Loodusõpetus: 4d prindi
 |
Autor: Lelet Aavik-Part klassiõpetaja |
Loodud: 22. august 2017. a. kell 19.34
Muudetud: 12. september 2017. a. kell 11.29
Õppeaasta: 2017/2018
Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta
Kestvus: - tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Loodusõpetus kujundab alusteadmised ja -oskused teiste loodusteaduslike ainete (bioloogia, füüsika, geograafia ja keemia) õppimiseks ning loob aluse teadusliku mõtlemisviisi kujunemisele.
Loodusõpetus aitab õpilastel omandada üldised alused looduskeskkonna terviklikuks tajumiseks ning esmaste seoste mõistmiseks inimese ja tema elukeskkonna vahel. Õpilane õpib märkama ning eesmärgistatult vaatlema elus- ja eluta looduse objekte ning nähtusi, andmeid koguma ja analüüsima ning nende põhjal järeldusi tegema. Praktiliste tegevuste kaudu õpitakse leidma probleemidele erinevaid lahendusi ja analüüsima nende võimalikke tagajärgi.
Põhikooli loodusõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunneb huvi looduse vastu, huvitub looduse uurimisest ja loodusainete õppimisest;
2) oskab sihipäraselt vaadelda loodusobjekte, teha praktilisi töid ning esitada tulemusi;
3) rakendab loodusteaduslikke probleeme lahendades teaduslikku meetodit õpetaja
juhendamisel;
4) omab teadmisi looduslikest objektidest ja nähtustest ning elusa ja eluta keskkonna seostest;
5) mõistab inimtegevuse ja looduskeskkonna seoseid, näitab üles empaatiat ümbritseva suhtes
ning väljendab hoolivust ja respekti kõigi elusolendite suhtes;
6) oskab leida loodusteaduslikku infot, mõistab loetavat ja oskab luua lihtsat
loodusteaduslikku teksti;
7) rakendab õpitud loodusteaduste- ning tehnoloogiaalaseid teadmisi ja oskusi igapäevaelus;
8) väärtustab elurikkust ja säästvat arengut.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
I nädal
1) Tähistaevas. Mis on tähed ja tähtkujud? Suur Vanker. Põhjanael. Õ lk 8-11, tv 4-5
2) Maailmaruum. Kui suur on maailmaruum, mis on galaktika. Õ lk 12-15, tv 6-7
II nädal
1) Täheteadus. Mis on astronoomia, erinevus astroloogiast. Maailmaruumi uurimine. Õ lk 16-19, tv 8-9. Lisalugemine õpikus lk 18-19. Eesti astronoomid. 3D pilt
2) Kontrolltöö
III nädal
1) Päike ja Päikesesüsteem. Päike on kõige tähtsam täht. Mis moodustab Päikesesüstueemi? Kuidas inimesed kasutavad päikeseenergiat. Õ lk 20-23, tv 10-11 Töövihikus lisaülesanne lk 10 sinisel taustal.
2) Planeedid.Planeedid tiirlevad ümber Päikese. Õ lk 24-27, tv 12-13 tv: erinevate teabeallikate abil koostavad ühe planeedi kohta lühiülevaate, mida võiskid teistele ettekanda või teha kõigi töödest poster.
IV nädal
1) Maa. Meie koduplaneet Maa.Mis hoiab planeete tiirlemas ümber Päikese. Õ lk 28-31, tv 14-15
2) Maa tiirleb ümber Päikese ja pöörleb ümber oma telje. Maakera pöörlemine ja tiirlemine.Miks vahelduvad öö ja päev ja miks vahelduvad aastaajad? Õ lk 32-35, tv 16-17
V nädal
1) Tiirlemine ja pöörlemine. Õpikus saavad lugeda, mis on liigaasta. Andmete kogumine ja nende põhjal järelduste tegemine tv ül 2. Tv lk 18-19 harjutusi, et paremini tiirlemist ja pöörlemist mõista tv 20 - 21
2) Maa kaaslased. Kuu ja satelliidid Kuidas Kuu tiirleb ja pöörleb? Mis on satelliidid? Õ lk 36-39
VI nädal
1) Päikesesüsteemi väikekehad. Mis on asteroidid, komeedid ja meteoriidid Õ lk 40-43, tv 24-25, 3D pilt.
2) Kontrolltöö
VII nädal
1) Maa kuju. Maa on kerakujuline. Kuidas maa kumerust tõestada? Õ lk 46-49, tv 24-25 Koit ja Hämarik
2) Gloobus, ekvaator, nullmeridiaan, põhja- ja lõunapoolus. Õ lk 50-51, tv 26-27 meisterdame Maa mudeli tv lk 27. Lisaks saavad aimu, mis on koordinaadid.
