B-võõrkeel (S): 10a, 10b, 10c prindi
 |
Autor: Marika Varjas saksa keele õpetaja Kontakt: Marika.Varjas@nooruse.edu.ee |
Loodud: 5. märts 2017. a. kell 22.53
Muudetud: 8. märts 2017. a. kell 11.31
Õppeaasta: 2016/2017
Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, III kursus
Kestvus: 3 tundi
Miks me seda ainet õpime?
Saksa keele õppimine võimaldab õpilasel laiendada oma suhtlemisvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, tagab juurdepääsu teadmisallikaile ning loob eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab edasisi õpinguid ja tegevust ühiskonnas. Saksa keele populaarsus kasvab, kuna kasvanud on Saksamaa osatähtsus Euroopa majandusriikide seas.
Riiklik õppekava seab võõrkeeltes keelepoliitiliseks eesmärgiks saavutada gümnaasiumi lõpuks vähemalt kahe võõrkeele valdamine iseseisva keelekasutaja, s.o B-tasemel.
B-tase on iseseisva keelekasutaja, B-tase tähendab keeleoskuse arengus olulist astet, millega on õppijal võimalik ühiskonnas vähem või rohkem edukalt, kuid siiski iseseisvalt toime tulla. Sel tasemel keeleoskus ulatub lihtsast toimetulekust nõudliku, nt kõrgkooliõpingute alustamiseks vajaliku keeleoskuseni, mistõttu on oluline täpsemalt eristada toimetulekut B1- (suhtluslävi) ja B2- (edasijõudnu) tasemel.
Raamdokumendi http://www.hm.ee/index.php?044980 üldskaala kirjeldusele toetudes B1-tasemel keeleoskaja „mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg vm, saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane.”
B2- (edasijõudnu) tasemel keelekasutaja „mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga. Oskab paljudel teemadel luua selget üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi.”
Enamasti on B2-taseme keeleoskus kõrgkooli astumise ja toimetuleku eeldus paljudes suhtlemist nõudvates ametites, kui omandatakse ka vajalik ameti- ja oskuskeel.
Põhikooli B-võõrkele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saavutab keeleoskuse taseme,mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime tulla;
2) huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu silmaringi laiendamisest;
3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;
4) tunneb erinevaid võõrkeelte õppimise strateegiaid ning oskab neid iseseisvalt kasutada;
5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;
6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud, internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
11.KL.
6.03 – 8.03.
1) Geld.Die Geheimzahl.
2) Geld. Wortfolge. Nebensätze.
3) Geld. Wortfolge.
13.- 15.03.
1)Geld. Der Kunde ist König. Dienstleistungen.
2) Geld. Lotto spielen. Raiosendung.
3) Geld. Formulare ausfüllen.
27.3. – 29.3. .
1) Geld. Formulare ausfüllen. Reflexive Verben.
2) Geld. Aussprache. Vermischtes rund ums Geld.
3) Geld. Wortschatzwiederholung. Wendungen
3 - 5. 4.
1) Geld. Formulare ausfüllen. Reflexive Verben.
2) Geld. Aussprache. Vermischtes rund ums Geld.
3) Geld. Wortschatzwiederholung. Wendungen
10. – 12.4.
1) Geld. Konflikte. Wortschatz
2) 12.3. Geld. Wortschatzwiederholung
3) Geld Test L. 13 (Wortschatz und Strukturen)
17. – 19.4.
1) ) Geld. Der Kunde ist König. Dienstleistungen.
2) Geld. Lotto spindel. Raiosendung.
3) Geld. Formulare ausfüllen.
24. – 26.4
1) Geld. Formulare ausfüllen. Reflexive Verben.
2) Geld. Aussprache. Vermischtes rund ums Geld.
3) Geld. Wortschatzwiederholung. Wendungen
2. – 3.5.
1) Geld. Formulare ausfüllen. Reflexive Verben.
2) Geld. Aussprache. Vermischtes rund ums Geld.
8.- 10.5.
1 ) Geld. Wortschatzwiederholung. Wendungen
atz
2) 12.3. Geld. Wortschatzwiederholung
3) Geld Test L. 13 (Wortschatz und Strukturen)
15. – 17.5
1) Geld Testanalyse.
2)Geld und Leben
3) Film. Deutsche Goldreserven
22. - 24.05.
1) Wiederholungsstationen. 1 - 15
2) Wiederholungsstationen 16-31
3) Wiederholungsstationen Start Deutsch 2 Die Prüfung Hören
29. - 31.05.
1)Wiederholungsstationen Start Deutsch Lesen
2)Wiederholungsstationen Start Deutsch Sprechen
3) Zusammmenfassung
Milliseid oskusi õpilased saavad?
III kursuse lõpuks õpilane:
1) oskab ennast väljendada kursusel käsitletud teemadel: reisimine,reisisihtkohad, Saksamaa linnad ja paigad, nende eripärad, raha argielus
2) oskab eelnimetatud teemadel avaldada oma arvamust, esitada oma seisukohti, küsida ja vastata, tuua välja olulist, läbi viia ja anda ülevaate küsitlusest, teha ettekande;
3) hääldus ja intonatsioon on korrektsed;
4) saab aru vastavasisulistest suulistest ja kirjalikest tekstidest erinevate isikute esituses, oskab eristada üleminekut ühelt teemalt teisele;
5) kasutab õigesti kursusel läbitud grammatikamaterjali nii kõnes kui kirjas (eessõnad, käänamine, kaudsed küsimused küsisõnadega ja üldküsimustena);
6) oskab õppides leida abi ja täiendavat informatsiooni sõnaraamatutest, kirjandusest ja internetist.
Hindamine
Iga kästletud teema lõpeb testiga, mille sisuks on sõnavara ja teemas käsitletud grammatilised raskuspunktid, kirjalikult koostatud avaldus töökoha taotlemiseks, rollimäng kliendina, elamistingimuste kirjeldamine. Koondihnne tuleneb kogutud punktisumma suhtest maksimumpunktidesse ja vastavalt sellele hindamisnormid:
hinne 5 - 100-90%
hinne 4 - 89-70%
hinne 3 - 69-45%
hinne 2 - 44-20%
hinne 1 - 19- 0%
Hindelisi töid on võimalik parandada üks kord alates töö kättesaamisest. Kõik hindelised ülesanded (nii suulised kui ka kirjalikud) tuleb sooritada. Puudumise korral on vaja materjal omandada ja puudumise tõttu sooritamata tööd järele vastata. Kui on puudutud üle 25% kursuse tundidest, tuleb sooritada kursuse materjale haarava lisatöö, mis võib sisaldada nii suulisi kui kirjalikke ülesandeid. Tunnitöös osalemise, koduste ülesannete täitmise eest saab õpilane kursuse lõpus hinde (tunnitöö) s.t. aktiivsusehinde, mille väärtus on võrdne testide hinnetega, positiivse kursuse hinde saamiseks peavad nii testide kui ka osalemise hinne olema positiivsed.
Hinded peavad olema parandatud kursuse viimaseks tunniks
Konsultatsioonid ja järeltööd vastavalt eelnevale kokkuleppele õpetajaga.