üles
Neljapäev, 28. märts 2024
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

28. märts

29. märts

30. märts

31. märts

1. aprill

3. aprill

4. aprill

Töötajate sünnipäevad

30. märts

31. märts

Arvamus, avaldatud 15. november 2019, vaadatud 2447 korda, autor Marit Tarkin, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Retk draamat täis aastasse on algamas Autor/allikas: Merle Rekaya

11. novembril KG teatrikuul oli meie gümnasistidel hea võimalus minna teatrikinno vaatama äsja esilinastunud dokumetaalfilmi „Aasta täis draamat“. Mida annab teater inimesele, kuidas muudab, arendab meie mõtteilma ja suhtumist ellu – kõige selle üle said saalisviibijad mõelda. Ühine soovitus oli filmi kõigil vaatama minna, sest küsimusi, mõtteid ja emotsioone pakub film igale vaatajale. Suur tänu Kuressaare Linnateatrile meeldiva koostöö eest! Muljeid nähtud filmist ...

„Aasta täis draamat“ oli minu jaoks väga huvitav dokumentaalfilm. See tõi välja teistsuguse perspektiivi teatrile ja kunstile. Alissija, dokumentaali peategelane, mainis filmis, et kunstist ei peagi aru saama. See pani mind mõtlema, et mida näevad need inimesed teatris, kes ei jaga draamakunstist suurt midagi. Nägime, kuidas kellelegi tutvustatakse midagi, mis on juba tuhandeid aastaid olemas olnud ja kujundanud inimeste mõtlemisviise. Alissija käis läbi väga palju mentaalseid olekuid. Me tutvusime tema eluga ja saime olla osa tema pikast eksperimendist. Meeste otsimisest elu mõtte leidmiseni – kõik käidi läbi. Jäin filmiga väga rahule. Lugu oli väga hästi kokku pandud ning üles ehitatud. Nähtu suutis mind panna kaasa elama. Soovitaksin kindlasti ka teistel vaatama minna. Holger

Minu mõtted filmist on segased. Kohati see kõik inspireeris mind. Tuli endalgi tahtmine kohe erinevaid etendusi vaatama minna ja näha, kuidas see kõik mind ennast mõjutaks. Samas jäin mõtlema, et tegelikult ei suudaks ma ise tulla toime nii erinevate teatrižanritega. Etendus peaks siiski olema minu jaoks nauditav ja hea sisuga. Mulle meeldis, kuidas filmi nii-öelda „näitlema“ oli võetud vene keelt kõnelev neiu, kelle teekonnal saime näha tema tõususid ja mõõnasid. Ta suutis panna mind endaga samastuma. Minul on küll näitlejate ja teatritükkide nimekiri pikem, kui temal alustades oli, kuid siiski oleks huvitav näha ja kogeda sellist eksperimenti nagu tema. Soovitan kindlasti minna filmi vaatama kõigil, kes on huvitatud enesearendamisest või elavad kaasa hipimaailmale. Grete

Minul on selle filmiga seinast seina tunded. Ütlen kohe alguses ära, et see film pole kõigile meele järgi. Idee, kogu casting´u ja projekti üldolemus meeldis mulle väga: panna täielik teatrivõhik lõpuks teatrit armastama. Teater on mullegi väga südamelähedane teema ja mulle meeldis see, kuidas ma filmis nägin, mismoodi teater ja sellega seotud inimesed Alissijat avasid. Tüdruku iseloom ja areng olid kinolinal väga hästi välja toodud, tema kõrged ja madalad hetked selle protsessi jooksul.

Ma tean, et inimesi on erinevaid, kuid mind häiris kohati Alissija olek teatud situatsioonides. Vahepeal tundus, nagu ta võtaks mõnd otsust ja olukorda liiga lapselikult. Gretten

Film pani mõtlema mitmete asjade peale: kuidas inimesed tulevad meile iga päev vastu kuhugi kiirustades, mõtteis oma mured ja rõõmud, ja meie kiirustame omas suunas, mõtlemata, mis teisel inimesel peas toimus sel momendil, kui ta sulle vastu tuli. Lisaks sellele, kui erinev on inimeste arusaam elust ja elu mõttest. Kindlasti paljud tundsid end Alissijana ära ja see puudutas tugevasti nende hinge. Üleüldiselt meeldis mulle väga filmi ülesehitus ja see, kui siiras tegelikult Alissija oli: ta ei hoidnud midagi enda teada, rääkis ausalt enda mõtetest ja tunnetest. Usun, et see aasta andis talle palju rohkem julgust ja usku iseendasse. Leissi

See film oli siiani üks parimaid filme, mida ma näinud olen. Dokumentaal noore inimese arenemisest ja oma maailma lahkamisest. Segaduses olemisest ja sealt välja tulemisest. Mõtlema panev lugu, mille aspekte võime ära tunda ka enda elus. See tõi täiesti julmalt ja ilustamata meie ette emotsioonid. Stabiilsuse ja ebastabiilsuse. Pärast selle filmi vaatamist tundsin ennastki segaduses, sest nägin ennast nii mõneski kohas äratuntavana. Asjades, mille peale igapäevaselt nii ei mõtle. See film puudutab kas täiesti sügavalt või jätab täiesti külmaks. Arvan, et see kõik oleneb enda sisemisest maailmast praegu ja asjadest, mida oled endas hoidnud. Olen väga uhke Alissija üle, et ta võttis vastu midagi erakordset, mis arendas teda nii väliselt kui ka sisemiselt. Kohalikust tavapärasest Maxima müüjast võib saada kuulsate tükkide lavastaja, kelle loomingut ootan väga. Getriin

Film pealkirjaga „Aasta täis draamat“ oli palju rohkem kui videoblogi, kus näidati kogu projekti käiku ja sisu. Tegelikkuses saime näha, milline on elu Eestis tegelikult ja kui raske on noorel inimesel iseseisvalt toime tulla. Filmitud ja monteeritud oli väga hästi ja lugu oli selgesti mõistetav ja südantsoojendavalt edasi antud. Kaadri taga olevad inimesed on oma tööd väga hästi teinud. Mathias

Peategelane meenutas mulle natuke last oma siiruse ja aususega. Võib-olla peaksimegi kõik olema otsekohesemad, et oma tunnete selge väljaütlemine muutuks tavaliseks. Mina ise tunnen vahel häbi asjade pärast, mis on täiesti tavalised ja loomulikud.
Film pani mõtlema, kuidas ma ise olen mõnes asjas liiga kontrolliv ega lase asjadel nii vabalt voolata. Enda vabaks laskmine aitab kunstil ja kõigel ümbritseval paremini sisse imbuda ja sinu peas ringi tantsima hakata.

Kunst ajab näiliselt taga midagi suurt ja sügavat, aga kõige ilusamad asjad on lihtsad ja vahel rikub mõtte tagaajamine kunsti ära. Gerly

Aitäh kõigile arvajatele ja mõnusat teatrikuu jätku, Suur Teatriõhu on ukse ees!

Marit Tarkin,
eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii