Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


11675 ainekaarti
69 õppeainet
117 õpetajat

Ajalugu: 5a prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Kaisa Sau

ajalooõpetaja

Kontakt: kaisa.sau@oesel.edu.ee

Loodud: 20. märts 2017. a. kell 17.05
Muudetud: 20. märts 2017. a. kell 17.05

Õppeaasta: 2016/2017

Õppekava: Põhikooli õppekava, IV veerand

Kestvus: 1 tund nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Ajalooõpetus aitab mõista meie ümber toimuvat ja luua tulevikuvisioone, näidates, et minevik, olevik ja tulevik on omavahel väga tihedalt seotud. Ajalooõpetus õpetab elu nägema erinevatest vaatepunktidest, analüüsima, sünteerima, seletama, hindama ja kirjeldama. Ajalooõpetus arendab empaatiavõimet ning rõhutab tolerantsuse olulisust. Ajalugu õpetab kriitilist ja iseseisvat mõtlemist ning eristama fakte tõlgendusest. Ajalugu õpime, et väärtustada minevikku ja traditsioone.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

I nädal
Eestlane astub ülikooli. Lk 82-85
II nädal
Esimene Eesti Vabariik. Lk 90-93
III nädal
Kontrolltöö
IV nädal
Nõukogude okupatsioon. Lk 102-105
V nädal
Nõukogude aeg. Lk 110-113
VI nädal
Taasiseseisvumine. Lk 114-117
VII nädal
Kontrolltöö
VIII nädal
Kogu õppeasta kordamine
IX nädal
Kogu õppeasta kordamine
X nädal
Kogu õppeasta kordamine

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Neljanda veerandi lõpuks õpilased:
- tunnevad olulisemaid teemakohaseid mõisteid ja daatumeid
- teavad olulisemaid ärkamisaja eelseid suurmehi ja oskab kirjeldada nende panust Eesti kultuurile
- annavad hinnangu Tartu ülikooli taasavamisele
- teavad millal ja miks toimus esimene maailmasõda ja kuidas see mõjutas Eestit ja Venemaad
- teavad millal, kus ja kuidas kuulutati välja Eesti Vabariik ning annavad sellele hindavad selle tähtust
- kirjeldavad eluolu esimeses Eesti Vabariigis
- teavad miks ja kuidas kaotati iseseisvus
- teavad kes olid Adolf Hitler ja Jossif Stalin ning hindavad nende tegevuse tagajärgi Eesti Vabariigile
- kirjeldavad eluolu Nõukogude ajal
- teavad, milliseid muudatusi tõi kaasa Nõukogude aeg
- kirjeldavad taasiseseisvumise protsessi ja annavad hinnangu selle olulisusele
- teavad miks, kuidas ja millal saavustas Eesti Vabariik taasiseseisvumise

Hindamine üles

Hindamisel kasutatakse kokkuvõtvat hindamist. Teise kokkuvõtva hinde saavad õpilased ajaloos teise poolaasta lõpuks. See kujuneb kolmest kontrolltööst, tunnitöödest (iseseisvad tööd, tunnikontrollid, suulised vastamised). Neljandal veerandil hinnatakse kahte kontrolltööd, tunnitöid, suulisi vastamisi ja koduseid töid.
Tegemata või hindele "2" või "1" hinnatud tööd on võimalik järele vastata 10 päeva jooksul pärast hinde teada saamist. Esitamata töö märgitakse nulliga, mis asendub hindega pärast töö esitamist või hindega „1” kui 10 päeva jooksul ei ole tööd esitatud. Järgi saab vastata ainult hinnet "2" ja "1". Ühte tööd on võimalik järele vastata üks kord. Tunnikontrollide ja suuliste vastamise toimumise korra üle otsustab õpetaja. Tunnikontrolli võib kirjutada ka osa õpilasi klassist, mitte terve klass korraga. Õpilane peab olema valmis vastama iga tund. Tunnikontrolle ja suulisi vastamisi järgi vastata ei saa. Kui õpilane ei ole mingil põhjusel saanud antud tunniks õppida, siis ta annab sellest õpetajale teada enne tunni algust, hilisemaid vabandusi arvesse ei võeta.
Kirjalikke tööde hindamine toimub vastavalt skaalale:
90-100% hinne „5”
75-89% hinne „4”
50-74% hinne „3”
20-49% hinne „2”
0-19% hinne „1”
Konsultatsioon toimub neljapäeviti kell 15.00 ruumis 409.