B-võõrkeel: 7_grupp prindi
 |
Autor: Maren Asumets võõrkeeleõpetaja Kontakt: Maren.Asumets@nooruse.edu.ee |
Loodud: 10. jaanuar 2017. a. kell 22.30
Muudetud: 10. jaanuar 2017. a. kell 22.30
Õppeaasta: 2016/2017
Õppekava: Põhikooli õppekava, III veerand
Kestvus: 3 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Võõrkeeleõpetuses taotleme, et õpilane
* huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi laiendamisest;
* õpib aktiivselt kuulama ja mõistma igapäevast võõrkeelset kõnet ja vestlust;
* omandab õige häälduse, intonatsiooni ja rütmi;
* omandab sõnavara, mis võimaldab tal end väljendada igapäevases suhtlemises ning vestluses õppekava temaatika piires;
* õpib lugema ja mõistma lihtsat võõrkeelset teksti ja edasi andma selle sisu;
* õpib kirjutama lihtsat seotud teksti;
* julgeb omandatud teadmisi-oskusi praktikas kasutada;
* omandab erinevaid võtteid ja viise, mis hõlbustavad võõrkeelte omandamist;
* õpib kasutama sõnaraamatid, käsiraamatuid ja muid vajalikke teatmeteoseid;
* huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ning nende kultuurist
B-võõrkeele kui teise omandatava võõrkeele õpe võimaldab õpilasel laiendada oma suhtlemisvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, tagab juurdepääsu teadmisallikaile ning loob eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab edasisi õpinguid ja tegevust ühiskonnas.
Põhikooli B-võõrkele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saavutab keeleoskuse taseme,mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime tulla;
2) huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu silmaringi laiendamisest;
3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;
4) tunneb erinevaid võõrkeelte õppimise strateegiaid ning oskab neid iseseisvalt kasutada;
5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;
6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud, internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
I NÄDAL (9.-13.01.2017)
1. Sissejuhatus ainesse. Tegusõna käskiv kõneviis (moodustamine). Sõnavara kordamine. Harj.12-2
2. Suulised harjutused(käskiv kõneviis) lk. 130 harj. 12-4, 12-6, 12-7
3. Sõnade töö (lk.130). Puuviljad ja marjad lk.131 harj.12-8, 12-9, 12-10, 12-11
II nädal (16.-20.01)
1. Sõnavara (marjad, puuviljad), lk.132 harj.12-12, 12-13, 12-14, 12-15, tegusõnad (sööma, jooma, armastama)
2. Kordamine, töövihiku täitmine
3. Sõnade töö(lk.132), Tegusõna minevik harj.12-16, 12-17, 12-18, 12-19
III nädal (23.-27.01)
1. Tegusõnad(lamama, rippuma, seisma, ootama, magama); harj.lk.134, 135
2. Kordamine kontrolltööks, harj,lk.136
3. Test 25.01
IV nädal (30.jaan.-3.02)
1. Tahad või ei taha. Sõnavara lk 137
2. Köögivili harj.13-5, 13-6, 13-7, 13-8, 13-9, 13-10, 13-11
3. Töövihiku harjutused, dialoogide koostamine, harjutused lk.140
V nädal (6.-10.02)
1. Sõnade töö lk.140, asesõnad(kelle?) harj.13-17, 13-18, 13-19
2. Kordamine ,harj.13-20, 13-21, lk.143
3. Test - 8.02
VI nädal (13.-17.02)
