Bioloogia: 9b, 9c prindi
 |
Autor: Gerta Nurk bioloogiaõpetaja Kontakt: Gerta.Nurk@nooruse.edu.ee |
Loodud: 7. jaanuar 2015. a. kell 18.05
Muudetud: 7. jaanuar 2015. a. kell 18.05
Õppeaasta: 2014/2015
Õppekava: Põhikooli õppekava, III veerand
Kestvus: 2 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest ja seostest igapäevaelus ning inimühiskonna ja tehnoloogia arengus;
2) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustades bioloogilist mitmekesisust, jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid;
3) on omandanud ülevaate elusloodusest, selle olulisematest protsessidest, organismide omavahelistest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga ning kasutab korrektset bioloogiaalast sõnavara;
4) lahendab probleeme, rakendades selleks muu hulgas loodusteaduslikku meetodit, ning langetab otsuseid, tuginedes teaduslikele, sotsiaalsetele, majanduslikele, eetilis-moraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele;
5) planeerib, teeb ja analüüsib loodusteaduslikke uuringuid ning esitab saadud tulemusi;
6) kasutab erinevaid infoallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;
7) kasutab bioloogiat õppides tehnoloogiavahendeid, sh IKT võimalusi;
8) saab ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkusest erinevates töövaldkondades;
9) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
1. Kordamine. Tavalisemad hingamisteede haigused.
2. TK (Hingamine). Sisenõrenäärmed. Organismi regulatsioonimehhanismid. Hormoonid ja nende omadused. Sisenõrenäärmed ja nende ülesanded.
3. Endokriinsüsteemi häired. Õppefilm „Kehakell“.
4. TK sisenõrenäärmetest (asukoht, nimetus, hormoon ja selle toime). Hormoonpreparaadid.
5. Närvisüsteemi ehitus ja talitlus. Kesk- ja piirdenärvisüsteem. Peaaju ehitus. Hallaine ja valgeaine. Ajuosade ülesanded. Suuraju koor ja keskused. Mälu.
6. Seljaaju ehitus ja ülesanded. Närvid. Närviimpulss. Tingitud ja tingimatud refleksid. Refleksikaar.
7. Praktilised tööd.
8. Kordamine
9. Meeleelundid. Nägemiselund. Silma ehitus.
10. KONTROLLTÖÖ (Närvisüsteem)
11. Nägemine. Nägemishäired. Silmade kaitse.
12. Õppefilm „Visuaalne maailm“ . Optilised illusioonid. Praktilised tööd
13. TK (Silma ehitus. Nägemine) Kuulmis- ja tasakaaluelund. Kõrva ehitus. Kuulmine ja tasakaal.
14. Õppefilm „Kuulake seda“. Kuulmishäired
15. Maitsmine, haistmine, kompimine. Aistingute teke.
16. Õppefilm „Maitse ja lõhn.“ Praktilised tööd.
17. Kordamine
18. KONTROLLTÖÖ (Meeleelundid) Hinnet arvestatakse IV veerandil.
19. Veerandi kokkuvõtted
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane:
1) seostab inimese elundkondi nende põhiülesannetega;
2) peab oluliseks enda tervislikku treenimist.
3) selgitab hingamiselundite levinumate haiguste tekkepõhjusi ja haiguste vältimise võimalusi;
4) suhtub vastutustundlikult oma hingamiselundkonna tervisesse.
5) seostab erinevaid sisenõrenäärmeid nende toodetavate hormoonidega;
6) kirjeldab hormoonide ülesandeid ja toob nende kohta näiteid;
7) selgitab närvisüsteemi ja hormoonide osa elundkondade talitluste regulatsioonis;
5) selgitab kesk- ja piirdenärvisüsteemi põhiülesandeid;
6) seostab närviraku ehitust selle talitlusega;
7) koostab ja analüüsib refleksikaare skeeme ning selgitab nende alusel selle talitlust;
8) suhtub kriitiliselt närvisüsteemi kahjustavate ainete tarbimisse.
9) analüüsib silma osade ja suuraju nägemiskeskuse koostööd nägemisaistingu tekkimisel ning tõlgendamisel;
10) selgitab kaug- ja lühinägelikkuse tekkepõhjusi ning nägemishäirete vältimise ja korrigeerimise viise;
11) seostab kõrva ehitust kuulmis- ja tasakaalumeelega;
12) võrdleb ning seostab haistmis- ja maitsmismeelega seotud organite ehitust ning talitlust;
13) väärtustab meeleelundeid säästvat eluviisi.
Hindamine
Veerandis hinnatakse kontrolltöid, koduseid töid, iseseisvaid töid klassis, tunnikontrolle, praktilisi töid, jms.
Õppeveerandi kokkuvõttev hinne moodustub:
1 ) KONTROLLTÖÖ (Närvisüsteem) 1/3 hindest;
2) TUNNIKONTROLLID (Hingamine. Sisenõrenäärmed. Silm) kokku 1/3 hindest;
3) kodused tööd, iseseisvaid tööd klassis, praktilisi tööd jms. kokku 1/3 hindest
Tööde hinded:
5 - 90%-100%
4 - 75%-89%
3 - 50%-74%
2 - 20%-49%
1 - 0%-19%
Kõiki tegemata või ebaõnnestunud töid on võimalik järgi vastata 1 kord esimesel võimalusel peale hinde teada saamist. Konsultatsioon ja järelvastamine esmaspäeviti 14.00-17.00 ruumis 105
Kui õpilane on tunnist puudunud, siis tuleb läbivõetud osa iseseisvalt omandada vastavalt e-koolis olevale kirjeldusele või tulla abi saamiseks konsultatsioonitundi