Bioloogia: 11a, 11b, 11c prindi
 |
Autor: Gerta Nurk bioloogiaõpetaja Kontakt: Gerta.Nurk@nooruse.edu.ee |
Loodud: 21. oktoober 2014. a. kell 13.11
Muudetud: 21. oktoober 2014. a. kell 13.11
Õppeaasta: 2014/2015
Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, I kursus
Kestvus: 35 tundi
Miks me seda ainet õpime?
Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset
mõtlemist;
2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu, saab aru nende tähtsusest
igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
3) saab süsteemse ülevaate elusloodusest ja selle olulisematest protsessidest ning kasutab korrektset bioloogiaalast sõnavara;
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning
vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;
5) kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab
kriitiliselt neis sisalduvat teavet;
6) rakendab bioloogiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit;
7) langetab igapäevaeluga seotud kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele,
majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele, arvestades õigusakte ning prognoosib otsuste tagajärgi;
8) on omandanud ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning rakendab bioloogias saadud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
1. Sissejuhatus ainesse. Hindamine. Eluslooduse organiseerituse tasemed ning nendega seotud bioloogia haruteadused ja vastavad elukutsed.
2. Elusorganismidele iseloomulikud tunnused. Loodusteadusliku uuringu kavandamine ja tegemine ning tulemuste analüüsimine ja esitamine.
3. Eluslooduse molekulaarset, rakulist, organismilist, populatsioonilist ja ökosüsteemilist organiseerituse taset iseloomustavad elu tunnused. Loodusteadusliku meetodi rakendamine, lahendades bioloogiaalaseid ja igapäevaelu probleeme
4. Kordamine
5. Organismide keemiline koostis. Põhielemendid.
6.Anorgaaniliste ainete sisaldus. Vee omaduste seos organismide elutalitlusega. Peamiste katioonide ja anioonide esinemine ning tähtsus rakkudes ja organismides.
7. Orgaanilised ained organismis. Süsivesikute ehituslikud ning talitluslikud seosed.
8. Süsivesikute biofunktsioonid.
9. Lipiidide ehituslikud ning talitluslikud seosed. Lipiidide biofunktsioonid
10. Aminohapped. Valkude klassifikatsioon.
12. Valkude biofunktsioonid. Nukleiinhapped. DNA ja RNA ehituse ning ülesannete võrdlus
13. Praktilised tööd
14.Kordamine
15. Kordamine
16. KONTROLLTÖÖ (Organismide keemiline koostis)
17. Rakuteooria põhiseisukohad, selle olulisus eluslooduse ühtsuse mõistmisel.Rakkude mitmekesisus. Rakkude ehituse ja talitluse omavaheline vastavus peamiste inimkudede näitel.
18. Päristuumse raku ehituse seos bioloogiliste protsessidega loomaraku põhjal. Rakutuuma ja selles sisalduvate kromosoomide tähtsus. Rakumembraani peamised ülesanded, ainete passiivne ja aktiivne transport. Ribosoomide, lüsosoomide, Golgi kompleksi ja mitokondrite osa bioloogilistes protsessides. Tsütoplasmavõrgustiku ja tsütoskeleti talitlus. Raku ehituse ja talitluse terviklikkus, organellide omavaheline koostöö
19 Taimerakule iseloomulike plastiidide, vakuoolide ja rakukesta seos taimede elutegevusega.
20. Seeneraku ehituse ja talitluse erinevused võrreldes teiste päristuumsete rakkudega. Seente roll looduses ja inimtegevuses, nende rakendusbioloogiline tähtsus.
21.Kordamine
22. KONTROLLTÖÖ (Raku ehitus ja talitlus)
23. Eeltuumse raku ehituse ja talitluse erinevus võrreldes päristuumse rakuga. Bakterite paljunemine. Spoor.
24. Bakterite elutegevusega kaasnev mõju loodusele ja inimtegevusele. Bakterite rakendusbioloogiline tähtsus
25. Inimese nakatumine bakterhaigustesse, selle vältimine.
26. Kordamine
27. Organismide energiavajadus, energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel organismidel.
28. Organismi üldine aine- ja energiavahetus. ATP universaalsus energia salvestamises ja ülekandes. Hingamine kui organismi varustamine energiaga. Hingamise etappideks vajalikud tingimused ja tulemused.
29. Aeroobne ja anaeroobne glükoosi lagundamine. Käärimine kui anaeroobne
hingamine, selle rakenduslik tähtsus.
30. Kordamine
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Gümnaasiumi bioloogiaga taotletakse, et õpilane:
1) väärtustab bioloogiaalaseid teadmisi, oskusi ning hoiakuid loodusteadusliku ja
tehnoloogiaalase kirjaoskuse oluliste komponentidena ning on sisemiselt motiveeritud
elukestvaks õppeks;
2) teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende mõjust elukeskkonnale ja ühiskonnale;
3) on omandanud süsteemse ülevaate eluslooduse peamistest objektidest ja protsessidest ning organismide omavahelistest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga;
4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning
vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;
5) rakendab loodusteaduslikku meetodit bioloogiaprobleeme lahendades: planeerib, teeb ning analüüsib vaatlusi ja katseid ning esitab saadud tulemusi korrektselt verbaalses ja visuaalses vormis;
6) oskab langetada looduse ja sotsiaalkeskkonnaga seotud kompetentseid otsuseid ning
prognoosida otsuste tagajärgi;
7) kasutab erinevaid bioloogiaalase, sh elektroonilise info allikaid, analüüsib, sünteesib ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduse
objektide ja protsesside selgitamisel ning probleemide lahendamisel;
8) kasutab bioloogiat õppides ja uuringuid tehes otstarbekalt tehnoloogiavahendeid, sh IKT võimalusi;
9) on omandanud ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning rakendab bioloogiateadmisi ja -oskusi karjääri planeerides.
Hindamine
Kursusehinde panekul arvestatakse tööde eest saadud punkte ehk mitu % moodustab saadud punktisumma maksimum punktidest.
Tegemata või mitterahuldavalt hinnatud töö tuleb järgi vastata esimesel järelvastamisajal peale töö kättesaamist või õpetajaga kokkuleppel.
Konsultatsioon ja järelvastamine esmaspäeviti 14.00-17.00 ruumis 105