VIII nädal
1) Koordinaadid
2) Kaart. Kuidas saab gloobusest kaart? Kuidas kaarte tehakse? Leppemärk, leppevärvus, kaardi legend Õ lk 52-55, tv 28-29
IX nädal
1) Kuidas mõõta vahemaid kaardil. Mis on mõõtkava ja kuidas sellest aru saada? Õ lk 56- 59, tv 30-31
2) Kaartide mitmekesisus. Milliseid kaarte on, ja mille põhjal neid eristatakse? Atlas. Õ lk 60-63, tv 32-33
X nädal
1) Kaartide mitmekesisus. Milliseid kaarte on atlases ja milelks neid kasutatakse? Navigatsiooniseadmed. Õ lk 60-63, tv 32-33 tv lk 34-35
2) Mandrid ja maailmajaod. Millisteks osadeks on jaotatud maismaa? Õ lk 64- 67, tv 36-37
XI nädal
1) Ookeanid ja mandrid. Millisteks osadeks on jaotatud maailmameri? Õ lk 68-71, tv 38-39
2) KONTROLLTÖÖ
XII nädal
1) Eesti geograafiline asend. Mis on geograafiline asend? Õ lk 72-73, tv 40-41
2) Millised on Eesti naaberriigid? Õ lk 72-73, tv 40-41
XIII nädal
1) Euroopa kaart. Euroopa maailmas. Suurimad riigid Euroopas. Õ lk 74-75, tv 44-45
2) Maakera siseehitus. Millistest osadest koosneb Maa? Maakoore liikumine. Õ lk 76-79, tv 46-47
XIV nädal
1) kordamine kontrolltööks
2) KONTROLLTÖÖ
XV nädal
1) Vulkaanid. Mis paneb vulkaani purskama? Kus vulkaanid asuvad? Kuumaveeallikas, geiser.
Õ lk 80-83, tv 48-4
2) Kordamine. Lauamäng töövihikus lk 54-55
XVI nädal
Elu mitmekesisus Maal
1. Elu teke ja selle arenemine vees õ lk 8-11, tv lk 4-5
2. Elu arenemine maismaal õ lk 12-15, tv lk 6
XVII nädal
1. Tunnikontroll (töölehe täitmine õpiku abiga).
2. Elu tunnused õ lk 16-17, tv lk 8
XVIII nädal
1. Organismide mitmekesisus õ lk 18-21, tv lk 10-11
2. Elu erinevates keskkonnatingimustes õ lk 22-25, tv lk 12-13
XIX nädal
1. Elu vihmametsas õ lk 26-29
2. Elu kõrbes õ lk 30-33. Elu tundras õ lk 34-37
Milliseid oskusi õpilased saavad?
1. Oskab vaadelda tähistaevast ning oskab üles leida Põhjanaela
2. Teab, mis on maailmaruum. Teab, et Päike ja Maa asuvad Linnutee galaktikas. Oskab taevas näha Linnuteed.
3. Oskab vahet teha astronoomial kui teadusel ning astroloogial kui pseudoteadusel. Teab kuidas uuritakse maailmaruumi
4. Teab, et Päike on täht ilma milleta Maal elu ei oleks. Teab, mis on Päikesesüsteem. Oskab rääkida, kuidas inimene on Päikesest sõltuv
5. Oskab nimetada Päikesesüsteeemi planeete.
6. Teab, miks on Maa eriline planeet võrreldes teisega. Teab, mis hoiab planeete tiirlemas ümber Päikese.
7. Oskab seletada öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumist.
8. Mõistab, kuidas Kuu koos Maaga liigub. Teab, mis on satelliidid ja miks neid kosmosesse saadetakse.
9. Oskab nimetada Päikesesüsteemi väikekehasid.
10. Teab, et Maa on kerakujuline ning oskab seda seletada.
11. Oskavad paralleelide ja meridiaanide abil määrata Eesti asukohta maailmas.
12. õpivad kaarti lugema ja arendavad oskust kuidas tunda ära kaarti ja sama ala maastikul. Oskavad aru saada ka kaartidest, mis ei ole klassikalises projektsioonis.
13. Oskavad mõõta vahemaid kaardil mõõtkava abil
14. Õpivad kasutama erinevaid kaarte ja atlast.
15. Mõistavad millised piirid eraldavad maailma eri paiku.
16. Õpivad tundma ookeane.
17. Oskavad kaardi abil kirjeldada Eesti geograafilist asendit ja teavad meie naaberriike.
18. Oskavad kaardi abil kirjeldada Euroopa geograafilist asendit ja leida üles suuremad riigid
19. Teavad, et Maa on kihilise ehitusega. Teavad, et maakoor koosneb tükkidest.
20. Mõistavad, et vulkaanipursked on osa loodusest. Teavad, kus need aset leiavad ning miks inimesed ohust hoolimata neis piirkondades elavad.
Hindamine
SUULINE VASTAMINE JA PRAKTILISED TÖÖD:
Hinne "5": õpilane vastab iseseisvalt, õigesti ja täpselt kogu õppematerjali, oskab praktiliste tööde tegemisel iseseisvalt kasutada omandatud teadmisi
Hinne "4". vastuses esineb 1-2 ebatäpsust faktides, õpilane vastab küsimustele suuremate raskusteta
Hinne "3": esitab õigesti põhilise materjali õpetaja suunavate küsimuste abil, teadmiste praktilisel rakendamisel vajab õpetaja abi
Hinne "2": õpilane ei suuda vastata suuremat ja olulisemat osa õppematerjalist, ei tule toime praktiliste ülesannete lahendamisega, teeb rohkesti sisulisi vigu
Hinne "1": läbivõetud materjal on täielikult omandamata, õpilasel puuduvad rakenduslikud oskused, õpilane keeldub vastamast, õpilane ei esita nõutud materjali arvestatava põhjuseta
KIRJALIKUD TÖÖD:
Veerandis on 2 kontrolltööd.
HINNE "5" 90- 100% punktide arvust
Hinne "4" 75- 89% punktide arvust
Hinne "3" 50- 74% punktide arvust
Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see e-Koolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist või "1"-ga, kui veerandi lõpuks tööd järele ei vastata.
Veerandihinde kujunemisel võetakse arvesse nii arvestuslikke hindeid, kui ka jooksvaid hindeid.
Loodusõpetust hinnatakse koondhindega kaks korda õppeaastas (19.jaanuar ja 4. juuni).
Konsultatsioon neljapäeviti al 14.00 ruumis 309