts - Impeeriumide lagunemine ja Pariisi rahukonverents. Kodusõda Venemaal
12.-16.märts - Eesti Vabadussõda. Kordamine
19.-23.märts - [color=red]Kontrolltöö.[/color] Uus maailma poliitiline kaart ja rahvasteliit.
26.-29.märts - Maailmamajandus ja rahvusvahelised suhted 1920.aastatel. Ameerika ühendriigid ja ülemaailmne majanduskriis 1930.aastatel.
2.-6.aprill - Euroopa demokraatlikud riigid 1919-1939. Autoritaarsete režiimide ja diktatuuride kehtestamine Euroopas.
9.-13.aprill - Totalitaarsed riigid Euroopas 20.sajandil. Nõukogude Venemaa ja NSV Liit.
16.-20.aprill - Saksamaa 1918-1939. Rahvusvahelised suhted 1930.aastatel ja suuremad relvakonfliktid.
21.-1.05 VAHEAEG
2.-4.mai - [color=red]Essee esitamine.[/color] Teise maailmasõja eelõhtu. Sõda Euroopas 1939-1940
7.-11.mai - Sõda kujuneb maailmasõjaks. Maailmavaatesõda
14.-18.mai - Sõda Euroopas 1943-1944. Teise maailmasõja lõpp ja tagajärjed.
21.-25.mai - Eesti teises maailmasõjas, mälestused
28.-1.juuni - Represseeritute mälestused. Kokkuvõtted kursusest.
4.juuni [color=red]HINDAMINE[/color]

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

I TEEMA: Maailm Esimese maailmasõja eel – 3 tundi
Õpitulemused:
Teema “Maailm Esimese maailmasõja eel” läbimise järel õpilane:
1) iseloomustab suurriikide arengujooni ja rolli muutumist rahvusvahelistes suhetes;
2) teab suurriikide sõjalis-poliitilisi blokke ning analüüsib Antanti ja Kolmikliidu taotlusi;
3) tunneb maailma poliitilist kaarti enne Esimest maailmasõda: näitab kaardil suurriikide sõjalistesse blokkidesse kuuluvaid riike, koloniaalimpeeriume;
4) iseloomustab maailma majanduse arengujooni; analüüsib teaduse ja tehnika mõju;
5) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: imperialism, monopol, Antant, Kolmikliit.

II TEEMA: Esimene maailmasõda – 8 tundi
Õpitulemused
Teema ”Esimene maailmasõda” läbimise järel õpilane:
1) analüüsib Esimese maailmasõja põhjusi ning sõdivate poolte taotlusi;
2) analüüsib Esimese maailmasõja tagajärgi ja mõju maailma arengule;
3) analüüsib Eesti omariikluse saavutamise eeldusi ja protsessi;
4) teab Eesti Vabadussõja sündmusi ning kirjeldab sõja käiku kaardi alusel;
5) mõistab Vabadussõja ja Tartu rahu tähendust Eesti Vabariigi kindlustumisel;
6) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: Veebruarirevolutsioon, autonoomia, Asutav Kogu, Landeswehr, Tartu rahu;
7) teab, kes olid Nikolai II, Vladimir Lenin, Jaan Poska, Johan Laidoner ja Konstantin Päts, ning iseloomustab nende tegevust.

III TEEMA: Maailmasõdadevaheline aeg: demokraatia ja diktatuurid – 10 tundi
Õpitulemused:
Teema “Maailmasõdadevaheline aeg: demokraatia ja diktatuurid” läbimise järel õpilane:
1) analüüsib ja võrdleb rahvusvahelisi suhteid 1920. ja 1930. aastail ning teab muutuste põhjusi;
2) teab ja iseloomustab rahvusvahelisi kriise: Kaug-Ida, Etioopia, Hispaania kodusõda;
3) iseloomustab majanduse arengut maailmasõdadevahelisel perioodil ning selgitab majanduskriisi põhjusi ja mõju;
4) analüüsib ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda;
5) analüüsib Eesti ühiskonna poliitilist arengut 1920. ja 1930. aastail, selgitab autoritarismi kujunemise põhjusi ja mõju ühiskonnale ning iseloomustab vaikivat ajastut;
6) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, kommunism, NSVL, fašism, natsionaalsotsialism, Rahvasteliit, Versailles’ süsteem, vaikiv ajastu, parlamentarism, vabadussõjalased;
7) teab, kes olid Jossif Stalin, Adolf Hitler, Benito Mussolini, Franklin D. Roosevelt, Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson, ning iseloomustab nende tegevust.

IV teema Teine maailmasõda – 10 tundi
Õpitulemused:
teema “Teine maailmasõda” läbimise järel õpilane:
1) analüüsib rahvusvahelisi suhteid Teise maailmasõja eel;
2) iseloomustab Teise maailmasõja põhjusi ja tagajärgi;
3) iseloomustab sõjategevust kaardi järgi;
4) teab Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemislugu;
5) analüüsib Teise maailmasõja mõju Eesti ajaloole;
6) teab, kes olid Winston Churchill, Charles de Gaulle, Dwight Eisenhower, Georgi Žukov, Johannes Vares ja Otto Tief, ning iseloomustab nende tegevust;
7) seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: Anšluss, Müncheni konverents, MRP, baasideleping, okupatsioon, suvesõda, Atlandi Harta, ÜRO.

Hindamine üles

Kursusehinne kujuneb järgmiselt:
kontrolltöö/arutluse kirjutamine, hindeline rühmatöö (etteteatamiseta), saate "Välisilm" analüüs, isikuloolised uurimused ja esitlused, tunnikontroll(id) (etteteatamiseta) Tundides on võimalik arutluse/jutustuse käigus koguda lisahindeid, mis mõjutavad kursuse hinde kujunemist.

Kontrolltööde hindamine vastavalt punktiskaalale toimub järgmiselt:
90-100% - hinne 5
75-89% - hinne 4
50-74% - hinne 3
20-49% - hinne 2
0-19% - hinne 1

Kui õpilane puudub kohustusliku hindelise töö tunnist märgitakse eKooli päevikusse koos puudumistähisega märk „0“ (nt -/0). Hindelise töö järeletegemine on kohustuslik; õpilasel on kohustus puudulikult sooritatud töö järele vastata 10 päeva jooksul. Puudutud kontrolltöö on võimalik asendada esseega. Essee hindamisjuhend on üleval ekoolis materjalide all.
Tegemata kodutöö hindeks on 0 ja tuleb esitada hiljemalt järgmiseks ainetunniks. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist või "1"-ga, kui poolaasta lõpuks tööd järele ei vastata.