1. Kas jaa või ei? Väljendid, harj.14-1, 14-2, 14-3, 14-4
2. Numbrid 100-1000, harj.14-6, 14-7, 14-8, 14-9, 14-10, 14-11
3. Kordamine. Töövihiku harjutused.
VII nädal (20.-24.02)
1. Numbrite suuline vastamine. Järgarvsõnad 1-10, sugu
2. Järgarvsõnad 11... harj.14-12, 14-13, 14-14, 14-15, 14-18
3. Kordamine lk.151, töövihiku harjutused
VIII nädal (27.02.-3.03)
1. Ki vana sa oled? harj.15-1, 15-2, 15-3, 15-4, 15-5
2. Dialoogide koostamine, 15-7, 15-8, 15-9, 15-10
3. Värvid - sõnavara lk.156, harj.16-5, 16-12
IX nädal (6.03-10.03)
1. Sõnavara kordamine harj.15-12,15-13, 15-14, 15-16
2. Dialoogide koostamine harj.15-17, 15-18, 15-19
3. Sõnade töö lk.159, harj.16-14, 16-15, 16-17
X nädal (13.03-17.03)
1. Dialoogide koostamine, sõnade kordamine
2. Kordamine, töövihiku täitmine
3. Kordamine, veerandi lõpetamine
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane:
1) saab õpitu piires aru igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;
2) oskab kasutada õpitud väljendeid ja lühilauseid III veerandil läbitud teemadel: värvid,vanus, köögiviljad, marjad, puuviljad
3) reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele, oskab ise lihtsamaid küsimusi moodustada;
4) suudab mõista tuttaval keelematerjalil põhinevat õpetaja ja kaasõpilaste kõnet;
5) oskab kirjutada õpitud sõnu ja väljendeid ning koostada neist minidialooge;
6) oskab lugeda lihtsat dialoogi või adapteeritud teksti ja saab loetust aru;
7) omandab III veerandil õpitud keeleteadmised: arvsõnad 1-1000, tegusõnade pööramine minevikus, käskiv kõneviis, omadussõnad, asesõnad(kelle);
8) oskab õpetaja juhendamisel rakendada varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;
9) oskab töötada õpetaja juhendamisel eesmärgistatult nii iseseisvalt, paaris kui rühmas;
10) oskab lugeda häälega, korrektse intonatsiooni ja hääldusega.
Hindamine
Veerandihinne kujuneb hinnete põhjal:
Jooksva õppetöö käigus saadud hinded (teksti lugemine ja tõlkimine, tunnitöö, koduste tööde kontroll, töövihiku harjutused)
sõnadetööd
2 kontrolltööd
Töö ebaõnnestumisel on õpilasel võimalik saada õpetajalt lisakonsultatsiooni ning töö uuesti sooritada, konsultatsioon esmaspäeval peale 7. tundi (või õpetajaga kokkuleppel muul ajal)
Hinne "0" tähistab õpilase poolt esitamata või tegemata tööd, mis tuleb pärast tema puudumist või töö esitamata jätmist järgi vastata. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist või hindega "1", kui veerandi lõpuks tööd järele ei vastata.
Kontrolltöö tuleb järgi vastata puuduliku hinde korral 10 päeva jooksul peale töö kätte saamist, haiguse puhul tuleb samuti töö järgi vastata . Arvestuslikud hinded peavad veerandihinde välja panemise ajaks olema sooritatud vähemalt rahuldavale hindele.
Testide hindamise skaala:
hinne 5 ... 90-100% punktide arvust
hinne 4 ... 75-89%
hinne 3 ... 50-74%
hinne 2 ... 20-49%
Lugemisel:
Hinne "5" pannakse
- vigadeta ladusa ja õpitud teksti lugemise eest
- 1 - 2 vea puhul võõra teksti lugemisel, kui teksti sisu mõistetakse;
- leida õigesti olulist infot tekstist, teha tekstist lühikokkuvõtet;
- teha veatult tekstil põhinevat sõnavaraharjutust;
Hinne "4" pannakse
- lugemise eest, kui lugemine on küllalt ladus ja ilmekas, kuid tehakse 1-3 viga;
- 3 - 5 vea puhul võõra teksti lugemisel, kui õpilane veale tähelepanu juhtimisel selle ise parandab;
- veatu lugemise puhul, kui teksti sisu mõistmisel on ebatäpsusi (lugemine + tõlkimine);
Hinne "3" pannakse
- lugemise eest, kui esineb 4-6 viga ja tempo on aeglane;
- kui üksnes õpetaja abiga suudetakse teksti sisust aru saada, ei osata teksti erinevaid osi pealkirjastada ega tekstist olulist välja tuua;
Hinne "2" pannakse
- kui lugemisel tehakse üle 6 vea; kui lugemine pole ladus; kui ei saada loetust aru ega suudeta tekstist olulist välja tuua ka õpetaja abiga mitte;