Ajalugu: 5b prindi
 |
Autor: Liivi Erlenbach õpetaja Kontakt: Liivi.Erlenbach@nooruse.edu.ee |
Loodud: 30. august 2016. a. kell 09.08
Muudetud: 12. september 2016. a. kell 12.42
Õppeaasta: 2016/2017
Õppekava: Põhikooli õppekava, I veerand
Kestvus: 1 tund nädalas
Miks me seda ainet õpime?
5. klassi ajalooõpetuses kasutatakse õpilase aktiivse tegutsemise keskset, mängulist ning arutelu- ja lugudepõhist käsitlust, millega ei taotleta tervikliku ajaloopildi loomist, vaid äratatakse huvi ajaloo vastu. Õppesisu tugineb õpilast vahetult ümbritsevatele allikatele, koduloolisele ainestikule ning Eesti või maailma ajaloole. Kasutatakse erinevaid ajalooallikaid ning minevikust jutustavaid pilte ja lugusid, toetudes varasematele teadmistele.
Õppes tutvuvad õpilased ajaloo põhimõistetega ning omandavad mitmesuguseid oskusi: küsimuste esitamine ja neile vastamine, informatsiooni hankimine, suuline ja kirjalik eneseväljendus, koostööoskus ja kujutlusvõime, funktsionaalne kirjaoskus.
Õpitakse kasutama aja mõistega seonduvaid sõnu ja fraase; tutvutakse erinevate ajalooallikatega; kasutatakse ajalooalast sõnavara. Arutletakse mineviku erinevate esituste ja tõlgenduste üle, millega õpilane kokku puutub. Õpitakse kasutama ajatelge ja ajalookaarti ning täitma kontuurkaarti; jutustama ümber teksti ja sellest olulisemat esile tooma, koostama kava ning lühijuttu. Võimaluse korral tehakse õppekäike ning muuseumi- ja arhiivitunde, kutsutakse tunnikülalisi (nii mineviku vahetuid tunnistajaid kui ka uurijaid), õpitakse tundma ajaloolisi paiku. Toetutakse koduloolisele ainestikule, õpitakse tundma kodukoha ajaloolisi paiku.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
05.09
Ajalugu ja sina õ. lk. 6 - 9, tv lk. 4 - 6
12.09
Uurime ajalugu õ. lk. 10 - 13, tv lk. 8 - 11
19.09
§ 5 Arhiivid ja muuseumid. õ.lk. 14 - 17 , tv lk. 12 - 15
26.09
Arheoloogia õ.lk. 18 - 21, tv lk. 16 - 19
03.10
Muinsusjutt ei ole muinasjutt õ.lk. 22 - 25, tv lk. 20 - 23
10.10
Paneme aja paika õ.lk. 26 - 29, tv lk. 24 - 29
17.10
Kordamine õ.lk. 6 - 29
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane
* teab, et mineviku kohta saab teavet ajalooallikatest, töötab lihtsamate allikatega, kasutab kontekstis ajalooallikatega seonduvaid mõisteid: kirjalik allikas, suuline allikas, esemeline allikas;
* kasutab kontekstis aja mõistega seonduvaid sõnu, lühendeid ja fraase sajand, aastatuhat, eKr, pKr, araabia number, Rooma number, ajaloo periodiseerimine;
* väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult, koostab kava ja lühijuttu;
* kirjeldab mõnda minevikusündmust, mineviku inimeste eluolu;
* leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid;
* kasutab ajalookaarti.
Hindamine
Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid kujundava hindamise ja kokkuvõtva hindamise meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis (kajastuvad eKoolis). Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt ka suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet.
Poolaasta kokkuvõttev hinne kujuneb lähtuvalt õpitulemustest (rühma- ja paaristööd, tunnitöö, vihiku ja töölehtede täitmine, tunnikontrollid ja kontrolltööd) ja hinne pannakse välja II ja IV veerandi lõpul, võttes arvesse ka koduloo hindeid.
Hindelised kokkuvõtvad tööd:
90-100% "5"
75-89% "4"
50-74% "3"
49-18% "2"
17- 9 % "1"
Õpilasel on kohustus ebaõnnestunud töö järele vastata 10 päeva jooksul. Õpilasele ja lapsevanemale meeldetuletuseks kajastub esitamata töö või sooritamata kontrolltöö eKoolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist/ esitamist või "1"-ga, kui 10 päeva jooksul ei ole tööd järele vastatud.
Konsultatsioonid ja järelvastamine