Kuidas ise enda meistristaatust hindad, kui palju see su spordielu muudab, suunab?
Arvan, et see meistritiitel on kui kirss tordil. Raske töö ja võistluse nautimise vili. Kindlasti see saavutus muudab mu elu, toob mind üha enam spordimaastikul esile ning annab võimaluse edaspidi luua head emotsiooni vanadele ja ka uutele pöidlahoidjatele ning loodetavasti kaasata ka sponsoreid.

Mis oli seekord edu võti?
Tänavusel hooajal olen panustanud väga palju füsioteraapiale. Tänu sellele olen olnud ilusti ühes tükis ja saanud keskenduda treeningu kvaliteedile ning seda kõike suutsin reaaliseerida hooaja tippsündmusel Tallinnas.

Kuidas venna tulemust kommenteerid?
Hendrik oli enne võistluseid hädas alaselja vigastusega, mistõttu oma lemmikala kõrgushüppega ta eriti tegeleda ei saanud. Sellepärast harjutas teisi alasid ja otsustas meestega kaasa teha. Eks ta ikka soovis esimesel päevalt paremaid tulemusi, kuid arvan, et ta oli siiski väga tubli. Teise päeva esimesel alal sai ta ebaõnnestunud jooksuga 0 punkti ja see rikkus ta lõpptulemuse.

Sinu nõuanded neile, kes hetkel koolipingis, aga tahaksid ka suurde sporti jõuda? Ja veel – mis siht on järgmiseks?
Praegune järelkasv peaks esmalt keskenduma koolile, sest hea sportlane on üldjuhul ka laia silmaringiga. Treeningutel tuleks alati käia hea tujuga, sest siis on kogu protsess nauditav ja ka areng võib muutuda kiiremaks. Et tippu jõuda, tuleb varuda kannatust ja usaldada oma sisetunnet. Mina olin väiksemana alati esimestest tagapool, aga ma ei andnud alla ja lõpuks hakkasid ka esikohad tulema.

Maailmameistriks ei sünnita, maailmameistriks saadakse!

Intervjueeris endine klassijuhataja Marit Tarkin