Autor: Inge Jalakas Inspira juhataja / kehalise kasvatuse õpetaja Kontakt: Inge.Jalakas@nooruse.edu.ee |
Loodud: 10. veebruar 2019. a. kell 23.38
Muudetud: 10. veebruar 2019. a. kell 23.38
Õppeaasta: 2018/2019
Õppekava: Põhikooli õppekava, II poolaasta
Kestvus: 1 tund nädalas
Ujumisoskus on teistest oskustest olulisem, sest sellest võib sõltuda vees ellujäämine.
II poolaasta eesmärgiks on õppida vees edasi liikuma horisontaalselt nii kõhuli- kui seliliasendis, sealjuures õigesti hingates.
JAANUAR
1. tund - kordamisharjutused: hõljumine, libisemine, vettehüpped, sukeldumine
2. tund - krooli jalgade töö rinnuli- ja seliliasendis, hingamisharjutused
3. tund - sõudlemisharjutused kätele, pimekrool ilma hingamiseta
4. tund - krooli ujumise rütmilise hingamise juurdeviivad harjutused ja mängud
VEEBRUAR
5. tund - krooli ujumise juurdeviivate harjutuste kordamine, harjutused paarilistega
6. tund - krooli ujumise juurdeviivate harjutuste kordamine
7. tund - krooli ujumise juurdeviivad harjutused abivahenditega
MÄRTS
8. tund - krooli ujumise juurdeviivate harjutuste kordamine, krooli ujumine koos hingamisega vähemalt 15 m
9. tund - basseini äärelt libisedes vette hüppamine, krooli ujumine hingamisega
10. tund - basseini äärelt erinevad vette libisemise ning hüppamise harjutused ja mängud
11. tund - seliliujumise juurdeviivad harjutused: libisemine ja hingamine
APRILL
12. tund - seliliujumise juurdeviivad harjutused kätele, harjutused abivahenditega
13. tund - seliliujumise harjutamine koos hingamisega, vastavalt võimetele ujuda nii kaugele kui võimalik
14. tund - vees pöörlemise harjutused: kukerpallid, kruvikeerajad, saltod, hundirattad, veemängud
MAI
15. tund - vastupidavusharjutused kõhuli ja selili krooli ujumise arendamiseks, teatevõistlused
16. tund - stardist ujumise alustamise juurdeviivad harjutused, vettehüpped
17. tund - testharjutused, õpilane suudab ujuda kõhuli krooli vähemalt 25 m
18. tund - testharjutused, õpilane suudab ujuda selili krooli vähemalt 25 m
JUUNI
19.-20. tund - veemängud
Alusoskuste loomisega kaotatakse hirmud vee üle. Vee tunnetuse tekitamine ja veega sõbraks saamine. See kõik saabub tänu paljudele mängulistele kogemustele vees. Kui see tähtis õppeprotsessi osa leiab aset vees mängides ja lõbusal moel kas üksi, kahekesi või grupina ning koos abivahenditega, siis ei saavutata soodsat baasi mitte ainult ujumise õppimiseks, vaid ka üldse sporditegemiseks. Ujumine on kõigi füüsiliste oskuste üheks alusalaks.
Õpilane suudab 1. klassi lõpuks ujuda vähemalt 25 m.
Ujumisoskuste hindamisel kasutatakse 1. klassi õpilaste puhul suulisi kirjalikke sõnalisi hinnanguid, rakendades kujundava hindamise põhimõtteid (õpilase arengu toetamine).
MÄRKUSED:
Ujumistunniks on vajalik nimega varustatud: trikoo, ujumismüts, pesemisvahendid (svamm+dusigeel /seep, lapse suurust arvestav saunalina)