Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Bioloogia: 12a, 12b, 12c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Gerta Nurk

bioloogiaõpetaja

Kontakt: Gerta.Nurk@nooruse.edu.ee

Loodud: 30. august 2016. a. kell 15.16
Muudetud: 30. august 2016. a. kell 15.16

Õppeaasta: 2016/2017

Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, III kursus

Kestvus: 35 tundi

Miks me seda ainet õpime? üles

Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist;
2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu, saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
3) saab süsteemse ülevaate elusloodusest ja selle tähtsamatest protsessidest ning kasutab korrektset bioloogiasõnavara;
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;
5) kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi teabeallikaid, ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;
6) rakendab bioloogia probleemülesandeid lahendades loodusteaduslikku meetodit;
7) langetab igapäevaeluga seotud kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele, arvestades õigusakte ning prognoosides otsuste tagajärgi;
8) on omandanud ülevaate bioloogiaga seotud erialadest, elukutsetest ja
edasiõppimisvõimalustest ning rakendab bioloogias saadud teadmisi ja oskusi karjääri
planeerides.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

1. Sissejuhatus. Mendeli seadused. Mendeli seaduste rakendused.
2. Dihübriidne ristamine
3. Intermediaarsus, kodominantsus, polüalleelsus.
4. Suguliiteline pärandumine. Kordamine.
5. KONTROLLTÖÖ
6. Pärilik muutlikkus. Mutatsioonide tüübid. Mutatsioone põhjustavad tegurid.
7. Pärilikud haigused. Geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid.
8. Mittepärilikud haigused.
9. Kordamine
10. Biotehnoloogia. Viiruste kasutamine biotehnoloogias. Geeniteraapia.
11. Bakterite kasutamine biotehnoloogias.
12. Geenitehnoloogiaga seotud teadusharud ning elukutsed
13. Geenitehnoloogia rakendamisega kaasnevad probleemid.
14. Kloonimine
15. Geenmuundatud toit. Funktsionaalne toit.
16. Kordamine
17. KONTROLLTÖÖ
18. Ülevaade inimorganismi ehitusest. Peamised koetüübid.
19. Elundkonnad
20. Homöostaas. Elundkondade talitluse neuraalne- ja humoraalne regulatsioon. Inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise mehhanismid.
21. Inimese energiabilanss. Kehamassi indeks. Ülekaalulisus. Alakaalulisus.
22. Hingamise ja vereringe regulatsioon. Veresuhkrusisalduse regulatsioon. Maksa ülesanded
23. Eritamine ja veebilanss. Jääkproduktide ja veesisalduse regulatsioon. Neerude töö. Inimese veebilanss.
24. Termoregulatsioon.
25. Kaitse haiguste eest. Inimkeha kaitseliinid. Immuunsüsteem. Immuunsüsteemi häired.
26. Kordamine
27. KONTROLLTÖÖ
28. Inimese närvisüsteemi üldine ehitus ja talitlus. Kesknärvisüsteemi töö. Peaaju eri osade ülesanded
29. Närviimpulsi moodustumist ja levikut mõjutavad tegurid. Keemilise sünapsi ehitus ning närviimpulsi ülekanne. Närviimpulsside toime lihaskoele ja selle regulatsioon
30. Refleksikaar ning erutuse ülekanne. Kaasasündinud ja omandatud refleksid.

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Kursuse lõpus õpilane:
1)toob näiteid pärilikkuse ja muutlikkuse avaldumise kohta eri organismirühmadel;
2) võrdleb mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse tekkepõhjusi ning tulemusi;
3) analüüsib modifikatsioonilise muutlikkuse graafikuid;
4) hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju inimese tunnuste kujunemisel;
5) seostab Mendeli katsetes ilmnenud fenotüübilisi suhteid genotüüpide rekombineerumisega;
6) selgitab inimesel levinumate suguliiteliste puuete geneetilisi põhjusi;
7) lahendab geneetikaülesandeid Mendeli seadusest, AB0- ja reesussüsteemi vererühmadest ning suguliitelisest pärandumisest;
8) suhtub vastutustundlikult keskkonnategurite rolli inimese puuete ja haiguste tekkes.
9) toob näiteid viiruste ja bakterite geenitehnoloogiliste rakenduste kohta;
10) lahendab dilemmaprobleeme geenitehnoloogilistest rakendustest, arvestades teaduslikke, majanduslikke ja eetilisi seisukohti ning õigusakte;
11) on omandanud ülevaate geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharudest ning elukutsetest.
12) seostab inimese närvisüsteemi osi nende talitlusega;
13) analüüsib eri tegurite mõju närviimpulsi tekkes ja levikus;
14) seostab närvisüsteemiga seotud levinumaid puudeid ja haigusi nende väliste ilmingutega;
15) omandab negatiivse hoiaku närvisüsteemi kahjustavate ainete tarbimise suhtes;
16) selgitab inimorganismi kaitsesüsteeme ning immuunsüsteemi tähtsust;
17) koostab ning analüüsib skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte neuraalse ning humoraalse regulatsiooni osa kohta inimorganismi talitluste kooskõlastamises;
18) selgitab vere püsiva koostise tagamise mehhanisme ja selle tähtsust;
19) kirjeldab inimese termoregulatsiooni mehhanisme ning seoseid nende vahel.

Hindamine üles

Kursusehinne sõltub kõikide hinnatud tööde punktisummast st. mitu % moodustab saadud punktisumma maksimumist

Hindeprotsendid:
5 - 90%-100%
4 - 75%-89%
3 - 50%-74%
2 - 20%-49%
1 - 0%-19%

Tegemata või mitterahuldavalt hinnatud tööd on võimalik järgi vastata peale töö kättesaamist esimesel järelvastamisajal või õpetajaga kokkuleppel.
Juba välja pandud kursusehinnet on võimalik parandada arvestustööga, mis hõlmab kogu kursuse jooksul käsitletud materjali.

Kooliastmehinde saamiseks peavad olema vähemalt rahuldavale ( hindele "3") sooritatud kõik neli kooliastme bioloogiakursust.

Konsultatsioon ja järelvastamine esmaspäeviti 15.00-17.00 ruumis 105